Politsei
Küsimus: Kui kahtlustan internetist ostes pettust, kaupa ei ole saanud ja raha tagasi ka mitte, mida teha?20.02.2012
Tere.
Mure on järgmine. Nimelt tellisin interneti portaalist X hambaid valgendava pliiatsi 13. detsembril ja mis lubati saata postiga koju. Toodet müüs ka portaal Y kokku 500 tk. Olen teinud mitmeid järelpärimisi, kuhu toode on jäänud, siis vastati esmalt mulle, et nendeni pole see jõudnud. Hiljem selgus, et maksavad raha tagasi aga ka raha pole tagasi makstud. Kui küsisin kaua see venitamine käib, siis esmalt öeldi, et maimaalselt 2 nädalat ja raha saavad kõik ostjad tagasi. Andsin oma andmed 18. jaanuaril, et raha tagasi saada. Kuid nüüdseks on juba aega möödas rohkem kui nende lubatud maksimaalselt 2 nädalat. Kirjadele ei vastata ja viimases kirjas öeldi, et firma, kes tegeles selle müügiga on rahalistes raskustes ja lubatakse küll raha tagasi maksta, kuid see, kuidas esmalt valetatakse makseaegadega ja hiljem selgub muu põhjus. Siis ei ole enam usku nende antud lubatustes. Olen püüdnud internetist otsida firma kohta aga ei midagi. Summa on küll ainult 10 eurot, kuid kui arvestada kokku, et osteti 500 tk ja kõik petta on saanud, siis on lõppsumma korralik. Pealegi on küsimus selles, et kuidas saadakse müüa inimestele toodet, kui neil endal seda reaalselt olemaski pole. Ja mida peaksin edasi tegema?
Mure on järgmine. Nimelt tellisin interneti portaalist X hambaid valgendava pliiatsi 13. detsembril ja mis lubati saata postiga koju. Toodet müüs ka portaal Y kokku 500 tk. Olen teinud mitmeid järelpärimisi, kuhu toode on jäänud, siis vastati esmalt mulle, et nendeni pole see jõudnud. Hiljem selgus, et maksavad raha tagasi aga ka raha pole tagasi makstud. Kui küsisin kaua see venitamine käib, siis esmalt öeldi, et maimaalselt 2 nädalat ja raha saavad kõik ostjad tagasi. Andsin oma andmed 18. jaanuaril, et raha tagasi saada. Kuid nüüdseks on juba aega möödas rohkem kui nende lubatud maksimaalselt 2 nädalat. Kirjadele ei vastata ja viimases kirjas öeldi, et firma, kes tegeles selle müügiga on rahalistes raskustes ja lubatakse küll raha tagasi maksta, kuid see, kuidas esmalt valetatakse makseaegadega ja hiljem selgub muu põhjus. Siis ei ole enam usku nende antud lubatustes. Olen püüdnud internetist otsida firma kohta aga ei midagi. Summa on küll ainult 10 eurot, kuid kui arvestada kokku, et osteti 500 tk ja kõik petta on saanud, siis on lõppsumma korralik. Pealegi on küsimus selles, et kuidas saadakse müüa inimestele toodet, kui neil endal seda reaalselt olemaski pole. Ja mida peaksin edasi tegema?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Võtke minuga palun e-maili teel ühendust ja täpsustage probleemi: andero.sepp@politsei.ee
Täpsuste all pean silmas siis antud ettevõtte/müüja andmeid.
Küsimus: Kas 20-30 km/h sõitvast autost tohib linnas mööduda?20.02.2012
Kas 20km/h, 30km/h linnas ei ole põhjendamatult aeglane sõit viiekümne km/h alas? Kas sellisest sõidukist tohib linnas mööduda?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
§ 50. Sõidukiiruse valimine
(3) Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
Seega kui juht tunneb, et tema sõidukogemus või teeolud või sõiduki seisund ei võimalda sõita kiiremini kui 30 km/h, siis ei ole tegemist põhjendamatult aeglase sõiduga.
Kui möödasõit ei ole liikluskorraldusvahenditega keelatud (vastav märk või teekattemärgistus) siis võib sellisest sõidukist mööda sõita.
