Tööõigus

Töötajaga oli suuline tähtajaline tööleping 9 kuud. Peale 9 kuud, oli töösuhtes paus 3 kuud. Seejärel asus töötaja uuesti töölepinguga tööle samas ettevõttes, kuid uuel ametikohal. Kas tööandja saab rakendada katseaega?

Tere. Kas tööandjal on õigus nõuda majanduslike tulude aruannet, kui töötaja ei ole ametnik, ei ole juriidilise isiku juhtimis– või kontrollorgani liige, töötaja ei ole muul viisil majanduslikult seotud juriidilise isikuga (nt töö-, teenistus-, käsundus- või töövõtulepinguga) s.t ei ole seotud ühegi mõjutusvahendiga, mis mõjutaksid/viitaksid korruptsioonile või kaudsele/otsesele kasule/mõjutusele. Samas nõutakse majanduslike tulude aruannet, kui töötaja on registreerinud end füüsilisest isikust ettevõtjana, ja/või kui töötaja omab aktsia- või osakapitali või õigust juriidilise isiku kasumile üle XXX euro osaluses avalikult noteeritud ettevõtetes ning investeerimis- ja pensionifondides. Praeguses töölepingus seda nõutakse. Ise huvide konflikti kuskil ei näe.

Töötan lasteaias õpetajana. Mu tööpäeva pikkus on 10 tundi. Tööandja väidab, et kuna seaduse järgi peaks mul olema 7 tunnine tööpäev, siis lapsepäevi oleks õigus saada 3x7 ehk 21 tundi. Aga ma ei võta ju lapsepäeva tundides välja?

Tere.
Töötan 1.0 koormusega osakonnas. Ühest hetkest sain lisaülesande, mille tõttu 0.5 koormust jäi osakonda valvete tegemiseks ja 0.5 koormust lisaülesannete täitmiseks. Septembris (kuu normtunnid 176 tundi) oli mul 2 nädalat puhkust, mille jooksul olin kohustatud täies mahus tegelema ka lisaülesannetega (täitma täismahus sealseid kohustusi, mis sisaldas 24 tundi kohapeal viibimist ja ülejäänud tundide jagu iseseisvat kodust tööd). Osakonnas tegin 49 tunni jagu valveid. Palgalehele pandi mulle aga ainult 97 tundi (normtunnid 96) ehk arvutati ka lisatöö tunnid vastavalt puhkusele maha-lisatöö eest sain 48 tundi, mitte 88 tundi. Samas ma nendest ülesannetest nii öelda puhkust ei saanud ja pidin nendega tegelema täismahus. Ka graafikut kinnitades ütles tööandja kirjavestluses, et osad päevad jäävad mul puhkuse sisse ning ta arvestab need töötundidena. Aga samas ta seda ei teinud. Kas tööandja peaks siiski maksma mulle kõigi lisatöö tundide eest?

Esitan enda küsimuse uuesti, kuna enda meelest paar olulist asja jäi mainimata.
1. Töötaja leidis endale uue töökoha, esitas lahkumisavalduse ja oli veel vanas kohas ka 1 kuu tööl nii nagu on ette nähtud, et tööandja võib töötajat kuu aega veel enda juures hoida. Puhkus vanast töökohast oli tal 29.06.20-12.07.20, lahkumisavalduse andis ta puhkuse ajal.
Viimane tööpäev oli tal vanas kohas 11.08.20. Saan aru, et töötajal peaks olema saada lõpparvega see töötasu, mis ta veel vana tööandja juures töötas. Tänaseks pole veel lõpparvet esitatud ja töötajate registris on töötajal samuti veel kehtiv leping.
2.Eelmisel aastal jäi töötajal ka 8 päeva põhipuhkust kasutamata, mis hüvitati talle selle aasta alguses rahas, kas saan õigesti aru, et tegelikult pole see lubatud?
Töötaja töötas vana tööandja juures alates 21.01.2013

Kas tasemeõppes õppijal on õigus saada õppepuhkust ühest töökohast või mitmest?

