Politsei
Küsimus: Kas juhilubadeta sõidu eest saadud karistuse tagajärjel ei saagi enne eksamile kui aasta möödudes?30.05.2012
Tere,
Jäin juhilubadeta sõitmise eest vahele ja sain trahvi 31.12.2012. Maksin kõik ilusti ära, kui arve esitati veebruari alguses. Nüüdseks olen läbinud autokooli ja soovisin minna ARK-i eksameid sooritama, käisin ARK-is kohapeal sellest rääkimas ja öeldi, et kuna mul on kehtiv karistus, siis ei saa ma minna enne selle kustumist 2013. aasta veebruari algust. Hakkasin kodus seadusi sirvima ja leidsin sellise lehekülje: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011018
seal on § 4. Eksamile lubamise tingimused, milles ei ole kirjas mitte kusagil minu arust, et mind ei tohiks lubada eksamile. Kuidas siis tegelikult on ja kas mul on õigus? Lisaks sellele on mul küsimus, et kas on mingi väikegi võimalus lasta kuidagi vähendada oma karistuse pikkust 12 kuult 6-le?
Aitäh
Jäin juhilubadeta sõitmise eest vahele ja sain trahvi 31.12.2012. Maksin kõik ilusti ära, kui arve esitati veebruari alguses. Nüüdseks olen läbinud autokooli ja soovisin minna ARK-i eksameid sooritama, käisin ARK-is kohapeal sellest rääkimas ja öeldi, et kuna mul on kehtiv karistus, siis ei saa ma minna enne selle kustumist 2013. aasta veebruari algust. Hakkasin kodus seadusi sirvima ja leidsin sellise lehekülje: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011018
seal on § 4. Eksamile lubamise tingimused, milles ei ole kirjas mitte kusagil minu arust, et mind ei tohiks lubada eksamile. Kuidas siis tegelikult on ja kas mul on õigus? Lisaks sellele on mul küsimus, et kas on mingi väikegi võimalus lasta kuidagi vähendada oma karistuse pikkust 12 kuult 6-le?
Aitäh
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Liiklusseaduse § 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine lõige 1
Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
punkt 3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või
Seega ei saa siin teha erandit aja lühendamiseks. Väärteokaristus aegub 1 aastaga. Lühendada saab seda aega ainult seadusandja.
Sama seadusesätte alusel ei lubatud Teid ka eksamile. Eksami eduka sooritamisega antakse Teile juhtimisõigus, kuid selle andmise välistab hetkel kehtiv karistatus LS § 106 lg 1 p 3 alusel.
Küsimus: Kas tegu on õigusvastane, kui ületatakse hädakaitse piire ettevaatamatusest kasutades selleks tulirelva?18.05.2012
Tere!
Eelmises küsimuses panin ekslikult sisse jahirelva. Mis siis juhtub isikuga kui ta kasutab käsirelva. Näiteks: rünne on kas algamas või lõppemas, ehk siis hädakaitse ei ole tegelikult teemaks aga toimub näiteks juhuslik lask või siis kaitsja hoiatab ründajat lasuga maase aga kuul tabab rikoshetist. Sel juhul on tegemist ettevaatamatusega. Kas kaitsjat karistatakse või mitte, ehk siis kas tema ettevaatamatus on õigusvastane või mitte?
Tänan
Eelmises küsimuses panin ekslikult sisse jahirelva. Mis siis juhtub isikuga kui ta kasutab käsirelva. Näiteks: rünne on kas algamas või lõppemas, ehk siis hädakaitse ei ole tegelikult teemaks aga toimub näiteks juhuslik lask või siis kaitsja hoiatab ründajat lasuga maase aga kuul tabab rikoshetist. Sel juhul on tegemist ettevaatamatusega. Kas kaitsjat karistatakse või mitte, ehk siis kas tema ettevaatamatus on õigusvastane või mitte?
Tänan
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Rõhutan selles sõnapaari: hädakaitse piire.
Tsiteerin lauselõiku Teie küsimuse täpsustavas osas: "ehk siis hädakaitse ei ole tegelikult teemaks."
Hädakaitse piiride ja ettevaatamatuse osa on lahti räägitud eelmises vastuses.