Küsimus: Mis olukorras võib relva kasutada teise isiku õigushüvede kaitseks?09.02.2012
Tere,
Lubage palun paar küsimust tulenevalt relvaseaduses sätestatule.
Nimelt relvaseaduse § 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve, lõige 1, Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel, punkt 3 ütleb muuhulgas järgmist - turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).
Kui relva kasutamine enese õigushüvede kaitseks on mõistetav, siis kas relva võib kasutada teise isiku õigushüvede kaitseks?
Antud küsimuses tuginen karistusseadustiku § 28 ja § 29 sätestatule – oht või kaitse teise isiku õigushüvedele.
Teine küsimus oleks järgmine:
mida mõeldakse seaduses lubatud võimalusega - kasutada relva vara kaitseks?
Tooge palun mõned näited, kus relva kasutamine vara kaitseks on õigustatud.
Kommentaariks lisaksin, et kui näiteks armees kasutab tunnimees kõhklematult relva objekti- ja enese kaitseks, siis tsiviilrelvade puhul vajaks vara kaitsmine selgitust.
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Lubage palun paar küsimust tulenevalt relvaseaduses sätestatule.
Nimelt relvaseaduse § 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve, lõige 1, Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel, punkt 3 ütleb muuhulgas järgmist - turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).
Kui relva kasutamine enese õigushüvede kaitseks on mõistetav, siis kas relva võib kasutada teise isiku õigushüvede kaitseks?
Antud küsimuses tuginen karistusseadustiku § 28 ja § 29 sätestatule – oht või kaitse teise isiku õigushüvedele.
Teine küsimus oleks järgmine:
mida mõeldakse seaduses lubatud võimalusega - kasutada relva vara kaitseks?
Tooge palun mõned näited, kus relva kasutamine vara kaitseks on õigustatud.
Kommentaariks lisaksin, et kui näiteks armees kasutab tunnimees kõhklematult relva objekti- ja enese kaitseks, siis tsiviilrelvade puhul vajaks vara kaitsmine selgitust.
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
"Kasutada relva vara kaiteks" on väga lai mõiste. Relvana võib mõista lisaks tulirelvale ka nuga, nuia ja muud sellist.
Eluliselt öelduna, kasutada taskuvarga vastu pipragaasi on lubatud, samas, kui tulirelva kasutamine pigem väljub hädakaitse piiridest. KarS § 28 lg 2 ütleb, et hädakaitset tuleb sooritada vahenditega, mis vastavad ründe ohtlikkusele, vastasel juhul väljub tegu hädakaitse piiridest. Ehk siis kahjustatav õigushüve peab vastama ründe ohtlikkusega. Kuna tulirelva puhul on kahjustatavaks õigushüveks elu ja tervis, siis on üsna keeruline leida varavastast rünnet, mis ründaja elu ja tervise üle kaaluks.
Küsimus: Võõras auto on kaks nädalat maja ees, kas saab kuskilt auto kohta andmeid, et kas on ärandatud või tagaotsitav?01.02.2012
Tere.
Maja ees seisab pikemat aeg (umbes 2nädalat) võõras avariiline auto. Saab kuskilt ise vaadata, kas auto on ärandatud või tagaotsitav, enne kui politseisse helistan ja tühja tülitan neid?
Maja ees seisab pikemat aeg (umbes 2nädalat) võõras avariiline auto. Saab kuskilt ise vaadata, kas auto on ärandatud või tagaotsitav, enne kui politseisse helistan ja tühja tülitan neid?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Reaalselt internetis sellist andmebaasi ei ole. Küll aga võib alati proovida otsida internetist auto numbri järgi. Võimalik, et omanik on ise kuulutuse kuskile riputanud.
Vastava info võite edastada ka minule: andero.sepp@politsei.ee, soovin auto reg numbrit, aadressi, kus auto seisab ja ka Teie kontaktandmeid, et saaks vajadusel Teiega uuesti ühendust võtta.
