Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandja on kohustatud mulle miinimumpalka maksma, kui remondi tõttu pole tööd pakkuda?01.06.2017

Tere. Kui tööandjal pole tööd pakkuda, sest majas tehakse remonti. Kas tööandja on kohustatud mulle miinimumpalka maksma?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui tööl toimub remont ning tööandjal pole tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis, peab tööandja selle aja eest töötajale keskmist töötasu maksma. See tuleneb töölepingu seaduse §-st 35.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas vormistada töölepingu üleütlemine (TLS §88 lg1 p1), kui töötajaga ei ole võimalik ühendust saada?01.06.2017

Tööandja soovib erakorraliselt töölepingu üles öelda töötajaga, kes on haiguslehel olnud üle 4 kuu, kergemat tööd pakkuda ei ole võimalik ja täitmata töökoht nõuab pidevat tööde ümberkorraldust.
Kuidas vormistada korrektselt töölepingu üleütlemine TLS §88 lg1 p1 alusel, kui töötajaga ei ole võimalik ühendust saada ei telefoni ega meili teel? Töötaja ise pole märku endast andnud mitu kuud.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Ülesütlemisavaldus jõustub kättesaamisel. See tähendab, et igal juhul tuleb avaldus kuidagi teise pooleni toimetada. Kui e-posti või telefoninumbrit pole, oleks mõistlik kasutada tähitud kirja saatmise võimalust. Ülesütlemisavalduse võib ka isiklikult üle anda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ma võin tööandjale öelda ja keelduda välismaale tööle minekust?01.06.2017

Tere
Tööandja (Eesti firma) pakub välismaale tööle, kas ma võin sellest tööpakkumisest loobuda, põhjuseks, et ma ei taha välismaale tööle mina?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui tööandja saadab Teid lähetusse, siis kuni 30-päevase lähetuse puhul Teie nõusolekut vaja pole (välja arvatud juhul kui olete rase, puudega lapse ja/või alla 3-aastase lapse vanem või alaealine). Üle 30-päevase lähetuse puhul on vajalik Teie nõusolek.

Kui aga tööandja soovibki Teie töötingimusi muuta ehk et töötamise asukoht muutuks (nt enne oli Tallinn ja nüüd soovib tööandja et hakkaksite tööle Riias), siis selleks on vajalik Teie nõusolek. Kui töötaja töö tegemise koha muutmisega nõus pole, peavad pooled täitma lepingut kokkulepitud tingimustel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas kiirelt praeguselt töökohalt lahti saada, sest tahan minna Soome tööle?01.06.2017

Tere,
Kas erakorraliselt saab lepingut üles öelda, kui uus elukoht asub välisriigis? Kuna uus töökoht asub Soomes ja seal on paberid korda aetud. Ja uus tööandja tahab, et saaksin tööle minna. Lahkumisavaldus on vanale tööandjale sisse antud ja selleks ajaks kui soovin ära minna, saab 2 nädalat lahkumisavaldusest täis. Uus tööandja tahab, et ma kiiremas korras uuele kohale tööle tulen. Praeguse korteriga leping lõpetatud ja varsti poleks kusagil elada, et vana tööandja juures edasi tööl käia. Mida teha või öelda enda vanale tööandjale, et kiirelt ära saaks. Kõik eelmainitud on juba vana tööandjaga räägitud.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Erakorraliselt saab töösuhte üles öelda töötaja isikust tulenevatel põhjustel, eelkõige perekondlikel või tervisega seotud põhjustel. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kolimine ei ole üldjuhul erakorraline põhjus, kuna see ei juhtu üleöö. Seega kui teie kolimine oli ette planeeritud ja varem teada, siis erakorraliseks ülesütlemiseks alust pole. Küll aga võite proovida tööandjaga töösuhte koheses lõpetamises kokkuleppele jõuda. Kui kokkulepet ei saavuta, kuid lahkute siiski 30 kalendripäeva ette teatamata, on tööandjal õigus esitada Teile vähem etteteatatud aja eest kahjunõue.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuse ajal tohib täita juhatuse liikme ülesandeid?19.05.2017

