Politsei
Küsimus: Mida ette võtta lärmakate naabritega päevasel ajal (kui ei ole öörahu)?05.03.2012
Tere!
Ma olen hädas oma ülemise korruse naabritega (täpsemini üürnikega) kortermajas. Probleem on lühidalt järgmine: hommikust õhtuni lastakse kahel väikelapsel piiramatult möllata - joosta, hüpata, klopsida põrandaid, radiaatoreid, seinu jms; palle põrgatada, esemeid loopida, vedada ja veeretada, lärmata jne. Ühesõnaga lastakse lastel teha, mida nad tahavad, seda 1-toalises korteris. Minu, kui naabri, rääkimine pole aidanud. Ühistu esimees on samuti käinud rääkimas. Aga rahu ei saabu hetkekski. Millised seaduslikud võimalused on mul üldse kuidagi oma naabreid korrale kutsuda kui öörahu pole rikutud?
Ma olen hädas oma ülemise korruse naabritega (täpsemini üürnikega) kortermajas. Probleem on lühidalt järgmine: hommikust õhtuni lastakse kahel väikelapsel piiramatult möllata - joosta, hüpata, klopsida põrandaid, radiaatoreid, seinu jms; palle põrgatada, esemeid loopida, vedada ja veeretada, lärmata jne. Ühesõnaga lastakse lastel teha, mida nad tahavad, seda 1-toalises korteris. Minu, kui naabri, rääkimine pole aidanud. Ühistu esimees on samuti käinud rääkimas. Aga rahu ei saabu hetkekski. Millised seaduslikud võimalused on mul üldse kuidagi oma naabreid korrale kutsuda kui öörahu pole rikutud?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Üldiselt ei ole võimalik lastel mängimist keelata. See kuulub lapse normaalse arengu juurde. Kuigi jah, niipalju oleks vaja neid suunata, et tegevus jääks normaalsuse piiridesse aga totaalset vaikust väikelaste puhul nõuda on võimatu ja ei ole võimalik karistada ka lapsevanemat selle eest, et lubab lapsel mängida.
Üürniku puhul võiks suhelda üürileandjaga, ehk temal on võimalik oma üürnikku suunata.
Küsimus: Mida teha tüütavate telefonikõnedaga, kui tundub, et kõned on tingitud samanimelise inimese probleemidest?29.02.2012
Tere,
olen korduvalt saanud telefonikõnesid, milles nõutakse minult arvete tasumist. Küsitakse nime, mis on õige, kuid sünniaeg ei klapi. Telefonikõnede sisu on ähvardav ja solvav ning igapäevast elu oluliselt mõjutav. Mida teha? Internetist sain infot, et tõepoolest on ühele inkassofirmale loovutatud nõue minu nimekaimu vastu, seost minuga ei ole. Korduvad selgitused ei ole seni tulemusi andnud.
olen korduvalt saanud telefonikõnesid, milles nõutakse minult arvete tasumist. Küsitakse nime, mis on õige, kuid sünniaeg ei klapi. Telefonikõnede sisu on ähvardav ja solvav ning igapäevast elu oluliselt mõjutav. Mida teha? Internetist sain infot, et tõepoolest on ühele inkassofirmale loovutatud nõue minu nimekaimu vastu, seost minuga ei ole. Korduvad selgitused ei ole seni tulemusi andnud.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Paraku on see tõesti olukord, mida võib nimekaimude puhul esineda. Kõige lihtsam võimalus oleks selliselt numbrilt tulevat kõnet mitte vastu võtta ja pöörduda, eelistatult isiklikult, selle inkassofirma poole ning kohapeal asju selgitada.
Muidugi alati võib uurida ka mobiilside operaatorilt, kas pakutakse kõnefiltri teenust. Sisuliselt tähendaks see konkreetse telefoninumbri blokeerimist.
Karistusõiguslikku tegu siit ei nähtu.
Küsimus: Kui mind ähvardatakse, kas peaksin pöörduma politseisse?29.02.2012
Tere, üks inimene ähvardas mind telefoni teel ja saadab mulle sõnumeid ning räägib teistele, mis inimene ma olen. Kas mul on õigus minna politseisse ja kirjutada kaebus, kuna ma väga kardan seda inimest, sest ta ähvardas mind üles otsida ja teha halba. Inimene tegi mulle moraalselt väga haiget. Kui ma prindin internetist kõik need sõnumid, kas mul on õigus näidata seda politseis? Inimene suitsetab peaaegu iga päev kanepit ja minu arust seetõttu tal lihtsalt sõidab katus ära.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Kanepi tarvitamine ei ole Eestis legaalne tegevus, info kanepit tarvitava isiku kohta võite edastada näiteks piirkonna politseinikule.