Räägime nüüd ettevaatamatusest ja juhuslikust lasust. Käsirelva kaalu mõjutab oluliselt asjaolu, kas see on laetud või mitte. Tühi relv on oluliselt kergem. Iga relvaomanik peaks suutma eristada kas tema relv on laetud või mitte.
Teiseks on Teie relval kaitseriiv, see tuleb enne relva kasutamist (e tulistamist) eemaldada (k.a. Glock-l), seega ei saa enam rääkida ettevaatamatusest lasu sooritamisel ja minimaalselt räägime kaudsest tahtlusest.
Kui nüüd püstitada Teie küsimus ilma hädakaitseta, siis võiks see kõlada umbes nii: "Mis minuga saab, kui mind ähvardab juba pikemat aega ja süstemaatiliselt agressiivne kodanik ja tahan teda püssiga pisut hirmutada? Et ikka korralik hirm naha vahele ajada teeks pauku kah ja sihiks talle varba ette. Aga mis saab siis kuul rikošeti võtab ja seda tegelast tabab?"
Sellisel juhul räägime kuriteokoosseisust alates tervisekahjustuse tekitamisest.
Üldharival eesmärgil: Hoiatuslask sooritatakse õhku. Miks? Sest siis on minimaalne oht, et see kedagi tabab. Tulistades maasse võib see tabada ka tulistajat ennast. See osa peaks ometi olema relvaloa koolitusel läbitud?
Kui Teil on rünne lõppenud ja Te tõmbate siis relva välja, ei räägi me enam hädakaitsest. Seega on sellisel juhul relva kasutamine ebaseaduslik. Hädakaitsest räägime vahetult eelseisva (kohe rünnatakse) või vahetu ründe (juba rünnatakse) tõrjumise puhul.
Kui Teie relvast sooritab hoiatuslasu kolmas isik, siis räägime Teie suhtes KarS §419 kohaldamisest.
Kui nüüd rünne on algamas (vahetu eelseisev rünne), siis peab olema selle ründe tõrjumiseks valitud vahend proportsionaalne ründe ohtlikkusega. Relvastamata ründaja tõrjumiseks tulirelva kasutamine (ka hirmutamise eesmärgil) on ilmselgelt üle hädakaitse piiri.
Üldiselt Teie küsimuste püstituse pinnalt julgeks välistada kõik tahtluse vormid peale kavatsetuse.
Küsimus: Kas Lätti reisides on nõutav, et pass kehtiks veel vähemalt 6 kuud?17.05.2012
Tere!
Kas Lätti reisides on nõutav, et pass kehtiks vähemalt 6 kuud? Lapsel tuleb mais koolireis Lätti, aga pass kehtib septembri alguseni, seega vähem kui 6 kuud.
Tänan vastuse eest!
Murelik lapsevanem
Kas Lätti reisides on nõutav, et pass kehtiks vähemalt 6 kuud? Lapsel tuleb mais koolireis Lätti, aga pass kehtib septembri alguseni, seega vähem kui 6 kuud.
Tänan vastuse eest!
Murelik lapsevanem
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Lähtuvalt Välisministeeriumi reisiinfost ei ole nõutav, et pass või id-kaart kehtiks vähemalt 6 kuud. Kehtivusnõude kohta märget ei ole.
Küsimus: Kas tegu on õigusvastane, kui ületatakse hädakaitse piire ettevaatamatusest kasutades selleks legaalset jahirelva?17.05.2012
Tere!
Kas tegu on õigusvastane, kui ületatakse hädakaitse piire ettevaatamatusest kasutades selleks legaalset jahirelva?
Kas tegu on õigusvastane, kui ületatakse hädakaitse piire ettevaatamatusest kasutades selleks legaalset jahirelva?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
§ 16. Tahtlus
(1) Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
(2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
(3) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
(4) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
§ 18. Ettevaatamatus
(1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
(2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.
(3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
Kuna § 28 lg 2 räägib ainult kavatsetusest või otsesest tahtlusest siis ettevaatmatus karistatav ei ole.
Jahirelva kasutamine hädakaitseks ettevaatamatusest on küllaltki keeruline ja saab kõne alla tulla näiteks lasketiirus või jahil olles. Jahirelva vööl kanda on raske ja tänaval jahirelv kotita seljas kõndimine on keelatud. Jahirelva järgi jooksmine, tema kotist välja võtmine jmt on juba kavatsetud tegevus.
