Tööõigus
Küsimus: Kas LHP-lt tagasi tulija töö peab olema sama või võib olla samaväärne?10.05.2017
Minu tütar sai 3-aastaseks ning lapsehoolduspuhkus lõppes. Sain esimesel tööpäeval koondamisteate. Tööstaaži on mul ettevõttes 8 aastat. Mind tahetakse koondada 2 kuu pärast (töölepingu lõpu kuupäev on 2 kuud arvestades esimesest tööpäevast). Osakonda, kus varem töötasin, ettevõttes enam ei ole. Firma juht tegi ka uue tööpakkumise. Töö sisu on varasemaga suures osas võrreldav, kuid lisandunud on mõningad tööülesanded. Kas pean pakkumise vastu võtma? Kui ma pakkumist vastu ei võta, mis saab edasi? Kas pean siiski 2 kuud käima suvalisi tööülesandeid täitmas?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Seniks kuni töösuhe kehtib, tuleb täita lepingus ette nähtud ülesandeid. Tööandja võib ülesandeid muuta või juurde anda juhul, kui ülesanded on töö iseloomuga seotud. Kui uued ülesanded pole töö iseloomuga seotud, siis on töötajal õigus täiendavatest ülesannetest keelduda.
Selgitan, et kui Teid koondatakse, kuid enne seda pakutakse teistsugust tööd ning Te nõustute sellega, siis koondamist ei toimu ja töösuhe jätkub uutel tingimustel. Kui Te aga uue tööga nõus pole, lõppeb töösuhe ülesütlemisavalduses märgitud alusel ja ajal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus oma teise ettevõtte töötajale väljastada meie firma töötajate andmed?09.05.2017
Tere. Meie majas töötab inimene, kes otseselt meie firmaga ei ole seotud, kuid on tööle võetud meie tööandjaga aga tema teise firma nimele. Kas tööandjal on õigus väljastada mind puudutavaid andmeid antud isikule? Antud isik on meie tööandja teises ettevõtes arengujuht ja meie firmaga tal tööleping puudu, kuid muudab meie ametijuhendeid ja korraldab ümber töötajate tööd. Kas seda võib lugeda minu andmete rikkumiseks ja kas tööandjal on õigus oma teise ettevõtte töötavale isikule väljastada meie firma töötajate andmed? Kui mitte, siis millisel moel tööandja hüvitab mulle minu isiklike andmete väljastamist teistele isikutele?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) kohaselt võib isikuandmeid edastada ettevõtte välistele isikutele, kui neil on volitus. IKS §-st 7 tuleneb, et volitatud töötleja on ettevõtteväline juriidiline või füüsiline isik, kes töötleb andmeid ettevõttega sõlmitud lepingu alusel, järgides ettevõttelt saadud juhiseid ja nõudeid.
IKS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on töötajal õigus teada saada, kellele tema isikuandmeid on edastatud.
Seega tingimusel, et kolmandal isikul on volitus tööga seotud isikuandmete töötlemiseks ning ta jälgib isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid, on seadus täidetud.
Täiendavalt saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalist: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014.pdf.
Täpsustavate küsimuste korral soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-posti aadressil info@aki.ee või telefoninumbril 627 4144 (E, T, K, R 10–12 ja 14–16 ja N 10–12 ja 14–15).
Küsimus: Kas täieliku töövõimetuse korral on haiguslehte vaja või mitte?09.05.2017
Tere!
Kõrvalnähuna peale keemiaravi sain endale keskmise puude ja täieliku töövõimetuse kuni jaanuar 2018. Tahaksingi selle ajani kodus olla ja taastuda. Perearst arvab, et kui mul on täielik töövõimetus, siis ei ole mul haiguslehte vajagi, ta ei taha eriti anda ka. Tahaksingi teada, kas on siis haiguslehte vaja võtta või ei ole? Ja kui ma omal soovil tuleks töölt ära, siis ma ju ei saaks seda töövõimetustoetust ka?
Aitäh!