Ähvaradmine on karistatav ainult juhul, kui ähvardatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või vara rikkumise ja hävitamisega ning on reaalselt alust karta ähvarduse realiseerimist. Sellistel puhkudel on tegemist politsei pädevusse kuuluva juhtumiga. Muudel juhtudel on tegemist tsiviilvaidlusega, ehk tuleb pöörduda kohtusse.
Küsimus: Kas avalikult internetis salakütuse osmisega kiitlejatelt ei saaks politsei kütusemüüjaid kindlaks teha?29.02.2012
Ühes foorumis teatud härrasmees kiitleb juba mitmendat korda, kuidas ta oma isiklikult kütusemüüalt Venemaalt pärit kütuse ostmisi kokku lepib. Viimane postitus oli temalt selline:
"Hommikukohvi kõrvale tegin postimees.ee lahti ja mis ma näen - kütuse hind tõusis jälle! Masendav... helistasin siis oma kütusemüüjale, kes teatas rõõmsalt, et langetas hinda 5 senti, kuna Venemaal kütuse hind langes. Positiivne. Saabki jälle paagi täis lasta ilusti :)
Jutu jätkuks, siis hommikul Jõhvis oli sisuliselt sama seis - teedel korralik lobjakas, marsa pidama ei saanud, lendas ristmikule välja punase tule alt. Õnneks kedagi teisest suunast ei tulnud. Läks hästi."
Kas selliste tegelaste käest ei ole võimalik välja uurida, kes need salakütuse müüad on?
"Hommikukohvi kõrvale tegin postimees.ee lahti ja mis ma näen - kütuse hind tõusis jälle! Masendav... helistasin siis oma kütusemüüjale, kes teatas rõõmsalt, et langetas hinda 5 senti, kuna Venemaal kütuse hind langes. Positiivne. Saabki jälle paagi täis lasta ilusti :)
Jutu jätkuks, siis hommikul Jõhvis oli sisuliselt sama seis - teedel korralik lobjakas, marsa pidama ei saanud, lendas ristmikule välja punase tule alt. Õnneks kedagi teisest suunast ei tulnud. Läks hästi."
Kas selliste tegelaste käest ei ole võimalik välja uurida, kes need salakütuse müüad on?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Kahjuks ei oska öelda, kas punase tulega ristmikule, valesti valitud sõidukiiruse tõttu, välja sõitnud juhi käest saaks välja uurida, kes need salakütuse müüjad on või mitte, kuna ei tea kas konkreetne juht mõnda müüjat tunneb.
Küsimus: Kas meilivestlustele tuginedes on võimalik oma korterit tagasi nõuda?27.02.2012
Tere.
Korter kirjutati heausklikult teise isiku nimele, kes lubas selle n-ö esimesel võimalusel tagastada. Kümme aastat on möödas, vahepeal on ta kirjutanud korteri kolmandate isikute nimele ning selle peale on võetud umbes poole miljoni krooni suurune pangalaen. Praeguseks on korter müüki pandud. Kirjalikku dokumenti ei ole algselt ega hiljem omavahel sõlmitud, kuid on olemas meilivestlused, kus esimene uus omanik lubab ikkagi tagastada. Kuhu peaks endine heauskne omanik pöörduma ja kas siin annab siiski midagi ära teha?
Lugupidamisega
Korter kirjutati heausklikult teise isiku nimele, kes lubas selle n-ö esimesel võimalusel tagastada. Kümme aastat on möödas, vahepeal on ta kirjutanud korteri kolmandate isikute nimele ning selle peale on võetud umbes poole miljoni krooni suurune pangalaen. Praeguseks on korter müüki pandud. Kirjalikku dokumenti ei ole algselt ega hiljem omavahel sõlmitud, kuid on olemas meilivestlused, kus esimene uus omanik lubab ikkagi tagastada. Kuhu peaks endine heauskne omanik pöörduma ja kas siin annab siiski midagi ära teha?
Lugupidamisega
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Antud küsimus väljub politsei töövaldkonnast. Soovitaksin sama küsimuse esitamist rubriigis: Korteriomandiõigus.