Küsimus: Sooritasin vajalikud eksamid, aga ei ole veel juhilube kätte saanud, kas võin juba sõita?15.05.2012
Tere!
Käisin autokoolis, tegin seal kõik eksamid positiivselt. Nüüd sai ka ARK-i sõidu- ja teooriaeksam sooritatud, kuid ma ei ole veel lube kätte saanud, lubati umbes järgmine nädal millalgi. Kas ma pean reaalselt ootama kuni ma load kätte saan või võin juba ID-kaardiga sõita, kuna tegelikult mul on ju load olemas, lihtsalt pole veel kätte saanud.
Ette tänades
Käisin autokoolis, tegin seal kõik eksamid positiivselt. Nüüd sai ka ARK-i sõidu- ja teooriaeksam sooritatud, kuid ma ei ole veel lube kätte saanud, lubati umbes järgmine nädal millalgi. Kas ma pean reaalselt ootama kuni ma load kätte saan või võin juba ID-kaardiga sõita, kuna tegelikult mul on ju load olemas, lihtsalt pole veel kätte saanud.
Ette tänades
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Kui kõik eksamid tehtud, siis löödi selle kohta tempel ju tunnistusele. Seesama tunnistus kehtib 2 nädalat kui juhiluba. Küll aga peab täiendavalt kaasas olema pildiga isikut tõendav dokument.
Küsimus: Kui sain karistada joobes juhtimise eest, olen auto dokumentides kirjas kasutajana, kas selle rikkumise kohta saadetakse teade ka auto omanikule?07.05.2012
Tervist.
Jäin vahele lolli tembuga ja sõitsin purjus peaga. Alkomeeter näitas 0.83 mg/l ja läks kriminaalkaristuseks. Küsiksin sellist asja, et kui ma olen autos kasutajana kirjas, siis kas mingi teade saadetatakse omakorda ka auto omanikule?
Jäin vahele lolli tembuga ja sõitsin purjus peaga. Alkomeeter näitas 0.83 mg/l ja läks kriminaalkaristuseks. Küsiksin sellist asja, et kui ma olen autos kasutajana kirjas, siis kas mingi teade saadetatakse omakorda ka auto omanikule?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Autoomanikule ei ole selles olukorras vajalik teadet saata.
Küsimus: Millise järelkoolituse pean läbima, kui sain joobes juhtimise eest karistada?30.04.2012
Karistati mind joobes juhtimise eest ning nüüd öeldi, et pean läbima järelkoolituse. Joove oli 1,5 promilli. Millisele koolitusele peaksin siis ennast registreeruma kui koolitusi uurides oli kaks varianti - kas kuni 0,5 või kuni 1,49 promilli? Kas on ka mingeid piiranguid veel või lihtsalt ootan, kuni aeg läbi saab, teen oma eksamid ära ja on korras?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Koolituse esimene variant ilmselt kõne alla ei tule. Pigem peaksite valima selle teise, kuni 1,49 promilli. Aga soovitan see enne koolitusele registreerimist koolitajalt üle küsida.
Muid piiranguid ei ole.
Küsimus: Kui juhiload on kadunud, kas tohin sõita või mida peaksin tegema?24.04.2012
Mida pean tegema, kui avastasin, et minu juhiload on kadunud? Kas ma tohin autot edasi juhtida Eestis, kui mul on kaasas kehtiv isikut tõendav dokument (ID kaart või pass)?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Lisaks juhin tähelepanu sellele, et lastes juhiloa kehtetuks tunnistada, tuleks taotleda koheselt ka uus dokument. Kehtetu juhiloaga kaob automaatselt juhtimisõigus uue juhiloa väljastamiseni.
Küsimus: Eksabikaasa ei tagasta minu autot, mida peaksin tegema?24.04.2012
Tere!
