Liiklus- ja sõidukikindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millisel juhul on õigus nõuda kindlustuselt asendusautot?12.09.2014

Minu pargitud autole sõideti sisse, mistõttu see muutus liiklemiskõlbmatuks. Õnnetuse põhjustaja oli sündmuskohalt lahkunud, tema auto oli sündmuspaigale jäetud. Õnnetuse fikseeris politsei. Õnnetuse põhjustanud auto kindlustus pole auto omanikuga ligi 3 nädala jooksul kontakti saanud ning ka politsei menetlus on lõpetamata. Kas mul on õigus õnnetuse põhjustanud auto kindlustuselt asendusautot nõuda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjalt ei saa nõuda asendusauto kulude hüvitamist. Liikluskindlustuse seaduse kohaselt ei hüvitata kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa kasutada.

Küsige kindlustusandjalt, mis põhjusel ei saa kahju hüvitamise otsust teha. Asjaolu, kes oli sõiduki juht, ei oma tavaliselt kahju hüvitamise puhul tähendust, kui on selge mis juhtus ja mis sõidukiga kahju põhjustati.
 

Küsimus: Kas kindlustus võib maksta kolmandiku võrra vähem kui soovin ise auto korda teha?10.09.2014

Toimus liiklusõnnetuse. Mulle kui kannatanule hinnati tekitatud kahju kogusummaks 376€, millest kindlustus on nõus hüvitama rahaliselt 250€, väites, et kogusummalt läheb maha KM töödelt, varuosadelt, ruumide rendilt, samuti sotsiaalmaks jm. Vaidlust hüvitise kogusumma üle ei ole. Soovin rahalist hüvitust, et ise auto korda teha. Mis makse ja mis ulatuses on kindlustusandal õigus maha arvata? Kas kindlustusandjal on õigus hüvitada kahju vaid 66%-lises ulatuses kahju kogusummast? Kui ei, siis millele toetuda (§-id vm), et nõuda õiglast hüvitist ning mis suurusjärku võiks hüvitis jääda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse seaduse §35 lõige 5

Kui kannatanu ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamis- või asendamiskulude summa. Kui kannatanu ei esita dokumente asja taastamis- või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele.

Viimase lause tõlgendusi on erinevaid, kuid kohaseim tundub olevat see, et ettevõtja suhtes kohaldatavaks maksuks tuleks lugeda üksnes käibemaks. Ka käibemaksu puhul on küsimus, kas isikul tuleb vastav kulu kanda või mitte. See sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
Kõiki asjaolusid teadmata ei ole võimalik anda ühest vastust esitatud küsimustele.

Kui kindlustusandja pakub kahju hüvitamise viisina taastusremonti ja kindlustusandja on nõus vastava kulu andma, siis on mõistlik kindlustusandja pakkumist aktsepteerida. Kui soovite ise sõidukit remontida ja olete seisukohal, et kindlustusandja pakutav hüvitis ei kata kõiki kulusid, siis pöörduge vaidluse lahendamiseks kindlustuse vaidluskomisjoni.
 

Küsimus: Kas võin aeda sisse sõitjalt nõuda aastatega koos tugevaks muutunud aia ja heki asemele tugevamat aeda?10.09.2014

Purjus seltskond sõidukiga hävitasid maja piirdevõrkaia ja selle taga oleva 13 aastase tuhkpuu heki koos 20 aastase vahtrapuuga. Kuna maja asub mõne meetri kaugusel riigi maanteest, siis kas mul on õigust kahju tekitaja kindlustusseltsilt nõuda võrkaia asemel tugevamat ehk keevispaneelaia kompenseerimist, kuna hekk, mis toetas võrkaeda, on täielikult hävitatud ja kulub hulga aastaid enne kui uus hekk hakkab maanteed varjama?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab hüvitama kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju ehk vähimad mõistlikud kulutused juhtumieelsele võimalikult sarnase olukorra taastamiseks. Hüvitamisele kuulub hävinud või kahjustatud asi. Hävinud asja asemel teistsuguse asja soetamise kulude hüvitamine ei ole tavaline.