Küsimus: Kas alaealine saab ilma täiskasvanuta vanglat külastada?27.02.2012
Tere, mul oleks soov elukaaslast vanglas külastada, aga kas alaealine saab ilma täiskasvanuta vanglat külastada?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Vangistusseaduse § 24. Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamised lõige 2 ütleb, et lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.
Vangla sisekorraeeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/117012012005 ei sätesta keeldu alaealisel kohtumaks kinnipeetavaga. Küll aga tuleks eelnevalt täpsustada antud küsimus üle konkreetse kinnipidamisasutusega.
Küsimus: Kas mul on õigust salvestatud internetivestlust kolmandatele isikutele näidata?23.02.2012
Tere.
Lugu selline: Mul on msn-is peale pandud salvestamine, seega kõik mida seal kellegiga räägin on mul alles. Kas mul on õigus kolmandatele isikutele seda näidata, lugeda anda, kui jutt kui niisugune puudutab just seda sama kolmandat osapoolt? Või on nii et minu ja teise osapoole vestlus on nn. konfidensiaalne ja mul puudub vastav õigus seda kolmandale isikule avaldada?
Tegemist on lihtsa aruteluga, kuna minu jaoks on natuke arusaamatu see. Politseinikud on ju tegelikkuses samamoodi kolmandad osapooled ja kui uurimise käigus ma näiteks neile teatud vestluse avaldan - teeb see ju sama välja.
Lugu selline: Mul on msn-is peale pandud salvestamine, seega kõik mida seal kellegiga räägin on mul alles. Kas mul on õigus kolmandatele isikutele seda näidata, lugeda anda, kui jutt kui niisugune puudutab just seda sama kolmandat osapoolt? Või on nii et minu ja teise osapoole vestlus on nn. konfidensiaalne ja mul puudub vastav õigus seda kolmandale isikule avaldada?
Tegemist on lihtsa aruteluga, kuna minu jaoks on natuke arusaamatu see. Politseinikud on ju tegelikkuses samamoodi kolmandad osapooled ja kui uurimise käigus ma näiteks neile teatud vestluse avaldan - teeb see ju sama välja.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Igasuguste vestluste, telefonikõnde, kirjade jms puhul tuleb eeskätt juhinduda põhisedusest:
§ 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
Kuigi suures osas kaitseb see § kodanikku riigi omavolilise sekkumise eest saadetavatesse sõnumitesse, tuleb siiski mõista, et vestluse andmete avaldamine on erandlik ja peaks reeglina käima osapoolte kokkuleppel. Alati tuleb neid asju kaaluda ka eluliselt. Kui sõber saadab andekdoodi ja Teie selle edasi saadate, siis selle alusel vastutusele kedagi ei võeta. Kui sõber aga saadab Teile mingi äärmiselt konfidentsiaalse info ja Teie selle avalikult Facebooki üles riputate, siis on sõbral juba õigus pöörduda politsei poole.
Vastutus on ette nähtud karistusseadustiku järgi:
§ 156. Sõnumisaladuse rikkumine
(1) Kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega.
(2) Sama teo eest isiku poolt, kes pääses sõnumi juurde oma tööülesannete tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Politsei poole pöördumine sõnumi sisuga on erandjuht, kuna ka kuriteo varjamine on karistatav, seega ei saa Teid karistada selle eest, kui pöördute Teile teatavaks saanud infoga politseisse.
