Politsei

Tere.
Kuidas saada infot isiku kohta, kes on auto reg. numbri järgi lasknud välja uurida minu elukoha? Kontrollisin eesti.ee andmebaasist, kuid sealt ei saa auto numbri järgi päringut sooritada (samuti oli päringute arhiiv tühi). Kuid ometi olid eile meie maamaja hoovil isikud, kes said ainult minu nimele registreeritud auto numbrit kasutades teada minu pere elukoha.
Andmebaasid on kasutamiseks asutuste siseselt ja ei tea hetkel muud võimalust, kui et isik on lasknud mõnel ametnikul edastada/vaadata infot, mis on Isikuandmete kaitse seadusega lubamatu. Kuidas ja kas on põhjust edastada avaldust (millisele asutusele), et välja selgitada, kes neid andmeid vaatas/edastas? Kuna elame talumajas keset metsa, siis kardan, et soovimatute isikute külaskäik ei jäänud viimaseks korraks. Antud isik ei ole meie tuttav ja ei tea minu ees- ega perenime, samuti ei ole ta mingil viisil soetud minu tutvusringkonnaga.

Ette tänades

Laenasin tuttavale mõned asjad, nüüdseks on pool aastat möödas ja korduvalt olen asju tagasi nõudnud, asju ei ole siiamaani tagastatud. Kahju on väike, alla 100 €. E-kirja vahetus on alles antud teemal laenajaga, kas on otstarbekas teha politseis avaldus?

Kui minu sissesõiduteele on paigaldatud sissesõidu keelumärk koos lisateatetahviliga "omaniku loal" kas see laieneb ka politseile?
Kas politsei võib siseneda eramaja õue- (hoovi-) alale ilma omaniku nõusolekuta? (jätame välja kohtuotsused)

Peaksin olema saanud trahvi juba kätte, kuid midagi ei ole postkasti tulnud. Kuidas peaksin edasi tegutsema?

Tere!
Alustasin relvaloa taotlust, kuid mõni päev tagasi helistas mulle dokumentide vastuvõtja ja teatas, et ilmselt mulle luba ei väljastata, kuna kohalik konstaabel oli öelnud telefoni teel, et olen ebastabiilne ja kuritarvitan alkoholi. Väidetavalt oli kohalik konstaabel need andmed saanud minu endiselt abikaasalt ja seda samuti telefoni teel. Minu endise abikaasa alusetute avalduste (avalduste põhjuseks oli fakt, et maakohus määraks lapse elukohaks minu elukoha) alusel algatati 2009. aastal kaks kriminaalasja. Üks baseerus tapmiskahtlusel ja teine mobiiltelefoni pealtkuulamisel. Mõlemad menetlused lõpetati. Kuidas suhtuda sellisesse politseiametniku avaldusse ja kas on õigust nõuda mingeid tõendeid või võib relvaloa mitteandmine olla ka relvaloa väljastava politseiasutuse subjektiivne otsus?
Lugupidamisega

Tere,
Olen ostnud kasutatud elektrisae ja mu endine elukaaslane on viinud selle külapeale teistele kasutada ja pole korduval palvel seda tagastanud, ka tema sõbrad ei too saagi tagasi, vaid nõuavad minult eksi võlgade tasumist. Kuidas peaksin käituma, kas tegemist on vargusega? Mul on olemas ostutšekk, kus minu allkiri on.

Tere!
Aastast 2009 on mulle helistatud ühelt telefoninumbrilt. Alati helistati veebruari ja märtsi kuus. Helistas, vastasin ja keegi ei rääkinud minuga, kui tagasi helistasin, siis võeti kõne vastu aga keegi ei rääkinud minuga.
Nüüd käesoleval aastal helistas see number uuesti, hommikul kell 5.45 ajal, elukaaslane, kes oli just magama tulnud ärkas üles ja tahtis seda numbrit näha, aga ma kustutasin selle numbri ära, kuna ei tahtnud teda sellesse jamasse kaasata. Nüüd helistas see number uuesti, ca kella 5.45 ajal. Elukaaslane sai telefoni oma kätte ja vastas, kuid keegi ei rääkinud temaga. Proovisime tagasi helistada, algul kutsus, vastati kõnele ja keegi ei rääkinud. Oleme korduvalt helistanud sellele numbrile ja nüüd on see number kogu aeg välja lülitatud. Sellest telefoninumbrist tuli suur tüli elukaaslasega.
Oleme teinud avalduse politseisse aga sealt pole vastust tulnud ja kui elukaaslane helistas ja järgi uuris, siis öeldi, et puudub kuriteo koosseis ja uurima ei hakata. Öeldi, et räägi oma elukaaslasega, st minuga, aga mina tahaks ka teada, kes selle numbri taga on ja mida ta tahab.
Oleme mõlemad sellest tülist väsinud ja sooviks teada, mida edasi teha. Oleme elanud juba 12 aastat koos ilma mingisuguste tülideta.
Andke nõu mida teha, kelle poole pöörduda.

Kas alaealisena alkoholijoobes olemise eest saadud trahv kustub ka mingi aja pärast?
Võib see mõjutada midagi tulevikus (nt viisade saamist vm)?

Mismoodi on eesti õigusruumis seatud pseudonüümi ehk varjunime kasutamine (äris, igapäevaelus, muus avalikus ruumis jne), et sellest ei kujuneks karistatav identiteedivargus?

Tere!
Kunagi ammu nägin Tartus teepervel istuva poissi, kellel oli läbipaistev kilekott peas. Ta oli umbes 12-aastane ja nuusutas liimi vms. Mul oli kiire, telefoni kaasas polnud, ei teadnud, kuidas käituda, läksin temast mööda... Pärast seda mul tekkis süütunne, et ma oleks pidanud tol korral kuidagi sekkuma.
Kuidas õigesti käituda sarnasel juhul?