Andsin mõni aasta tagasi oma auto eksabikaasa kätte, kuna auto on laenuga ostetud aga mul tuli raskusi laenu maksmisega. Tema lubas siis laenu niikaua ise maksta kuni mul see võimalik pole. Tegime suulise kokkuleppe, et kui ma uuesti ise hakkan laenu maksma siis annab ta mulle auto tagasi. Probleem ongi nüüd selles, et tema pole laenu sentigi maksnud ja autot ta ka mulle tagastada ei taha, kuigi leppisime kokku, et saan oma auto enda kätte tagasi. Nüüd ta lihtsalt keeldub autot tagastamast kuigi sõiduk kuulub seaduslikult mulle. Mida ma peaksin ette võtma, et sõiduk tagasi saada?
Andsin mõni aasta tagasi oma auto eksabikaasa kätte, kuna auto on laenuga ostetud aga mul tuli raskusi laenu maksmisega. Tema lubas siis laenu niikaua ise maksta kuni mul see võimalik pole. Tegime suulise kokkuleppe, et kui ma uuesti ise hakkan laenu maksma siis annab ta mulle auto tagasi. Probleem ongi nüüd selles, et tema pole laenu sentigi maksnud ja autot ta ka mulle tagastada ei taha, kuigi leppisime kokku, et saan oma auto enda kätte tagasi. Nüüd ta lihtsalt keeldub autot tagastamast kuigi sõiduk kuulub seaduslikult mulle. Mida ma peaksin ette võtma, et sõiduk tagasi saada?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tegemist ei ole otseselt politsei valdkonda puudutava küsimusega.
Abielu ajal soetatud vara loetakse ühisvaraks, kui ei ole sõlmitud abieluvaralepingut.
Antud olukorras auto üleandmisega eksabikaasale sõlmisite lepingu, milline allub võlaõigusseadusele. Eelnimetatud seadusest tuleb abi otsida ka lepingu rikkumise puhul. Seega antud olukorras peaksite pöörduma lepingu rikkumise osas maakohtusse hagiavaldusega ja nõudma kohtu kaudu auto tagastamist.
Küsimus: Kuidas saab politsei toetada korteriühistu initsiatiivi liiklus- ja parkimiskorra tõhustamiseks?18.04.2012
Oleme korteriühistu KÜ juhatusega oma territooriumil üritanud liikluse ja parkimise osas korda luua. Vastavat litsentsi omav firma paigutas liiklusmärgid "Sõidu keeld", "Peatumise keeld" ja "Parkla" ühes lisateatetahvliga nr 833, mis näitab mõjupiirkonna suunda vastavalt noolega paremale (ühe KÜ parkimisala) ja vasakule (teise KÜ parkimisala). Seni, kui saime "Sõidu keelu" ja "Peatumise keelu" märgi eirajatest teatada politsei lühinumbri kaudu Lõuna-Eesti liiklusliinile nr 14900, oli kõik korras: töötajad registreerisid meie abipalve ja ükski nende poolt korralekutsutud isik ei ole meie territooriumile ülesseatud liiklusmärke teist korda eiranud. Viimase kuu jooksul on olukord muutunud: politsei lühinumber ei ühenda enam 14900-ga, vaid ütleb, et tegeleb meie poolt antud andmete alusel ise korrarikkujatega. Tegelikult vist nendega kontakti ei võeta, sest ühed ja samad autoomanikud on hakanud pidevalt liikluskorda rikkuma. Seepärast oleme kaotamas usku ja abi saamise võimalust politselt ning on kahju, et vahepeal suurte jõupingutustega loodud ja korralikult funktsioneerinud süsteem on lagunemas. Meie KÜ juhatus pakub välja mooduse, et saaksime e-kirjaga mingit politsei või muud asjaomast instantsi liiklus- ja parkimiseeskirjade rikkumisest oma territooriumil teavitada: jääks jälg maha nii meile kui teavitatavatele, saaks hiljem kontrollida jne. Ei maksa karta, et liiga tihti tülitame (senise praktika järgi üks kord nädalas üks patustaja), kuid profülaktiline eesmärk pühitseb abinõud ja aitab saavutada meie ühist eesmärki - tugevdada liikluskorda (ja üldse korda laiemas tähenduses).
Teilt head nõu oodates
Teilt head nõu oodates
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Ma arvan, et Teie probleemi lahendaks otse numbril 14900 helistamine. Selleks ei ole vaja valida kõigepealt 110, kes siis ühendaks.
Teise võimalusena oleks olukorra fikseerimine (fotodel näiteks) ja seejärel avalduse esitamine politseile.