Küsimus: Kas relvaluba on võimalik tagasi saada, kui lõpeb 5-aastane kriminaalkaristus?30.01.2012
Kas relvaluba on võimalik tagasi saada, kui lõpeb 5-aastane kriminaalkaristus?
Kui jah, siis järelikult algab kõik valgelt lehelt. Kas võetakse arvesse ka eelnevaid korrarikkumisi seoses relvadega, millede kohta küll puudub märge, kuid on võimalik kasvõi järelpärimise teel tuvastada. Kes või missugune komisjan relvaloa tagasisaamist otsustab?
Kui jah, siis järelikult algab kõik valgelt lehelt. Kas võetakse arvesse ka eelnevaid korrarikkumisi seoses relvadega, millede kohta küll puudub märge, kuid on võimalik kasvõi järelpärimise teel tuvastada. Kes või missugune komisjan relvaloa tagasisaamist otsustab?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Relvaseaduse § 36. Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud sätestab järgmist:
§36 lg 1 p 6 Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud;
Küll aga on riigikohus tunnistanud selle punkti põhiseadusega vastuolus olevaks. Ning kuni vastavate muudatuste sisseviimiseni seadustes tuleb kasutada kaalutlusõigust, ehk iga kriminaalkorras karistatud isiku relvaloa taotlus tuleb eraldi läbi vaadata ja hinnata kuriteo toime pannud isikut ja tema poolt toime pandud tegu.
Relvaloa saamiseks tuleb pöörduda prefektuuri poole ja anda sisse vastav taotlus.
Küsimus: Kas on karistatav, kui jutukas/foorumis ropendan, spämmin, solvan?30.01.2012
Kas on karistatav, kui jutukas/foorumis reklaamin teisi lehekülgi, kui see on nende lehel keelatud?
Kas on karistatav, kui jutukas/foorumis ropendan, spämmin, solvan?
Kas on karistatav, kui jutukas/foorumis ropendan, spämmin, solvan?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kui spämmimine peaks halvama süsteemi töö või kahjustama ühendust, on võimalik kriminaalmenetluse alustamine.
Küsimus: Kas ratastooliga võib autoteel sõita?30.01.2012
Kas ratastooliga tohib autoteel liigelda? Tean ühte meest, kes sõidab aastaid ratastooliga autoteel, isegi kui on korralik kõnnitee kõrval. Tal on küll helkurid ka küljes, aga kui kuskilt tänavalt pöörad teisele tänavale ja ta sõidab kuskil keset teed, siis ei pruugigi teda kohe märgata ja võib juhtuda õnnetus. Mida sellisel juhul teha, kas teha talle märkus või helistada politseisse?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Vastavalt liiklusseaduses toodud jalakäija definitsioonile on ratastooliga teel liiklev inimene jalakäija.
Jalakäija asukoht teel on reguleeritud liiklusseaduses §22. Selle pragarahvi lõige 9 ütleb järgmist:
Ratastooli kasutav puudega isik võib liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli.
Seega keset teed ratastooliga sõita ei või, tee ääre lähedal võib.
Küsimus: Telefoninumber peaks olema salastatud, kuid keegi on selle ikka teada saanud, kas saan antud isiku suhtes kaebuse esitada?25.01.2012
Tere.
Mis õigused on mul olukorras, kus minu telefoninumber ja nimi on salastatud (ükski ametlik infotelefon või mobiilioperaator minu numbrit ei avalda), googeldades samuti vasteid ei leia, kuid ometigi on täiesti võõras inimene minu numbri teada saanud?
Kuna tegemist on endise politseinikuga, kas siinkohal võin ma kahtlustada, et toime on pandud ametiseisundi kuritarvitamine?
Kas saan ma selle olukorra vastu midagi ette võtta ja antud isiku suhtes kaebuse esitada kuidagi?
Mis õigused on mul olukorras, kus minu telefoninumber ja nimi on salastatud (ükski ametlik infotelefon või mobiilioperaator minu numbrit ei avalda), googeldades samuti vasteid ei leia, kuid ometigi on täiesti võõras inimene minu numbri teada saanud?
Kuna tegemist on endise politseinikuga, kas siinkohal võin ma kahtlustada, et toime on pandud ametiseisundi kuritarvitamine?