Kõrvalnähuna peale keemiaravi sain endale keskmise puude ja täieliku töövõimetuse kuni jaanuar 2018. Tahaksingi selle ajani kodus olla ja taastuda. Perearst arvab, et kui mul on täielik töövõimetus, siis ei ole mul haiguslehte vajagi, ta ei taha eriti anda ka. Tahaksingi teada, kas on siis haiguslehte vaja võtta või ei ole? Ja kui ma omal soovil tuleks töölt ära, siis ma ju ei saaks seda töövõimetustoetust ka?
Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Haiguslehe andmist otsustab arst. Oluline on mõista, et haiguslehe lõppemisel tuleb naasta tööle. Kui see pole osalise või puuduva töövõime tõttu võimalik, peaksite töösuhte korraliselt või erakorraliselt üles ütlema - mõlemal juhul tõepoolest õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki.
Kui jätkate haiguslehel olemist ning tööandja näeb, et tema töökorraldus on seetõttu häirunud, on tööandjal võimalus töösuhe töötaja tervise tõttu üles öelda. Kui kõik muud olulised tingimused on töötajal täidetud, tekib tal töötuna arvele võtmisel õigus töötuskindlustushüvitisele.
Lisan, et kindlasti peaksite tööandjale oma puuduvast töövõimest teada andma, et tööandja teaks arvestada Teie pikaajalise eemalviibimisega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ametinimetus peab olema sama mis töökuulutuses?09.05.2017
Tere.
Kandideerisin tööle restorani. Töökuulutuses oli kirjas, et vajatakse hommiku- ja lõunasöögi teenindajaid. Lepingus on aga ametinimetuseks ettekandja. Kas ametinimetus peab olema sama mis töökuulutuses? Küsin seda sellepärast, et tööajaks on graafikus märgitud kellaaeg. Praegu ongi need kenasti hommikused ajad, mis mulle sobivad ja olid kandideerimise aluseks. Kui aga tööandja paneb näiteks graafikusse õhtused ajad ja ametinimetus on ettekandja mitte kuulutuses olev ametinimetus, siis peangi õhtul tööle minema? Aitäh!
Kandideerisin tööle restorani. Töökuulutuses oli kirjas, et vajatakse hommiku- ja lõunasöögi teenindajaid. Lepingus on aga ametinimetuseks ettekandja. Kas ametinimetus peab olema sama mis töökuulutuses? Küsin seda sellepärast, et tööajaks on graafikus märgitud kellaaeg. Praegu ongi need kenasti hommikused ajad, mis mulle sobivad ja olid kandideerimise aluseks. Kui aga tööandja paneb näiteks graafikusse õhtused ajad ja ametinimetus on ettekandja mitte kuulutuses olev ametinimetus, siis peangi õhtul tööle minema? Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Selleks, et kõik kokkulepped oleksid vettpidavad, tuleks töölepingu sõlmimisel juba olulised kokkulepped kirja panna. Loomulikult võib töökuulutuses pakutav tekitada valeootusi, kui reaalselt tuleb tööle hakata ettekandjana, kelle tööaeg võib langeda nii hommikule kui ka õhtule.
Seega antud juhul oleks mõistlik tööandjale selgeks teha, et olenemata ametinimetusest, asusite Teie tööle tingimusel, et töö toimub hommikuti. Veel parem on, kui teete seda kirjalikult (või e-kirja teel) ning ideaalne oleks, kui olulised tingimused kajastuksid selgesõnaliselt töölepingus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuhu pöörduda ja kuidas tegutseda kui tööandja ei taha maksta ametlikult palka, vaid maksab nö ümbrikupalka?04.05.2017
Tere, kuhu ma peaksin pöörduma ja tegutsema kui tööandja ei taha maksta ametlikult palka, vaid maksab nö ümbrikupalka?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja maksma ja kinni pidama töötasult maksud ja maksed (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse). Töötamine peab olema kajastatud ka töötamise registris. Seega tööle asumisel peaks esmane olema see, et kontrollite, kas olete töötamise registrisse kantud. Seda saate kontrollida e-maksuametis.
Maksude maksmata jätmine võib töötajale kaasa tuua kahju tekkimise. Kui tööandja jätab maksud deklareerimata, ei teki töötajal ravikindlustust ning lisaks ei teeni töötaja pensionistaaži, kaob töötuna võimalus töösukindlustushüvitisele jne.
