Politsei


Küsimus: Kas tegu on õigusvastane, kui ületatakse hädakaitse piire ettevaatamatusest kasutades selleks tulirelva?18.05.2012

Tere!
Eelmises küsimuses panin ekslikult sisse jahirelva. Mis siis juhtub isikuga kui ta kasutab käsirelva. Näiteks: rünne on kas algamas või lõppemas, ehk siis hädakaitse ei ole tegelikult teemaks aga toimub näiteks juhuslik lask või siis kaitsja hoiatab ründajat lasuga maase aga kuul tabab rikoshetist. Sel juhul on tegemist ettevaatamatusega. Kas kaitsjat karistatakse või mitte, ehk siis kas tema ettevaatamatus on õigusvastane või mitte?
Tänan

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tsiteerin Teie küsimust: Kas tegu on õigusvastane, kui ületatakse hädakaitse piire ettevaatamatusest kasutades selleks tulirelva?

Rõhutan selles sõnapaari: hädakaitse piire.
Tsiteerin lauselõiku Teie küsimuse täpsustavas osas: "ehk siis hädakaitse ei ole tegelikult teemaks."

Hädakaitse piiride ja ettevaatamatuse osa on lahti räägitud eelmises vastuses.

Räägime nüüd ettevaatamatusest ja juhuslikust lasust. Käsirelva kaalu mõjutab oluliselt asjaolu, kas see on laetud või mitte. Tühi relv on oluliselt kergem. Iga relvaomanik peaks suutma eristada kas tema relv on laetud või mitte.
Teiseks on Teie relval kaitseriiv, see tuleb enne relva kasutamist (e tulistamist) eemaldada (k.a. Glock-l), seega ei saa enam rääkida ettevaatamatusest lasu sooritamisel ja minimaalselt räägime kaudsest tahtlusest.

Kui nüüd püstitada Teie küsimus ilma hädakaitseta, siis võiks see kõlada umbes nii: "Mis minuga saab, kui mind ähvardab juba pikemat aega ja süstemaatiliselt agressiivne kodanik ja tahan teda püssiga pisut hirmutada? Et ikka korralik hirm naha vahele ajada teeks pauku kah ja sihiks talle varba ette. Aga mis saab siis kuul rikošeti võtab ja seda tegelast tabab?"

Sellisel juhul räägime kuriteokoosseisust alates tervisekahjustuse tekitamisest.

Üldharival eesmärgil: Hoiatuslask sooritatakse õhku. Miks? Sest siis on minimaalne oht, et see kedagi tabab. Tulistades maasse võib see tabada ka tulistajat ennast. See osa peaks ometi olema relvaloa koolitusel läbitud?

Kui Teil on rünne lõppenud ja Te tõmbate siis relva välja, ei räägi me enam hädakaitsest. Seega on sellisel juhul relva kasutamine ebaseaduslik. Hädakaitsest räägime vahetult eelseisva (kohe rünnatakse) või vahetu ründe (juba rünnatakse) tõrjumise puhul.

Kui Teie relvast sooritab hoiatuslasu kolmas isik, siis räägime Teie suhtes KarS §419 kohaldamisest.

Kui nüüd rünne on algamas (vahetu eelseisev rünne), siis peab olema selle ründe tõrjumiseks valitud vahend proportsionaalne ründe ohtlikkusega. Relvastamata ründaja tõrjumiseks tulirelva kasutamine (ka hirmutamise eesmärgil) on ilmselgelt üle hädakaitse piiri.

Üldiselt Teie küsimuste püstituse pinnalt julgeks välistada kõik tahtluse vormid peale kavatsetuse.