Liiklus- ja sõidukikindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Autole tekitatud kahju hüvitamine kui põhjustaja on teadmata17.10.2011

Tere, minu autol on ainult kohustuslik liikluskindlustus ning puudub kasko kindlustus. Kas on lootust, et kindlustusandja hüvitab mulle tekkinud kahju, kui parklas otsasõidu teinud auto on sündmuskohalt lahkunud ning teadmata? Kes peab remondi kulud kandma?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse alusel üldjuhul ei hüvitata tundmatuks jäänud sõidukiga teisele sõidukile tekitatud kahju. Erandiks on vaid olukord, kui samas kindlustusjuhtumis tekitati kannatanule tõsine isikukahju või põhjustati kannatanu surm.

Võimalusel püüdke kahju põhjustanud sõiduk kindlaks teha, küsides näiteks parkla operaatorilt valvekaamera salvestust vmt.

Kui Teil ei olnud sõidukikindlustuse kindlustuslepingut, siis tuleb remondikulud kanda Teil endal, va kui selgub sõiduk millega kahju põhjustati.
 

Küsimus: Mis aja jooksul peab kindlustus teatama otsuse?12.10.2011

Juhtus liiklusavarii, milles olin mina kannatajaks. Kindlustusega said asjad ilusti vormistatud ja avariilisest autost pildid tehtud. Mis aja jooksul peab kindlustus mulle vastama oma otsusest, kas auto tehakse korda või makstakse välja?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse puhul peab kindlustusandja tegema kahju hüvitamise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul arvates nõude esitamisest.

Kui Teie hinnangul viivitab kindlustusandja asjatult, siis paluge kindlustusandjalt täpsemat teavet, näiteks mis teabe puudumine takistab otsuse tegemist, millal kindlustusandja otsuse teeb.
 

Küsimus: Auto süttis ja põles ära, kas kindlustus hüvitab kahju?12.10.2011

Tere,
Kõrval seisnud auto süttis põlema ning seetõttu minu auto põles ära. Põhjus on kindlaks tegemata. Kahju tekkimise ajal oli (kohustuslik) liikluskindlustus.
Kas antud juhul on võimalus saada kahjuhüvitist, kellelt?
Kahju tekitaja autol oli väidetavalt samuti (kohustuslik) liikluskindlustus.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustus on suurema ohu allika (sõiduki), valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule. Kui seisev sõiduk süttib põlema ja seeläbi tekib kahju teisele isikule, siis liikluskindlustuse kindlustusandja kahju ei hüvita, sest realiseerunud ei ole sõidukile kui suurema ohu allikale iseloomulik risk.

Kui Teie sõiduki suhtes oli sõidukikindlustuse leping, siis hüvitab tulekahjust tekkinud kahju Teie kindlustusandja. Samuti on Teil võimalik nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt, antud juhul põlema süttinud sõiduki omanikult.
 

Küsimus: Liikluskindlustuse tagasinõue, põhjuseks avariist teatamata jätmine05.10.2011

Veebruaris toimus kerge liiklusõnnetus, mille põhjustasin mina. Kohapeal täitsin oma käega Liiklusõnnetuse teate blanketi, kus kinnitasin allkirjaga oma süüd. Kannatanu pöördus samal päeval selle blanketiga minu kindlustusandja poole ja registreeris avarii. Mina oma kindlustusse ei pöördunud.
Nüüd pool aastat hiljem sain kindlustusest tagasinõude ja koopia nende poolt kaks päeva peale avariid posti pandud Teade liiklusõnnetuse registreerimisest. See teade liiklusõnnetuse registreerimise kohta aga minuni ei ole jõudnud, kuna aadressiks oli märgitud õige tänav, maja nr, kuid vale korteri number. Kohapeal täidetud liiklusõnnetuse teate peal oli korteri number täiesti korrektne ja loetav. Vastasin kindlustusele, et ei ole nendepoolset teadet, kus on kirjas, et tulla sõidukit näitama ja kirjalikku seletust andma, vale aadressi tõttu kätte saanud ning lisasin oma juhitud sõidukile varuosade ostmist tõendavaid ostutsekke, et tõestada avarii toimumise tegelikkust. Vastuseks kindlustusest sain, et aadressi võidi valesti lugeda halva käekirja tõttu aga seadusest tulenevalt oleks pidanud avariist siiski 5 päeva jooksul teada andma ja tagasimakse nõuet koos käsitluskuluga vähendati 50% ulatuses.