Kui avastate tööl olles, et tööandja pole Teie pealt makse maksnud, peaksite kindlasti tööandjalt pärima, milles asi ning paluma rikkumine lõpetada. Kui tööandja jätkuvalt oma kohustusi rikub, tuleb kõne alla töösuhte korraline või erakorraline ülesütlemine.
Kui tööandja ei maksa töötaja töötasult makse ja töötajal tekib sellest kahju, siis on töötajal õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse.
Tööandja poolt Teie töötasult maksude maksmata jätmisest ning võimalikest maksuseaduste rikkumistest on Teil võimalus informeerida Maksu- ja Tolliametit. Täpsem info Maksu- ja Tolliameti veebilehel: https://www.emta.ee/et/ariklient/maksukorraldus-maksude-tasumine/mida-saate-teha-et-teie-maksuasjad-oleksid-korras.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mõlemast ametlikust töökohast peab minema ametlikult maksud maha?04.05.2017
Tere Kuidas on õige maksude maksmise osas, kas mõlemast ametlikust töökohast peab minema ametlikult maksud maha?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töö käib tasu eest, siis tekib ka maksukohustus. Seega kui töötate kahe tööandja juures, peavad mõlemad tööandjad Teie töötasult makse maksma. Ühtlasi peavad mõlemad tööandjad Teid töötamise registris registreerima.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mu endisel tööandjal on õigus keelduda väljastamast minu koolitustel käidud ja omandatud sertifikaate?03.05.2017
Tere! Eelmisel töökohal osalesin palju koolitustel ja omandasin erinevaid sertifikaate. Uuel töökohal tuleksid mulle need tunnistused kasuks, kuid eelmine tööandja keeldub mulle neid edastamast. Kas mu endisel tööandjal õigus keelduda neid mulle väljastamast?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja osaleb taseme või täiendõppel ning saab ka sellekohase tunnistuse või sertifikaadi, siis kuulub tunnistus või sertifikaat isikule, kes koolituse läbis, mitte sellele, kes koolituse eest maksis. Seega olenemata sellest, et endine tööandja koolitas töötajat oma rahade eest, on tunnistus siiski isikuliselt töötaja oma. Tööandjal ei ole mingit alust keelduda tunnistuse väljastamisest, seda enam, et tunnistusel on töötaja nimi ja isikuandmed.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas alaealise (17-aastane) tööle võtmine ilma vanema või seadusliku esindaja nõusoleku küsimiseta on ebaseaduslik?26.04.2017
Kas alaealise (17-aastane) tööle võtmine ilma vanema või seadusliku esindaja nõusoleku küsimiseta on ebaseaduslik? Kui jah, siis kuidas ja kuhu vanem võiks sellise rikkumise puhul pöörduda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik noore enda soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja nõusolek. Nõusoleku vormi seadus ette ei näe (võib olla ka suuline). Lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda ka tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist.
Kui lapse seaduslik esindaja nõusolekut ei anna, on tegemist rikkumisega ning see muudab sõlmitud lepingu tühiseks. Rikkumisest võib teavitada Tööinspektsiooni e-posti aadressil vihje@ti.ee.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas enne ja pärast puhkust erakorralistel tööaegadel (ootamatu öösel töötamine) töötamine pikendab puhkust?26.04.2017
Tere
Töö on graafikuga aga tööiseloomu tõttu on töötamine ebakindlate kellaaegadega st. tööpäevale eelneval päeval saame teada orienteeruvad kellaajad töötamiseks aga tööaeg võib ka tööpäeva jooksul muutuda.
Kui mul on planeeritud puhkus näiteks 01.05-07.05 siis kas mul on õigust enne või peale puhkust saada vaba päeva? Arvestades just seda, et puhkusele eelneval päeval võib tööpäev kesta ka peale südaööd või näiteks, et peale puhkust esimesel päeval võib juhtuda, et pean tööl olema näiteks kell 04.00 hommikul?