Pöördun Teie poole palvega leida minu probleemile selgitus. Olen töötanud asutuses 16 aastat. Tööleping sõlmiti ja töötasin aastaid psühholoogina (oman bakalaureuse kraadi psühholoogia alal). Tööaja kestel muutis tööandja ametinimetust koolipsühholoogiks. Minu töö on iseseisev ja selle eesmärgiks on õpilaste, nende vanemate ja koolitöötajate psühholoogiline nõustamine, õpilaste arengu ja edasijõudmise toetamine koolis. Üheks tööülesandeks on õpilaste kohta psühholoogiliste arvamuste ja hinnangute koostamine, mida esitatakse Haridus- ja Noorteametile, raviasutustele, jne. edasiste otsuste vastuvõtmiseks.
Nüüd tahetakse ametinimetust muuta koolipsühholoogi assistendiks, kusjuures kõik tööülesanded, õigused ja kohustused jäävad samaks (ka puhkus ja töötasu).
HTM-i õigusnõuniku arvates (telefoni vestlus) peab olema ametinimetus keeleliselt korrektne ning peegeldama töö sisu. Ametinimetus peaks olema üheselt mõistetav, mitte tekitama lisaküsimusi (nt.lastevanematele).
Eesti Keele Instituudi keelenõuandja vastusena annab sõnaveeb assistendi tähenduseks spetsialisti (arsti, proviisori, lavastaja vm) abiline.
Minu küsimused: Kas ametinimetus "koolipsühholoogi assistent" on õiguslikult pädev ja vastab töö sisule? Kas koolipsühholoogi assistent saab täita ja VASTUTADA koolipsühholoogi tööülesandeid ISESEISVALT või mitte? Kas "psühholoogiline nõustaja" sobiks ametinimetusena ja avaks selgemini töö sisu ja töötaja iseseisvust ja vastutust ning oleks keeleliselt üheselt mõistetav?

Aasta tagasi tehti mulle lepingulisa, kuna tuli juurde täiendavad tööülesanded põhitöö kõrvalt (põhipalk + täiendav töötasu täiendavate tööülesannete täitmise eest). Umbes samal ajal vahetus ka meil raamatupidaja.
Selle aasta alguseni maksti mulle täiendavate tööülesannete eest täissumma ka puhkusel käies. Ei tundunud ka midagi imelikku, sest puhkusele saan tingimusel, kui mu täiendavad tööülesanded on kõik täidetud ja ette tehtud. Täissummat maksti kuni viimase puhkuseni, kus raamatupidaja otsustas, et tema arvates peaks ikkagi nii õigem olema. Olin juulis 2 nädalat puhkusel, kuid ei saanud seekord palgapäeval täiendavate tööülesannete täitmise eest enam täis summat, vaid arvestati vastavalt puhkuse pikkusele summa pooleks. Juhataja pidi juristi käest üle uurima, kuid pole siiani vastust saanud.
Nüüd ongi küsimus, kas raamatupidaja eksis tõesti eelnevalt või eksib ta nüüd? Ilmselt ei tekikski küsimust, kui tasu oleks lisatud alguses kohe põhipalganumbrile mitte täiendava töötasuna.
Lisalepingus on punktina ära toodud, mis hõlmab täiendavate tööülesannete täitmise algavat aega, täiendavate tööülesannete lühikest kirjeldust ning tasu kohta on järgnev punkt: Töötaja maksab Töötajale nende täiendavate tööülesannete täitmise eest täiendavat töötasu x eurot kuus. Lõpetuseks on veel eraldi lause, et teised sätted jäävad muutumata.
Põhilepingus puhkuse kohta on ära toodud ainult puhkuse väljavõtmisega/planeerimisega seotud asjaolud. Ning põhilepingus põhipalga tingimuste juurde on toodud välja tingimused preemia ja lisatasu maksmise kohta, mille ma igaks juhuks siia välja toon, kuigi ma konkreetset seost selle punkti ja lisalepingu vahel ei näe: Lisaks eelnevale on Tööandjal õigust maksta Töötajale preemiat või lisatasu vastavalt Tööandja juhatuse otsusele. Preemia või lisatasu maksmine on Tööandja ühepoolne vabatahtlik otsus, mis ei anna korduva maksmise korral alust Tööandjal nõudeõiguse tekkimiseks.

Ette tänades!

Asutuses on kehtestatud kokkulepitud miinimumtöötasu alla mille maksta ei tohi. See sisaldab kõiki kokkuleppelisi tasusid mille alla ei kuulu pühadetasu, ületunnitasu ja tasu tööde eest mis ei kuulu otseselt tööülesannete hulka. Igakuiselt arvestatakse tunnitasu mis on miinimumtasu jagatud normtundide arvuga. Sellele lisandub pühadetasu, ületunnitasu ja tasu koristamise eest. TLS ütleb et öötöö tasu peab olema 1,25 kordne töötasu ja sama punkt on ka kollektiivlepingus. Palgalehel öötöö eest tasu ei näe ja väidetavalt kuulub see miinimumtasu hulka. Kas selline asi on õiguspärane?

Olen asutuses töötanud peaaegu 10 aastat. Hiljuti tööle tulnud asutuse uus juht andis sel nädalal teada, et uuest aastast peab arengukava kohaselt olema kõigil töötajatel saadud ametialane kutse tase 6, mida minul ei ole. Sügisel algava erialase kutsekoolituse kohad on kõik täis ja uus koolitus toimub alles aasta pärast. Kas tööandjal on õigus mind vallandada, kuna mul puudub vastav tase ja minust olenemata põhjustel ei saa ma ka koolitusel osaleda, et seda taset aasta jooksul saavutada?