Võib arvata, et võrkaia ja heki asemel keevispaneelaia hüvitamise nõudmine ei ole õigustatud.
 

Küsimus: Kas kindlustuse tagasinõue on põhjendatud, kui aasta tagasi olin maksnud kahjukannatanule tema omavastutuse summa?08.09.2014

Tere,
Tekitasin võõrale sõidukile kahju ja kannatanu poolse otsusega tasusin ka talle kahju hüvitamiseks täiskasko kindlustuse omavastustuse kulud. Sellega pidi asi piirduma, kuna sain ka nendepoolse kinnituse, et kahju on hüvitatud ja asi unustatud. Nüüd aasta hiljem saan nende kindlustusseltsilt tagasinõude remondile kulunud kulude eest täies ulatuses. Kas see nõue on õigustatud? Kas neil on õigus minult, kui eraisikult seda sisse nõuda? Juhin tähelepanu sellele, et sõidukikahjus osales ainult üks sõiduk ja jalakäija.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõidukikindlustuse kindlustusandja on kahju hüvitanud, siis tekib kindlustusandjal tagasinõudeõigus kahju põhjustaja vastu. Seega, kui Te kahju põhjustasite, siis on kindlustusandjal õigus tagasinõue esitada. See, kas tagasinõude esitamine kogu summas mõistlik on, sõltub juhtumi asjaoludest.

Pöörduge kindlustusandja poole, et juhtumi asjaolud ja tagasinõue läbi rääkida. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada.
 

Küsimus: Kui kaua ja mis protsendi töövõimetuse ulatuses on kindlustusfirma kohustatud kindlustushüvitist maksma?05.09.2014

Tere,
Elasin üle avarii, mille põhjustajaks ei olnud. Nüüd olen töövõimetuspensionil (80%) avariist tekitatud vigastuste tõttu. Paranen aeglaselt ja ravi veel ees. Küsimus oleks:
Kaua ja mis protsendi töövõimetuse ulatuses on kindlustusfirma kohustatud kindlustushüvitist maksma?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjal on kohustus maksta töövõimetushüvitist. Hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud töövõime püsiva kaotuse või vähenemise tõttu saamata jääv sotsiaalmaksuga maksustatava tulu.

Hüvitist tuleb maksta seni kuni isiku töövõime taastub või isiku tulu saab võrdseks kindlustusjuhtumi eelse ajaga. Isiku jõudmisel pensioniikka arvutatakse hüvitis ümber.

Hüvitise arvutamisel arvestatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud töövõime kaotuse ulatust.

Üksikasjalikumalt püsiva töövõimetuse hüvitisest vt siit http://www.lkf.ee/images/files/Pysiva_toovoimetus_hyvitis_veebitekst3.pdf
 

Küsimus: Kui kaua on aega vara- ja isikukahjude nõuete esitamiseks?05.09.2014

Kui kaua on aega vara- ja isikukahjude nõuete esitamiseks (näiteks pikaajalise ravi korral võib tegelik isikukahju suurus selguda hoopis aastate pärast)?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Nõue tuleb esitada esimesel võimalusel. Praktikas seega kohe peale kahjust teada saamist, näiteks ravivajadusest teada saamist.

Nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai. Eeltoodule vaatamata aegub asjakahju nõue kümne aasta möödumisel kindlustusjuhtumist, isikukahju nõue kolmekümne aasta möödumisel kindlustusjuhtumist.
 

Küsimus: Kui avarii juhtus Soomes, kas minu auto hüvitatakse siis Soome või Eesti turuhinna alusel?03.09.2014

Tere,
Juhtus Soomes avarii, mille põhjustajaks oli Soomes registreeritud auto. Kas minu auto makstakse kinni Soome või Eesti turuhinna alusel? Tänud

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse nõuet käsitletakse tavaliselt juhtumi toimumise koha riigi seaduse järgi. Soomes toimunud juhtumi puhul hüvitatakse täishävingu puhul sõiduki väärtus Eesti (ehk sõiduki põhiasukoha) turuhinna järgi. Sõiduki taastamise kulud hüvitatakse selle riigi hindade järgi, kus remont tehakse.
 

