Majavamm, hallitusseened

Puhas vesi (liigniiskus) iseenesest mingit lõhna ei tekita. Lõhn tekib kas materjalil, kui see märgub, või bakterite ja hallitusseente elutegevuse tulemusena vees või märgadel materjalidel.
Ainult ebameeldiva lõhna järgi on keeruline öelda, mis majas lõhnama on hakanud. Meie ruumide õhku mõjutavad mitmed tegurid – nii bioloogilised kui ka keemilised. Ruumide õhu kvaliteeti saab erinevate meetoditega analüüsidega, näiteks on hallitusseente hulga kontrollimiseks olemas spetsiaalsed analüsaatorid.
Kui ruumides on püsivalt probleeme liigniiskusega ning vee kondenseerumisega pindadele, siis on loodud head tingimused hallitusseente kasvama hakkamiseks. Hallitusseeni võib visuaalselt leida mustade, hallide, roheliste, valgete jm värvi laikudena või täppidena, näiteks aknapaledelt, välisseinte nurkadest ja mujalt külmasildade piirkonnast.
Eelnevat arvesse võttes, tuleks halva lõhna tekke põhjuse leidmiseks alustada ruumide kontrollimist visuaalselt, otsides võimalikke hallituslaike. Jälgida ruumide õhuniiskust ning üldist õhuliikumist.
Ebameeldivast lõhnast (“keldri lõhnast”) on võimalik vabaneda ruumide ventileerimisega, näiteks lahtiste akende kaudu, kuid tuulutuse mõju on lühiajaline. Sagedamini ja regulaarselt vahetuva õhuga viiakse ruumidest välja nö ohtlikud ained ja tuuakse asemele värske välisõhk ning tulemus on efektiivsem. Kui selles ruumis on ka hallitavaid pindasid, on ka need vaja kas puhastada ja desinfitseerida või lausa välja visata. Lisaks tuleks jälgida, et kõik pinnad püsiksid kuivana.