Kas saan ma selle olukorra vastu midagi ette võtta ja antud isiku suhtes kaebuse esitada kuidagi?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Aga tuginedes elulisele loogikale, siis mingil põhjusel peab see Teie jaoks täiesti võõras inimene Teie olemasolust teadlik olema, veel enam, ta peab teadma Teie nime ja tal peab olema huvi Teie telefoninumbri väljaselgitamiseks. Seega ei ole Teie selle inimese jaoks täitesi võõras inimene. Vaevalt üks inimene teab ka enda jaoks täiesti võõra inimese endist töökohta, seega ei saa inimene olla ka Teile täiesti võõras.
Politsei andmebaasides päringute teostamine jätab maha jälje, kusjuures oma nimele teostatud päringuid saab iga kodanik X-tee kaudu jälgida. Ametniku jaoks aga tähendab kellegi andmete vaatamine seda, et ametnik peab olema suuteline hiljem päringu vajalikkust põhjendama. Isiklik huvi või endise kolleegi palve ei ole piisav põhjendus.
Aga mida teha sellises olukorras siis? Esmalt mõelge, miks peaks see inimene Teie numbrit tahtma ja milline on Teie omavaheline seos. Eriti tõsiselt tasuks mõelda ühiste tuttavate omamise võimaluse peale. Suure tõenäosusega saate nii teada ka mooduse, kuidas see inimene Teie numbri sai. Kui aga olete kindel, et inimene kasutas ära mõnda kolleegi ja seda, et ta endine politseinik on, siis tuleks Teil esitada politseile avaldus. Selline avaldus suunatakse lahendamiseks politseikontrolli büroole.
Küsimus: Kas ma fooriga ristmikule sõites peaksin iga kord aeglustama ootuses, et äkki tuleb mingi operatiivsõiduk, kellele pean teed andma?23.01.2012
Tervist,
juhtusin lugema artiklit, http://www.tallinnapostimees.ee/700400/bussiga-kokku-porganud-kiirabiautos-said-meedikud-viga/ ning seoses sellega tekkis küsimus, kes sellises olukorras süüdi jääb? Saan aru, et liiklejad peavad andma teed operatiivsõidukitele, kellel põlevad vilkurid ning/või huulgavad sireenid, kuid samas peavad nad olema ka veendunud ohtuses ning veenduma, et neid on nähtud. Pannes ennast bussijuhi olukorda, siis saan täiesti inimlikust seisukohast aru, et kiirabi tuli tema jaoks nurgast, kust bussijuht ei näinud teda ning liiklusmüra ja raadio kombinatsioonist ei pruukinud juht ka kuulda lähenevat autot. Olgem ausad, kui ma sõidan linnas rohelise laines, siis ma ei aeglusta ju enne natuke pimedamat ristmiku, kartuses, et läheneb mõni operatiivsõiduk, kellele tuleb teed anda. Loodan, et küsimuse püstitus oli konkreetselt püsitatud ning saate minu küsimusest/probleemist aru.
Parimat soovides.
juhtusin lugema artiklit, http://www.tallinnapostimees.ee/700400/bussiga-kokku-porganud-kiirabiautos-said-meedikud-viga/ ning seoses sellega tekkis küsimus, kes sellises olukorras süüdi jääb? Saan aru, et liiklejad peavad andma teed operatiivsõidukitele, kellel põlevad vilkurid ning/või huulgavad sireenid, kuid samas peavad nad olema ka veendunud ohtuses ning veenduma, et neid on nähtud. Pannes ennast bussijuhi olukorda, siis saan täiesti inimlikust seisukohast aru, et kiirabi tuli tema jaoks nurgast, kust bussijuht ei näinud teda ning liiklusmüra ja raadio kombinatsioonist ei pruukinud juht ka kuulda lähenevat autot. Olgem ausad, kui ma sõidan linnas rohelise laines, siis ma ei aeglusta ju enne natuke pimedamat ristmiku, kartuses, et läheneb mõni operatiivsõiduk, kellele tuleb teed anda. Loodan, et küsimuse püstitus oli konkreetselt püsitatud ning saate minu küsimusest/probleemist aru.