Juhatuse liige, kellega on sõlmitud ka tööleping, viibib lapsehoolduspuhkusel. Kas lapsehoolduspuhkuse ajal tohib ta täita juhatuse liikme ülesandeid (läbi viia nõukogu koosolekuid, sõlmida lepinguid, kinnitada ja allkirjastada majandusaasta aruandeid jne.).
Juhatuse liikme tasu ei maksta.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Lapsehoolduspuhkuse ajal pole töölepingulisel töötajal keelatud võlaõigusliku lepingu alusel juhatuse liikme ülesandeid täita. Oluline on arvestada, et kui töötaja saab vanemahüvitist, siis võib see olenevalt sissetuleku suurusest väheneda (rohkem informatsiooni saate Sotsiaalkindlustusametilt).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas poole aasta tagusele juhtumile viidates on TL ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu korrektne?19.05.2017

Tööandja on suusõnaliselt ähvardanud TL ülesütlemisega usalduse kaotuse tõttu (ilmselt TLS § 88 lg 5 alusel), viidates muuhulgas juhtumile, millest on möödas ligi pool aastat. Kas selline ajaperiood saab olla mõistlik aeg TLS §88 lg 4 mõttes?
Lisaks toodi ultimatiivse ähvarduse juures suusõnaliselt esile etteheiteid, millele varem pole viidatud ega selgitust küsitud. Rünnak tundub emotsionaalne ja suunatud isiklikele, mitte professionaalsetele aspektidele.
Olen ähvarduse peale andnud omapoolsed kirjalikud selgitused enda käitumise kohta kõigi etteheidete osas, põhjendades käitumisviisi kohasust ning hilisemaid viise, kuidas sarnaseid erimeelsusi ära hoida.
Kas TL ülesütlemine saab olla põhjendatud?
Mida saaksin omapoolselt nüüd või tulevikus teha enda kaitseks?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

See, mis on mõistlik aeg töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 4 mõistes, oleneb ennekõike asjaoludest. Teatud olukordades on töövaidlusorganid leidnud, et mõistlikuks saab pidada mõnda päeva või nädalat, teistes olukordades loetakse aga mõistlikuks ka mitmeid kuid või koguni aastaid.

Ennekõike on olulised asjaolud, mis alusel töösuhe üles öeldakse. Kui rikkumisele tuleb lisa ning tööandja leiab, et töösuhte ülesütlemine on seetõttu põhjendatud, siis ei pruugi töövaidluses hoiatuse ja töösuhte lõpetamise vahelise aja pikkus niivõrd rolli mängidagi. Oluline on hiljutise rikkumise sisu ja ülesütlemise põhjused. Seega antud juhul on keeruline midagi põhjapanevat öelda, kuid kindlasti võib TLS § 88 lg 4 olla ülesütlemise tühisuse tuvastamisel argumendiks.

Tervitatav on see, et annate tööandjale omapoolseid kirjalikke selgitusi. Need võivad hilisemas töövaidluses heaks tõendiks olla.

Mis puudutab ähvardamist, siis seda ei saa korrektseks pidada. Kui tööandja jätkuvalt ähvardab, oleks mõistlik paluda tööandjal taoline käitumine lõpetada. Hea oleks, kui teeksite seda kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Soovitan tutvuda ka kohtupraktikaga, ehk leiate mõne töövaidluse, mis sarnaneb Teie olukorraga (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ettevõtte remondi ajaks võib töötaja suunata teisele tööle?19.05.2017

Tere! Kui ettevõte läheb paariks kuuks osaliselt remonti ja töötajal pole selle aja jooksul võimalik oma töölepingujärgset tööd ettevõttes teha, kas on õigus suunata töötaja teisele ametipostile remondi ajaks? Näiteks massöör suunata koristajaks?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. TLS § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab töölepingus või sellega seotud dokumendis (nt ametijuhend) sisalduma tööülesannete kirjeldus.

Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest, s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).

Töötajal on õigus keelduda töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest, kuna TLS § 17 lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepinguga.