Küsimus: Jäin kaks korda vahele lubadeta sõidu eest, nüüd ei lasta teooria- ja sõidueksamit sooritada, millal ma siis õigupoolest saan?20.02.2012
Kaks korda kõrvaldati juhtimiselt lubadeta roolis olles. Mõlemal korral olin kaine ja kuna esimese korra eest trahv oli tasumata, siis teist korda määrati kohtu poolt juba paar päeva aresti. Igatahes põhjus, miks trahv jäi maksmata, oli see, et hetkel õpin selle aasta juulini ning ei saanud raha kokku ja võibolla ei saagi enne kooli lõppu. Peale teist korda vahelejäämist läksin ma ARKi, kuna mul olid ainult sõidu ja teooria eksamid seal tegemata, et saada B-kat. juhiluba. Seal öeldi mulle aga, et mul on kehtivad karistused all ja nad ei saa mulle hetkel eksamile aega kirja panna ning pean ootama 12 kuud. Nüüd siis selle esimese korra eest trahv jõudnud ka kohtutäituri kätte, kes paraku nõuab juba suuremat summat. Küsimus siis selline, et kuna ma siis täpsemalt neid lubasi edasi saan tegema minna? Arest sai istutud ja kui ma teaks, et peale trahvi tasumist arvestatakse karistus kantuks ning saan kohe lube edasi tegema minna, siis ehk isegi leiaksin selle konkreetse summa. Politsei autos istudes öeldi mulle mõlemad korrad, et see ei mõjuta ARK'is tegemisi mitte kuidagi. Kuidas siis mulle ARKis teisiti öeldi? Kas selline seadus on alles nüüd kunagi vastu võetud? Esimene kord oli 2011. aasta septembri kuus ja teine kord sama aasta detsembris. Imelik on see, et kui ma load ära teeksin, siis ju ei oleks enam kunagi sellist probleemi, et mind lubadeta roolist leitaks. Nüüd aga siis tahetakse, see variant lükata aasta võrra edasi? See ei tundu nagu karistus olevat, vaid pigem põhjus uuesti lubadeta rooli istumiseks. Karistuseks olid ju trahv ja arest.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Põhjus, miks Teile juhtimisõigust ei anta, tuleb liiklusseaduse § 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine,
lõikest 1 - Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
punktist 3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest.
Paraku Teil on kehtivad karistused LS §201 rikkumise eest. Juhtimisõiguse saab Teile anda peale karistuse kustutamist Karistusregistrist. Viimast reguleerib Karistusregistri seaduse §24
§ 24. Registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtajad
(1) Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:
1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta;
Selline seadus jõustus 01.07.2011
Teie 12 kuud hakkab vähenema alles peale rahatrahvi tasumist. Kui nüüd enda vastu üdini aus olla, siis ei oleks sellist probleemi ka siis, kui Te ei oleks juhtimisõiguseta üldse rooli istunudki. Aga selline säte viidi sisse just selleks, et (noor) inimene enne juhtimisõiguseta rooli istumist mõtleks tagajärgedele. Kui uuesti juhtimisõiguseta juhtida, siis see 12 kuud lükkub veel kaugemasse tulevikku ja lisaks järgneb kas uus rahatrahv või arest.
Küsimus: Kas naabritele saab öörahu rikkumise eest anonüümselt politsei kutsuda?20.02.2012
Kas naabritele saab öörahu rikkumise eest ANONÜÜMSELT kutsuda politsei?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Küsimus: Milline karistus kaasneb, kui alkoholinähtudega autos olles läks auto tahtmatult liikvele?20.02.2012
Tere!
Juhtus siis selline lugu, et käivitasin auto ja panin automaatkäigukastil käigu neutraal asendisse. Kui auto oli soenenud, hakkasin tagaistmelt mappi otsima ja sel hetkel läks jalg vastu käigukangi ja lülitus sisse tagumine käik. Auto veeres tagurpidi vastu teist autot ja auto ukse iluliistule tuli väike kriim. Kuna olin ka alkoholi tarbinud, kutsuti välja politsei, kes tegid ka pildid. Joovet oli 2 promilli. Kuidas peaks edasi toimima, kuna juhtus õnnetus, mis ei olnud tahtlik ja samas ei olnud plaanis kusagile sõita. Sündmus toimus kortermaja ees.
Juhtus siis selline lugu, et käivitasin auto ja panin automaatkäigukastil käigu neutraal asendisse. Kui auto oli soenenud, hakkasin tagaistmelt mappi otsima ja sel hetkel läks jalg vastu käigukangi ja lülitus sisse tagumine käik. Auto veeres tagurpidi vastu teist autot ja auto ukse iluliistule tuli väike kriim. Kuna olin ka alkoholi tarbinud, kutsuti välja politsei, kes tegid ka pildid. Joovet oli 2 promilli. Kuidas peaks edasi toimima, kuna juhtus õnnetus, mis ei olnud tahtlik ja samas ei olnud plaanis kusagile sõita. Sündmus toimus kortermaja ees.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Antud juhtumi osas ilmselt alustati menetlust ja tuvastati Teie joove ka tõendusliku alkomeetriga. Sellisel juhul alustatakse kriminaalmenetlus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise osas.
Karistusseadustik § 424.
Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis
Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Kui tõendusliku alkomeetriga joovet ei tuvastatud, siis on tegemist väärteomenetlusega.
Liiklusseaduse § 223. Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine
(1) Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.