Juhul kui peale puhkust kohe järgmine päev vara hommikul tööl olen, siis töö iseloomu arvestades peaksin ma sellisel juhul puhkuse ajal jälgima oma e-kirju ja vastama töö telefonile.
Kas on sellise graafikuga töötamise puhul töö- ja puhkeajaseaduses erandeid?
Ette tänades
Töö on graafikuga aga tööiseloomu tõttu on töötamine ebakindlate kellaaegadega st. tööpäevale eelneval päeval saame teada orienteeruvad kellaajad töötamiseks aga tööaeg võib ka tööpäeva jooksul muutuda.
Kui mul on planeeritud puhkus näiteks 01.05-07.05 siis kas mul on õigust enne või peale puhkust saada vaba päeva? Arvestades just seda, et puhkusele eelneval päeval võib tööpäev kesta ka peale südaööd või näiteks, et peale puhkust esimesel päeval võib juhtuda, et pean tööl olema näiteks kell 04.00 hommikul?
Juhul kui peale puhkust kohe järgmine päev vara hommikul tööl olen, siis töö iseloomu arvestades peaksin ma sellisel juhul puhkuse ajal jälgima oma e-kirju ja vastama töö telefonile.
Kas on sellise graafikuga töötamise puhul töö- ja puhkeajaseaduses erandeid?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Põhipuhkust antakse kalendripäevades, st südaööst südaööni. Kui töötate tööajakava alusel, siis on võimalik, et 01.05-07.05 planeeritud puhkuse puhul võib tööpäeva algus langeda näiteks 08.05 kella 04.00 peale.
Mis puudutab puhkuse ajal töötamist, siis töötajal on õigus puhkusel olles töötamisest keelduda. Kui tööd muud moodi korraldada ei saa, siis peate pooltele sobivas töökorralduses kokku leppima.
Töötajale tuleb tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta ja iganädalane katkematu puhkeaeg vähemalt 48 tundi järjest seitsmepäevase vahemiku kohta (summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest seitsmepäevase vahemiku kohta) ning järgida tuleb ka üldist tööaja piirangut.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas uus firma, kes hakkab nüüd meie asemel teenust pakkuma, on kohustatud vanadele koondatavatele töötajatele tööd pakkuma?24.04.2017
Tere. Töötan hetkel lasteaia köögis abitöölisena. 1.aug. saab 5 aastat seal olnud, ehk olen nö lasteaia palgal - lasteaed annab töö. Kuid nüüd selgus, et tuleb uus firma kööki majandama ja meiega lõpetatakse lepingud seoses koondamisega. Uus firma alustab 1.augustil töötamist. Kuidas arvestatakse minu koondamishüvitist - kas kuni 5a? Olen olnud osa-ajaga kuna ei suuda teha 8h tööpäevi (töövõimetus 60%+keskmine liikumispuue). Ülejäänud said tegelikult juba mitu päeva tagasi koondamisteate, ka minust vähema staažiga, kuid mulle pole veel midagi teatatud - uurin asja vaikselt ette. Kas uus sissetulev firma on kohustatud meile "vanadele" olijatele tööd pakkuma?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui uue teenusepakkuja tulekuga tekib olukord, kus kõikidele töötajatele tööd ei jagu, saame rääkida koondamisolukorrast. See tähendab, et töötaja, kellele tööd pole anda, tuleb koondada koos sinna juurde kuuluvate hüvitistega ja etteteatamistähtajaga.
Töötaja tööstaaži arvestatakse ülesütlemisavalduse hetkest ehk kui Te saate ülesütlemisavalduse enne 1. augustit, on etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Kui aga pärast 1. augustit, siis 60 kalendripäeva. Kui tööandjal pole võimalik etteteatamistähtaegu järgida, saab töösuhte üles öelda ka lühema etteteatamisega, kuid vähem etteteatatud aeg tuleb töötajale kindlasti hüvitada. Lisaks peab tööandja koondamise korral maksma koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Nendel, kellele uue teenusepakkuja tulekul töö alles jääb, koondamist ei toimu ning töö jätkub töölepingus kokkulepitud tingimustel. Muutub üksnes tööandja.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).