Küsimus: Kas kannatada saanud auto hüvitist saab välja maksta ka volitatud isiku pangaarvele või ainult auto omaniku kontole?03.09.2014

Tere,
Õnnetuses kannatada saanud auto on firma nimel. Ise olen seal volitatud, aga vastutatav kasutaja on teine isik.
Kas hüvitist saab välja maksta ka volitatud isiku pangaarvele või saab kanda ainult firma kontole?
Tänud

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju hüvitatakse isikule, kes kahju sai. Sõiduki hävimise kahju sai sõiduki omanik. Kahju hüvitatakse sõiduki omanikule. Hüvitis kantakse sõiduki omaniku pangakontole. Vaid üksikuil põhjendatud erijuhtudel, näiteks sõiduki omanikul ei ole pangakontot ja sõiduki omanik avaldab selget tahet, kantakse hüvitis mõne muu isiku pangakontole. Üksnes asjaolu, et isik oli sõiduki volitatud kasutaja, ei anna õigust saada hüvitist.
 

Küsimus: Kuidas on põhjendatud, et auto remondiks on kindlustus valmis remondifirmale maksma 1600 €, kui ma aga ise taastaksin, siis üksnes 1200 €?01.09.2014

Tere,
Juhtus avarii, milles mina süüdi ei olnud, kindlustus oli nõus maksma 1600 € remondi eest suvalisele firmale, aga sellisel juhul tahab edaspidisest vastutusest loobuda. Küsisin siis, et kandku lihtsalt see raha mulle ja tegelen ise edasi, siis öeldi, et mulle üle 1200 € ei maksta. Kas selline vahetegemine on põhjendatud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Täpse vastuse ja põhjalikud selgitused konkreetset juhtumit puudutava hüvitamise otsuse kohta saab anda kindlustusandja.

Tundub, et kindlustusandja rakendab liikluskindlustuse §35 lõikes 5 toodut, mille kohaselt on kindlustusandjal teatud juhtudel õigus hüvitada taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele.

Küsimusest ei selgu, miks Te ei soovi sõiduki taastamist remondiettevõttes. Sõiduki remondikoha valikust ja võimalike kvaliteediprobleemide lahendamise kohta vt täpsemalt siit http://lkf.ee/images/files/Remont_taastajavalik_kvaliteet(8).pdf
 

Küsimus: Kas pean kinni maksma pool esitiiva remondist, kuna ei jõudnud pärast eelmist avariid seda ära värvida?29.08.2014

Tere,
Minu autoga juhtus mõni kuu tagasi avarii. Paberite järgi jäime ise süüdi ning kahjustada sai autol üks tiib. Nüüd sai mõlk välja löödud, aga värvimisse veel ei jõudnud, sest taas keeras üks auto ette (milles mina süüdi ei olnud) ja sai kahjustada sai sama tiib ning muidugi kogu esiosa. Kindlustus tahab nüüd hüvitada ainult pool tiivast, ehk et mina maksan 340 €. Ma ütlesin, et tehku siis korda ainult kahjustada saanud osa, aga sellega ei oldud nõus? Probleem selles siis, et kuna mina pole süüdi, et keegi selle puruks sõitis, siis kas ma tõesti pean sellise raha veel maksma, kas on õigust üldse sellist asja nõuda?
Aitäh

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Eeldades, et olukord on selline, kus värvimist vajab auto tiib sai kindlustusjuhtumis kahjustada ja kindlustusandja ei ole nõus hüvitama tiiva värvimise kulu, võib kindlustusandja otsus olla õige. Kindlustusandja kannab tiiva endisse seisu taastamise kulud, st seisu, kus tiib on muus osas korras, aga vajab värvimist.

Üldine kirjeldus, kuidas kindlustusandja käitub varasema kahjustusega osale tekkinud kahju hüvitamisel on LKF-i kodulehel, vt http://www.lkf.ee/images/files/Vigastatud_detail(7).pdf