Kassid

Mul on 5 kuud tagasi lõigatud 5a kassitüdruk. On ühe korra pojad saanud. Esimesed päevad peale lõikust olid rahulikud. Aga järjest tihedamalt tulid talle imelikud nutuhood peale. Võtab ühe kindla mängukaru või soki hambusse, tuleb sellega trepist alla ja nagu nutaks. Nüüd teeb seda ikka tihti, suht iga päev. Enne lõikust juhtus ka seda, aga jube harva. Täiesti hämmingus, miks ta seda teeb ja kuidas sellest kombest vabaneda?

Mul tekkis selline pisut tobe küsimus. Mul on kass 5 kuune ja käib korralikult liivakastis ning kraabib oma tehtud hädale ilusti peale. Pean nädalaks ära sõitma, kuid lähedane, kelle juurde oma kassikese jätan, on harjunud, et ta ei lase kassil tehtud hädale kraapida ning koristab selle koheselt. Kas on võimalik, et peale seda nädalat, kui kassil ei lasta korralikult oma tegevust lõpetada, võib lõpetada hädale peale kraapimise? Olen mures, kas selline variant on võimalik või muretsen asjata.

Kass (4,5 a) istub tihti liivakasti äärel, aga ei tee häda, samas on näha, et ta soovib urineerida? Pärast istumist lakub sabaalust. Kass on isane ja kastreeritud.

Mul on selline probleem, et kass käib igal öösel mu juukseid nö masseerimas, ootab kuni ma magama jään ja tuleb suure nurrumisega masseerima nii nagu kassipojad ema kõhtu masseerivad, et piima saada. See pidi tähendama, et kass tunneb ennast turvaliselt. Meie kass on üsna varakult, juba kahe kuuselt, ema juurest ära võetud. Kuid vali nurrumine ja küünte peanaha sisse lükkamine ei ole mul juba pikemat aega lasknud magada. Olen proovinud ööseks ukse kinni panna, et kass ei tuleks magamistuppa, kuid ta kraabib ja nutab ukse taga nii kaua kui ma alla annan, sest see laseb veel vähem magada. Olen proovinud ka teda järjepidevalt eemale lükata, kuid seegi ei päästa, mõnikord aitab vaid korraks, siis ootab, et ma uuesti magama jään ja on jälle platsis. Kui ma paneks veepritsi padja alla ja pritsiks teda, kui ta hakkab tulema või sisiseks ta peale, kas see ei või panna teda mind vihkama, kui ma tema turvatundele nö kurjalt vastan? Mis või kas üldse miski aitab teda eemal hoida?

Tere,
Mul on 10-aastane isane kass ja 4,5 aastane emane kass. Mõlemad kassid on võetud kui nad olid umbes poole aastased ning on toakassid. Isane kass oli kastreerimata aga emane kass oli juba meie perega liitudes steriliseeritud. Neli aastat on kassid väga hästi läbi saanud aga nüüd viimased 10 päeva on olukord täiesti muutunud. Mõned korrad on kassid kakelnud ja nüüd emane kass tundub, et kardab isast kassi. Ta susiseb-uriseb ja kui võimalus, siis jookseb peitu aga isane tormab võimalusel järele. Kui nooremat kassi näha pole, siis vanem kass käib toas ring ja teeb kutsuvat häält. Kas emane steriliseeritud kass eritab ikkagi mingeid erilisi lõhnasid, mis isase segi ajasid? Kas pole imelik, et neli aastat hiljem hakkas isast emase lõhn segama. Käisin mõned päeva tagasi loomakliinikus isast kassi kastreerimas lootuses, et ehk muutub kasside omavaheline läbisaamine. Praeguseks on olukord ikkagi endine. Isegi kui võtan noorema kassi sülle, siis mingi aja pärast hakkab ta teise kassi peale "urisema". See olukord tekkis nii äkki. Kuni selle päevani said nad tõesti väga hästi läbi. Praegu on isane kass minu toas ja emane kass minu pojaga teises toas. Aeg-ajal lasen nad ühte tuppa, et näha, kas on muutust toimunud. Eraldi tubades on nad täiesti rahulikud: ei susise ega urise ja magavad öösel rahulikult. Kas peaksin vahel võtma ühe kassi enda tuppa ja siis vahel teise või peaksingi laskma nad lihtsalt kokku? See viimane variant on vist mitte eriti mõistlik. Tegelikult on isane kass olnud rohkem lähedust otsiv kass, igal võimalusel ronib sülle ja magab öösel minu juures, aga nüüd nii "kuri". Emane kass seevastu ongi olnud mitte selline sülekass, vaid vahel tulnud ja ninaga müksanud vastu nina. Sellel saatuslikul päeval ma keelasin nooremat kassi, kuna talle meeldib kõigile korteri ukse juures õlale hüpata. Sagimist oli sel hetkel palju. Kas see keelamine võis mõjutada nende suhteid. Üks kord küll kui emane kass ukse juures kräunus ja ma teda keelasin, siis isane kass ajas ta ukse juurest ära. Kuid siis mingit kaklust õnneks ei toimunud.
Või on tegemist võimuvõitlusega. Kas emase ja isase kassi vahel võib käia võimuvõitlus?
Ostsin rahustamiseks ka Feliway. Olen seda pihustanud kaks korda päevas neljal päeva.
Loodan, et oskate selle info põhjal midagi soovitada, sest ma ei tahaks kumbagi kassi kuhugi teise peresse anda.
Ette tänades