Parimat soovides.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Operatiivsõiduki juht peab tagama teiste liiklejate ohutuse. Kui menetluse käigus ilmneb, et tavaliikleja liiklusnõudeid ei rikkunud, siis jääb süüdlaseks operatiivsõiduki juht. Antud situatsioonis, kui tuvastatakse, et bussijuht ei saanud näha ega kuulda operatiivsõiduki lähenemist ja sõitis ristmikule rohelise tule ajal, siis bussijuht liiklusnõudeid rikkunud ei ole.
Seega ei saa nõuda, et te peate enne igat ristmikku aeglustama kartuses, et läheneb operatiivsõiduk. Küll aga tuleb ristmikel olla tähelepanelik.
Parimat,
Andero
Küsimus: Kuidas saan väärteomenetluse raames vastulauset tehes lisada tõendina videosalvestise?23.01.2012
Lugupeetud juhtivkriminaalametnik Andero Sepp
Tänan Teid vastuse eest.
Küsisin oma eelmises küsimuse, kas on võimalik esitada tõendina politseiametnikule videosalvestist mingi sündmuse toimumise tagajärjel. Näiteks: toimunud on liiklusõnnetus, osapooled vaidlevad sõidueesõiguse üle (foorituled), jne. ning kogu situatsioon on salvestatud ja tuvastatav salvestise alusel
Teie vastasite:
Neid seadmeid võib loomulikult tõendina kasutada ja tihtipeale teevad need elu lihtsamaks nii politseile kui ka kannatanule.
Kuidas toimub siis ametlikult selle nn videosalvestise esitamine tõendina sündmuskohal või siis hiljem politseiasutuses?
Kokkuvõtvalt: milline seadusandlik akt reguleerib sellise tõendi vormistamise ja esitamise korda?
Eelneva kirjutise selgituseks lisaksin, et vaatasin ühte Venemaal tehtud videot ja sellest videost nähtub, et Venemaal tehtavas protokollis on olemas lausa selline koht, kuhu märgitakse videosalvestaja tüüp ja number ning eraldi lisatakse salvestise andmekandja protokolli juurde kui asitõend. Enne seda peab võimaldama teisele osapoolele teha sellest koopia kas salvestaja sisemällu või mõnele teisele salvestusfunktsiooni omavale seadmele.
Selle tegevuse tulemusena saab viia miinimumini riski-salvestise hilisem töötlemine, kuna mõlemal osapoolel on esialgne variant. Ja alati saab kahtluse korral, kas salvestist on töödeldud, tugineda eksperdi arvamusele.
Kas meil Eesti Vabariigis on samuti väärteomenetluse protokollis selline võimalus olemas?
Samuti jääb mulle arusaamatuks videosalvestise esitamise võimalus tõendina, juhul kui on tehtud minu kahjuks väärteomenetluses otsus ja ma kavatsen esitada internetis vastulause ja koos sellega videosalvestise tõendina. Kehtiva korra järgi saan vastulauses tõendina esitada ainult dokumente, kas vahetult või elektrooniliselt, st digitaalselt. Kuna dokumendi mõiste ei ole samane digitaalse andmekandjaga (pean silmas videosalvestist) siis puudub ka selle esitamise võimalus.
Kuidas sellisel juhul käituda?
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Tänan Teid vastuse eest.
Küsisin oma eelmises küsimuse, kas on võimalik esitada tõendina politseiametnikule videosalvestist mingi sündmuse toimumise tagajärjel. Näiteks: toimunud on liiklusõnnetus, osapooled vaidlevad sõidueesõiguse üle (foorituled), jne. ning kogu situatsioon on salvestatud ja tuvastatav salvestise alusel
Teie vastasite:
Neid seadmeid võib loomulikult tõendina kasutada ja tihtipeale teevad need elu lihtsamaks nii politseile kui ka kannatanule.
Kuidas toimub siis ametlikult selle nn videosalvestise esitamine tõendina sündmuskohal või siis hiljem politseiasutuses?