Seadus lubab tagasinõuet esitada, kui sõiduki valdaja ei ole õnnetusest kindlustusele teatanud viie päeva jooksul.
Minu sooviks oleks teada, kas minu poolt kohapeal täidetud ja allkirjastatud Liiklusõnnetuse teate blankett, mis samal päeval kindlustusse jõudis koos kannatanuga, täidab neid kriteeriume? Kindlustus sai minu allkirjaga liiklusõnnetuse teate 5 päeva jooksul.
Tean, et tuleb esitada ka kirjalik seletus ja sõiduk kindlustusele ülevaatuseks, aga selle esitamata jätmise eest tagasinõuet veel esitada ei saa, kuna seda tuleb kindlustusel teha kirjalikult aga see kiri oli kindlustustöötaja lohakusest valesti adresseeritud ja minuni ei ole jõudnud.
Tunnen, et mulle on liiga tehtud kuna ei ole tahtlikult sõidukit ja avaldust esitamata jätnud ning tegemist ei ole pettusega.
Tunnistan ise, et ei olnud teadlik sellest 5-päevasest teatamise ajast kindlustusele, kuna ei ole sõiduki omanik ja kindlustuse sõlmija oli minu tööandja, keda ma ka teavitasin ning arvasin, et edasine suhtlus käib kindlustuse ja sõiduki omaniku vahel. Põhjuse selleks andis, et olen ka enne avariis süüdlaseks jäänud ning peale kohapeal blanketi vormistamist ja oma süü tunnistamist oli asi minu jaoks lõppenud.
Arvan, et kui kindlustuse töötaja oleks oma tööd korralikult teinud, siis oleksin teate liiklusõnnetuse registreerimisest kaks päeva peale avariid kätte saanud ja kindlasti ka samal päeval kindlustusse pöördunud. Selle eksimuse tõttu ei ole ka kindlustus täitnud seadusest tulenevat kohustust teavitada valdajat liiklusõnnetuse registreerimisest.

Kas kindlustuse vaidluskomisjoni pöördumise korral on seaduslikku alust see tagasinõue tühistada.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liiklusõnnetuse põhjustaja peab juhtumist kindlustusandjale teatama viie päeva jooksul alates õnnetusest. Teatada tuleb suuliselt või kirjalikult. Antud juhul esitas teate liiklusõnnetusest kindlustusandjale teine osapool. Teie kindlustusandjale kahjust ei teatanud.

Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitaja vastu 30% ulatuses hüvitisest, kuid mitte rohkem kui 450 eurot, kui
a) kahju tekitaja ei teatanud kindlustusandjale liiklusõnnetusest viie päeva jooksul alates õnnetusest või
b) kindlustusandja on nõudnud sõidukit ülevaatuseks või täiendavat teavet, kuid kahju põhjustaja ei täida nõudmist.

Hinnangut, millisele otsusele jõuab kindlustuse vaidluskomisjon, ei ole võimalik anda. Selguse saamiseks pöörduge vaidluskomisjoni poole, esitades asjakohased materjalid, sh näiteks koopia liiklusõnnetuse kohal täidetud teatest, kindlustusandja tagasinõude kiri jmt.
 