Seega kui koristustöö pole massööri osa tööst, peab töötajaga täiendavate ülesannete täitmises kokkuleppele jõudma. Kui töötaja nõus pole ning tööandjal pole ka kokkulepitud tööd anda, tuleb töötajale maksta keskmist töötasu aja eest, mil töötaja on töö tegemiseks valmis, kuid tööandjal tööd anda pole (TLS § 35).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuse ajal kogunevad puudega lapse kasvatamise eest saadavad lapsepuhkuse lisapäevad?16.05.2017

Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Lapsel tuvastati seisuga 12. märts 2017 puue. TLS § 63 lg 2 järgi on lapsevanemal õigus saada igas kuus üks lisapuhkepäev. Kavatsen tööle naasta 15. august 2017. Kas tööle naastes on mul võimalik kasutada märts-august kogunenud lisapuhkepäevi või tekib lisapuhkepäeva kasutusvõimalus alates augustist (pärast tööle tagasi minemist)? Kui viimane variant on õige, kas siis esimest lisapuhkepäeva saan kasutada juba augustis (kuigi töötan vaid pool kuud) või alles septembris?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Puudega lapse emal või isal on õigus saada täiendavat lapsepuhkust üks tööpäev kuus. See tähendab seda, et kui asute augustis taas tööle, on Teil õigus alates augustist (kaasa arvatud) igakuiselt oma lapsepuhkuse päeva kasutada. Tagasiulatuvalt saab täiendavat lapsepuhkust kasutada üksnes kokkuleppel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida teha, kui haigena kirjutasin ehmatusest alla varasema kuupäevaga dokumendile, kui tööandja tuli ukse taha?15.05.2017

Tere!
Sooviksin teada kuidas tuleks edasi käituda. Olen töövõimetuslehel olnud alates 4.maist ja tööleping pidi lõppema 12.mai kuupäevaga, kuid täna tuli tööandja minu ukse taha koos töölepingu lõpetamise avaldusega ja avalduses olnud kuupäevaks oli pandud 30.aprill. Meeltesegaduses kirjutasin lepingule alla, kuna ei suutnud palavikuse peaga mõelda.
Kohe kui sain aru, et mis oli toimunud, kirjutasin tööandjale ka kirja, et kuupäevad olid valed ja ma ei olnud 100% adekvaatne seda avaldust allkirjastama ning eelnevalt olen kirjalikult teada andnud, et olen töövõimetuslehel.
Kuidas peaksin edasi käituma või on tööandjal õigus niimoodi teha?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Antud juhul on oluline aru saada, millele alla kirjutasite. Kui tööandja tõi Teile ülesütlemisavalduse ning allkirjastasite selle, et saite selle kätte, siis on Teil võimalik ülesütlemisavaldus töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada kuna töösuhet ei saa tagasiulatuvalt üles öelda.

Kui aga kirjutasite alla dokumendile, kus pooled lõpetasid töösuhte näiteks poolte kokkuleppel ja tagasiulatuvalt, siis saate töövaidluskomisjonis või kohtus nõuda tehingu (kokkuleppe) tühisuse ning töösuhte hilisema lõppemise tuvastamist. Tõendamine, et Teie tahe ei olnud kokkulepet teha, võib siinkohal problemaatiliseks osutuda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas peaks käituma töökoht A, kui olen töökohalt B koolitusele saadetud, koolitus haakub mõlema tööga?10.05.2017

Töötan kahel kohal, mõlemad haridusasutused. Kohas A olen õpetaja ja kohas B õppealajuhataja. Kohast B saadetakse mind koolitusele (praktikate juhendamine, koolituse sisu kasutatav mõlemas töökohas). Kuidas peaks käituma koht A, kas olen ka sealt ametlikult koolitusel või tuleb mul puudutud päevad tasa töötada (nö miinuspäevad).

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui tööandja saadab Teid koolitusele, siis tuleb tal koolitus ja koolituse aeg hüvitada. Kui kaks tööandjat pole omavahel seotud ning ei ole kokkulepet, et mõlemad tööandjad jagavad koolitusega seotud kohustusi, siis tuleb töösuhteid võtta eraldi. See tähendab seda, et kui ühest kohast lähete koolitusele, siis teises kohas peaksite vaba aega saama. Üks võimalus on paluda tasustamata puhkust, teine võimalus, juhul kui tegemist on täiendkoolitusi läbiviiva koolitaja koolitusega, on paluda teisest kohast õppepuhkust.

Kui tasustamata puhkust pole võimalik saada ning koolitus ei kvalifitseeru ka õppepuhkust andvaks koolituseks, siis peaksite töötundide osas tööandjaga kokkuleppele jõudma (kuidas tunde arvestatakse, kas võetakse kui töötaja puudumist või teete kokkuleppe, et töötate need tunnid teisel ajal).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).