Mul on 5-kuune kassipoeg ja tal on väga suur tähelepanuvajadus, ma tegelen temaga igal võimalikul hetkel, kuid kui selja keeran, siis ta läheb teeb midagi, mida ta teab, et ta teha ei tohi, näiteks läheb kraabib lillepotist mulda, ronib palmi otsa, riidenagi otsa, kraabib diivanit või hüppab küüntega mu riiete külge. Kui ma pahanduse tegemise eest teda keelan, öeldes valjemal toonil, et ei tohi või pritsin veega, siis ta läheb teeb kohe midagi muud, mis on keelatud. Konkreetne näide: kassipoeg ronis palmi otsa ja kõõlus seal, kui ma läksin keelama, siis ta jooksis koridori riidenagi otsa, läksin uuesti keelama, aga ega ta ei loobu, üritab ikka ja jälle.
Mida teha kui kass ei kuula üldse sõna?

Tere, võtsime varjupaigast 3-aastase väga argliku kassipreili 31.10. Elame korteris, nii et tubane kass. Varjupaigas oli ta veidi üle aasta. Steriliseeritud. See on meie esimene kass, nii et kogemused puuduvad. Tean, et tuleb kannatust varuda tema harjutamisega. Kõik oma vajalikud toimetused teeb ta kenasti ja õiges kohas ära. Sööb, joob, kraabib puud ja käib oma liivakastis. Õhtul mängime, nurrume, nühime, väristame rõõmsalt sabaotsa. Ise ta muidugi veel meie seltsi ei tule aga ei jookse ka peitu kui võtame sülle ja tegelema hakkame vaikselt. Kuid muret teeb tema öine käitumine, sest ei tea mida mina tegema pean. Kui kõik on juba voodis ja tuled kustus, hakkab ta käima toast tuppa rahutult, näub ja tundub, et on hirmunud, sest siis enam ei saa teda enda juures hoida, jookseb kohe ära. Lõpuks panime kõik toa uksed kinni ja jätsime talle esiku (kottpime), kust ta esimesed päevad liikumatult oli oma pesas. Hommikul on silmad jälle nii hirmu täis nagu näeks meid esimest korda. Õhtul sõbruneb ja öösel jälle näub.
Kuidas oleks öösel õige käitumine. Kas laseme tal kogu korteris rahulikult ringi liikuda ja ei reageeri ta näugumisele, kuni ta sellest üle saab ise, või peaks üritama teda kuidagi rahustada, või jäägu ööseks talle see pime esik ja vannituba, kinniste ustega.

Tere, võtsime umbes poolteist kuud tagasi varjupaigast 5-aastase kassi. Mure on aga järgnev. Nimelt kasutab preili oma kasti väga korralikult kõigi hädade tegemiseks aga 3 korda on ta teinud häda vaibale. Kahel korral siis, kui meid pole kodus olnud ja korra öösel. Potti hooldan igapäevaselt ja on näha, et ta kasutab potti igapäevaselt aga siis teeb meile vaibale jälle üllatuse. Ning see erineb sellest kakast, mis on potis. Potis on normaalne kaka aga vaibale on kolmel korral teinud sellise vedelamat laadi toote. Toit on olnud sama, seega ei peaks see tingima sellist totaalset väljaheite muutust. Hakkasin korra mõtlema ega see ei või olla sellest, et nädala sees on ta päeval üksi kodus. Kuidas saaksin talt selle harjumuse välja juurida?

Tere,
Mul on kodus 13-aastane isane toakass, kes on kastreeritud. Mina olen kassil juba kolmas omanik. Päris pisikesena teda kuuldavasti piinati ja mõne kuusena võttis ta eelmine omanik endale. Seal kodus terroriseeris kass kõiki külalisi ja ka omanikke. Kass tõmbas endisele perenaisele näkku suured haavad, millest siiani suured armid. Külaliste eest pandi kass teise tuppa kinni, muidu oleks ta ka nemad verele tõmmanud. Eriline vimm on tal laste vastu.
Minu juures on see kass elanud kuus aastat. Sain ta endale kui eelmine omanik sai lapse. Ta lihtsalt ei julgenud oma lastega riskida. Minu juures elades on ta palju leebemaks muutunud, vahel on tal agressiivsed hood peal. Olen nii ise kui ka elukaaslane saanud nii küünistamist kui ka hammustamist. Lihtsalt suvalisel hetkel kargab nurga tagant välja ja lööb hambad ja küüned säärde. Aasta tagasi saime ise lapse ja keeldusin kassi ära andmast. Tahtsin anda talle võimaluse ning näha, kas kass äkki muutub ja võtab lapse omaks. Siiani on ta pigem lapsest eemal hoidnud. Mõned küünistamised on ette tulnud kuni eilseni. Laps läks maast oma palli võtma kui kass talle kallale kargas ning nina alt, silma alt ja pealaelt katki tõmbas. Mida ma saaksin sellises olukorras teha? Ma ei julge oma lapse elu ja tervisega ka riskida. Järgmine õnnetus võib juba hullemalt lõppeda.