Kokkuvõtvalt: milline seadusandlik akt reguleerib sellise tõendi vormistamise ja esitamise korda?
Eelneva kirjutise selgituseks lisaksin, et vaatasin ühte Venemaal tehtud videot ja sellest videost nähtub, et Venemaal tehtavas protokollis on olemas lausa selline koht, kuhu märgitakse videosalvestaja tüüp ja number ning eraldi lisatakse salvestise andmekandja protokolli juurde kui asitõend. Enne seda peab võimaldama teisele osapoolele teha sellest koopia kas salvestaja sisemällu või mõnele teisele salvestusfunktsiooni omavale seadmele.
Selle tegevuse tulemusena saab viia miinimumini riski-salvestise hilisem töötlemine, kuna mõlemal osapoolel on esialgne variant. Ja alati saab kahtluse korral, kas salvestist on töödeldud, tugineda eksperdi arvamusele.
Kas meil Eesti Vabariigis on samuti väärteomenetluse protokollis selline võimalus olemas?
Samuti jääb mulle arusaamatuks videosalvestise esitamise võimalus tõendina, juhul kui on tehtud minu kahjuks väärteomenetluses otsus ja ma kavatsen esitada internetis vastulause ja koos sellega videosalvestise tõendina. Kehtiva korra järgi saan vastulauses tõendina esitada ainult dokumente, kas vahetult või elektrooniliselt, st digitaalselt. Kuna dokumendi mõiste ei ole samane digitaalse andmekandjaga (pean silmas videosalvestist) siis puudub ka selle esitamise võimalus.
Kuidas sellisel juhul käituda?
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Selle esitamine tõendina toimub lausega: "Mul on autos salvestusseade, millel on liiklusõnnetuse toimumine fikseeritud." Hea oleks kui seda öeldaks politseile vahetult sündmuskohal. Hilisem esitamine võib tekitada küsimusi tõendi kujunemise kohta.
Milline seadusandlik akt reguleerib sellise tõendi vormistamise ja esitamise korda?
Sellise tõendi vormistamise ja esitamise korra kehtestab kriminaalmenetluse seadustik.
Videosalvestise esitamine tõendina peale kohtuvälise menetleja otsust saab toimuda kohtus, kui otsus vaidlustada, kus tõendi kasutamise lubamise otsuse võtab vastu kohtunik.
Kuidas selline tõend lisada dokumentaalselt? Vastulauses esitada: "Liiklusõnnetuse toimumine on salvestatud videosalvestuseadmel nrXXXXXXXX. Salvestisel on näha kuidas... (lühike kirjledus nähtust)... .
Seda, kuidas videot vastulausega kaasa panna, peate küsima konkreetselt adressaadilt. Kõige lihtsam ja õigem oleks video kopeerimine andmekandjalt otse CD plaadile ja esitada plaat kohtule füüsiliselt. Sellekohane märkus lisada ka vastulausele. Kui pidasite silmas, et Teile koostati väärteoprotokoll ja väärteomenetluse otsust ei ole veel tehtud, siis kehtib sisuliselt sama jutt, ainult et kohtu asemel on adresaadiks protokolli koostanud poltiseiasutus.
Eestis ei ole protokollis eraldi lahtrit videosalvestaja kasutamise kohta. Aga selle kasutamine märgitakse ülekuulamise protokollis. Sisuliselt on video tõendina kasutamise kohapealt oluline, et oleks tagatud videosalvestise tõendiks kujunemise jälgitavus. Kõige parem viis selle jaoks on sündmuskohal politseinikele öelda, et Teil on õnnetuse toimumine kaameraga fikseeritud. Edasi on juba menetleja otsustada, kuidas toimub selle salvestise politsei valdustesse võtmine. Võimalusel kopeeritakse salvestis sündmuskohal seadmest politsei andmekandjale. Teine võimalus on salvestusseadme või selle andmekandja (mälukaardi) võtmine asitõendiks ja sealt hiljem meie andmekandjale video kopeerimine. Viimase sammuna vormistatakse video asitõendiks videovaatluse ja selle protokollimise teel.