Kassid

Tere, võtsime varjupaigast 3-aastase väga argliku kassipreili 31.10. Elame korteris, nii et tubane kass. Varjupaigas oli ta veidi üle aasta. Steriliseeritud. See on meie esimene kass, nii et kogemused puuduvad. Tean, et tuleb kannatust varuda tema harjutamisega. Kõik oma vajalikud toimetused teeb ta kenasti ja õiges kohas ära. Sööb, joob, kraabib puud ja käib oma liivakastis. Õhtul mängime, nurrume, nühime, väristame rõõmsalt sabaotsa. Ise ta muidugi veel meie seltsi ei tule aga ei jookse ka peitu kui võtame sülle ja tegelema hakkame vaikselt. Kuid muret teeb tema öine käitumine, sest ei tea mida mina tegema pean. Kui kõik on juba voodis ja tuled kustus, hakkab ta käima toast tuppa rahutult, näub ja tundub, et on hirmunud, sest siis enam ei saa teda enda juures hoida, jookseb kohe ära. Lõpuks panime kõik toa uksed kinni ja jätsime talle esiku (kottpime), kust ta esimesed päevad liikumatult oli oma pesas. Hommikul on silmad jälle nii hirmu täis nagu näeks meid esimest korda. Õhtul sõbruneb ja öösel jälle näub.
Kuidas oleks öösel õige käitumine. Kas laseme tal kogu korteris rahulikult ringi liikuda ja ei reageeri ta näugumisele, kuni ta sellest üle saab ise, või peaks üritama teda kuidagi rahustada, või jäägu ööseks talle see pime esik ja vannituba, kinniste ustega.