Tervitades

Tere. Väga suur mure kassiga, võib-olla peaksin ma pöörduma looma käitumise spetsialisti poole, aga ma ei ole suutnud neid Eestist veel leida. Mul on isane kass, 7 a, kastreerimata, kergelt ülekaaluline (6,7 kg), ruuget värvi, 100% tubane, käib vaid vahepeal rõdul õhku võtmas (eriti ei vaimustu rõdul käigust, sest rõdu plaadid on külmad, ainult siis on nõus rõdul olema kui keegi juures seisab, muidu hakkab tuppa tahtma). Kass on minu oma. Elab minu vahemate korteris, hetkel enamjaolt koos emaga. Mina käin igapäevaselt või üle päeva päeval 2-3 tundi kassi vaatamas. Vahel saab ka rohkem aega kassiga koos olla. Seal, kus elan, kassi kahjuks kaasa võtta ei saa. Kass saab 2 korda aastas keemilise kastreerimise süste. Kass sai süsti viimati augusti keskel. Loomult on kuri, juba väikesest peale. Süstid hoiavad enam-vähem piiripeal. Jalgade näksamisi kui tema pikutab ja mina kõnnin esikus mööda, tuleb ette igapäevaselt. Eriliselt kurjaks muutus oktoobris, kuigi süst oli viimati augusti keskel. Siis kui kodust ära läksin, hakkas ema ründama, ju arvas, et ema süüdi selles, et ära lähen. Vahepeal sai ema põgenema ja istus 1-2 tundi pesuruumis kinni, seni kuni kass maha rahunes. Mõnikorda tulin ma ise tagasi koju (käisin korraks poes) ja sain ema nii kassi käest ära päästa. Minuga oli kass sõbralik. Jooksis kurinaga vastu. Üldse ta häälitseb väga palju, kogu aeg kuriseb joostes ja kui pai teen, siis kuriseb ka paitamise hetkel (see ei ole nurrumine). Ema vastu tekkis tal eriline viha. Paar korda olin ise kodus, kui kass hüppas üles ja ema ründas. Ema kõndis edasi-tagasi paar korda kassi nina eest läbi. Läksime emaga reisile ja pakkisime kohvrit, kõndimist oli palju. Korraga sööstis kass emale kallale ja hüppas üles. Tõmbas jala täiesti lõhki nii, et veri väljas. See polnud enam pisike kriimustus nagu tavaliselt. Käisime reisil ära, reis oli 10 päeva. Reisi ajal söötis kassi naaber, käis korra päevas. Kui tagasi tulime oli kass peidus, võõraid ta eriti ei armasta. Kardab neid, pigem võõrastab. Kui sai aru, et omad, tuli kurisedes peidust välja ja tundus üli rõõmus olevat. Kuruses ja jooksis järel saba püsti. Hommikul tuli ema kööki, olime kassiga köögis. Kakkasin kassi ja ema vahelt köögist ära minema, kuulsin kuidas kass sisises ja siis hüppas jälle üles ema kallale. Tõmbas emal käe ja jala lõhki. Võtsin kassi sülle, kass kössitas põrandal. Tundus rahulik. Viisin rõdule eest ära, seniks kuni keldrist puuri tõin. Viisin kassi loomaarsti juurde, sai uue kastreerimise süsti ja lõigati ka küüned ära. Ostsin ka elektripistikusse käiva "Pet Remedy", väidetavalt toodab kassile hea meeleholu nurru ferromooni. Hetkel töötab, ma ei tea, kas see rahustab kassi või mitte. Siis läksime emaga traumapunkti, kuna kassi küünistus oli arvatust suurem. Kätt ja jalga õmmeldi. Loom on kogu aeg kuidagi kuri olnud. Ta on pärit perest, kus oli suur koer ja 7 kassi peale tama. Seal käis tõenäoliselt võitlus toidu pärast. Kui meile tuli, oli ülikõhna ja lestad kõrvas. Terve elu on ehmatanud ja võpatanud igasuguste kolksude peale, tõenäoliselt kartis väiksena suuremaid kasse ja suurt hundikoera. Viimasel ajal on aga üliagressiivne, eriti ema vastu. Ei tea enam, mida teha. Ära ei anna mitte mingil juhul. Eile peale rünnakut ja täna terve päeva olen kassi jälginud. Minuga käitub täiesti normaalselt. Ema väitis, et kass oli teda koridori teisest otsast kurja pilguga vaadanud aga mina seda hetke ei näinud. Emaga pole neid kokku lasknud. Olen olnud kogu aeg kodus ja proovinud teha nii, et nad ei kohtuks. Ema juba väga kardab kassi. Ma ei tea enam, mida teha. Arst ütles, et kastreerimine oleks variant aga keemiline kastreerimine on sama tõhus ja kui ründab, siis peab olema siiski muu põhjus.