Küsimus: Kas võin auto remontija ise valida?27.09.2011

Tere.
Minu autole sõideti tagant sisse. Soovin teada, kas ma pean valima teise kindlustuse poolt pakutud remontijad või ma võin ise valida?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse seadus sätestab kindlustusandja kohustuse kahju hüvitada. Sõiduki taastamise koha valiku osas sätestab seadus: a) kliendil on õigus kindlustusandjale teha ettepanek remondikoha osas, kus sõiduk taastatakse, b) kui kindlustusandja ei nõustu kliendi pakutud remondikohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse asja taastamine, c) kui klient ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine tegelikult remondile kulunud summa ulatuses.

Seega on Teil võimalus teha ettepanek remondikoha osas. Kui Te kindlustusandjaga kokkuleppele ei jõua, siis maksab kindlustusandja hüvitise rahas. Igal juhul on mõistlik pöörduda kindlustusandja poole rääkimaks läbi remondikoha valik.
 

Küsimus: Kas avarii põhjustaja kaskokindlustus maksab ka minu kahjud kinni?26.09.2011

Osalesin avariis Tartus, kus minu sõidukile keerati ette. Olin peateel, kuid puudus liikluskindlustus. Teine osapool, kes põhjustas liiklusõnnetuse, temaga täitsime selle avariiankeedi ära, kus ta tunnistas oma süüd ning ütles, et teeb enda auto kaskoga korda. Hetkel polnud muidugi õrna aimugi, et kindlustus oli mul kehtivuse kaotanud. Paljud ütlevad, et tema kindlustus korvab minu auto kahjud, kuidas tegelikult on?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule. Asjaolu, et kannatanu juhitud sõidukil puudus liikluskindlustus ei mõjuta kahju hüvitamist.

Kahju hüvitamiseks pöörduge kahju põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandja poole.
 

Küsimus: Avarii ja väljapressimine26.09.2011

Tere.
Tegin avarii - sõitsin teisele autole ette. Nüüd nõuab teise auto juht minult raha, et ma maksas kinni tema autorendi, kuna minu süü läbi pole tal autot millega tööl käia. Kui ma ei maksa lubas ta mu kohtusse kaevata. Kas tal on õigus niimoodi raha välja pressida? Väitis, et kohtus jääks talle õigus.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule. Hüvitatava kahju ulatus on kokku lepitud liikluskindlustuse lepingus ja liikluskindlustuse seaduses. Liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata kahju, mis tekib seoses sellega, et kahjustada saanud vara ei saa kasutada (liikluskindlustuse seadus §44 lõige 3 punkt 5).

Ülaltoodud ei tähenda, et kahjustatud isikul ei ole õigust kahju tekitajalt nõuda kahju hüvitamist. Kahju tekitajal on kohustus kahju hüvitada. Kannatanu peab tõendama kahju saamist ja selle ulatust. Asjaolu, et isik ei saa sõidukit kasutada, ei tähenda automaatselt, et kahju põhjustajal tuleb hüvitada autorendi kulu.
 

Küsimus: Kas mootorrattal ja sõiduautol on üks riskikoefitsient?26.09.2011

Soovin teada, kas riskikoefitsient kohaldub eraldi sama isiku omandis olevale sõiduautole ja mootorrattale või toimub arvestus eraldi?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Ühtset ületurulist riskikoefitsienti ei ole olemas. Iga kindlustusandja määrab ise mil määral ja kuidas mõjutab isiku kindlustus- ja kahjuajalugu kindlustusmakse suurust, vt üksikasjalikumalt http://www.lkf.ee/images/files/Yhtset_RKd_eiole.pdf.

Teie küsimusele saab täpse vastuse anda vaid Teie kindlustusandja.
 

Küsimus: Liiklusavariist tekkinud püsiva töövõimetuse kahju arvutus23.09.2011

Eelmise aasta novembris sõitis purjus juht vastassuuna vööndisse ja põhjustas meie autoga kokkupõrke. Mõlemad juhid said surma ja mina kaassõitjana üksi jäin elama. Avarii tagajärjel on mul 90% töövõimetust. Et mitte kaotada oma endist sissetulekut (ka töökohta), ma töötan kodus arvutiga 4 tundi nädalas ja saan selle eest 10% oma endisest palgast. Kindlustus hüvitab mulle liikluskahjust põhjustatud isikukahju (püsivast töövõimetusest tulenev kahju) vastavalt LKS paragrahv 30. Kuid ta lahutab 90%-lisest endisest palgast maha ka minu teenitud 10% ja töövõimetuspensioni. Kas ma ei tohigi enam oma endist sissetulekut saada? Minu arvates peaks mul olema õigus teenida hüvitisele ja pensionile (mis moodustab 90% mu endisest sissetulekust) lisaks 10% palgast.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjal on kohustus hüvitada töövõimetusest tingitud kahju, toodud juhul sissetuleku vähenemine proportsioonis töövõime kaotusega. Liikluskindlustuse seadus ei sätesta täpselt hüvitise arvutamise valemit.
Palun pöörduge kindlustusandja poole palvega anda üksikasjalikud selgitused kuidas hüvitis kujuneb. Kui kindlustusandja selgitused ja põhjendused ei ole Teie jaoks piisavad, siis on Teil võimalus vaidlustada kindlustusandja otsus kindlustuse vaidluskomisjonis.
Otsuse vaidlustamine on Teile tasuta, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et
 

Küsimus: Kas kindlustusandja on kohustatud korvama täies ulatuses vaid originaalosad?19.09.2011

Tere,
minu autoga juhtus avarii, kus teine osapool süüdi oli ning seda ka tunnistas. Käisin ära kindlustusandja juures ning ka autoremonditöökojas, kes kahjud üle vaatas ning üles pildistas.
Kuna mu autol ei ole originaalstanget ees (on tuunitud ning kallim), siis remonditöökojast hoiatati, et kindlustusandja ei pruugi uut tuunitud esistanget täies ulatuses hüvitada, kuna see on originaalist kallim. Kas tõesti on kindlustusandjal õigus keelduda taastamast autot niisugusel kujul, kui see enne avariid oli ning võib vaid originaalstange hüvitada? Avariid ei põhjustanud ju ometigi mina, kindlustatud oli terve auto mitte vaid originaalosad ning soov oleks auto ikka endisel kujul tagasi saada.
Teiseks mureks on see, et ka kapott sai väikese mõlgi ning kuna mõlgi lähedal on tugev rooste, on seda mõlki keeruline lihtsalt sirgeks kopsida ning üle värvida. Tuleks tegeleda ka rooste eemaldamisega. Kas ka sellisel juhul võib kindlustusandja keelduda kapoti remondist, kuna taastamine on teatud tingimustel keerulisem?

Ette tänades,
T

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Sõidukiga seotud kahju hüvitamine liikluskindlustuse ja sõidukikindlustuse puhul võib olla erinev. Liikluskindlustuse puhul tulenevad kahju hüvitamise reeglid liikluskindlustuse seadusest. Sõidukikindlustuse puhul kliendi ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingust.
Küsimusest võib välja lugeda, et kahju hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandja. Kui sõiduk taastatakse, siis hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja sõiduki taastusremondi kulu. Taastusremondi puhul taastatakse sõiduk sellisesse seisu nagu see oli enne liiklusõnnetust, sh taastatakse kahjustada saanud sõidukile paigaldatud lisaseadmed ja detailid (sh tuunitud esistange).
Kindlustusandja ei hüvita kahju, mis on seotud sõiduki varasemate vigastustega. Kui sõiduki osa ei ole võimalik taastada endisse seisu ilma varasemaid vigastusi remontimata, siis võib kindlustusandja maksta hüvitise rahas. Sellisel juhul ei sisalda hüvitis varasemate vigastuste (näiteks tugeva rooste) remonti. Ka on võimalus kindlustusandjaga kokku leppida remondisumma jagunemine nii, et kindlustusandja hüvitab liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju ja Te ise kannate varasemate vigastuste remondi kulu.