Kassid
Küsimus: Kas kassil on koordinatsiooni- ja nägemishäired, kui ta vaatab eikuhugi ja käimisel taarub?13.05.2015
Pärsia kass 7,5-aastane. Umbes kuu aega on kass käitunud imelikult- käib ümber jalgade ja kõnnib meie ees pea maas. Nüüd panime tähele, et ta reageerib helile, mitte aga liikumisele ja lõhnale. Trepist ja voodilt alla tulles kompab käpaga maad. Endisest aktiivsest kassist on saanud loid. Hoiab omaette ja nägu on seina vastas. Mis temaga juhtunud on?
Meie teine kass, 6,5-aastane on nagu energiapall. Varem Pärsia kass noris tüli ja vehkis teise poole käpaga, jooksis ka järgi. Nüüd läheb väga ligidale ja saab ise teiselt lüüa. Silmavaade on tõeliselt hirmutav, vaatab eikuhugi. Käimisel tuigub. Kuidas saab arst teda aidata?
Meie teine kass, 6,5-aastane on nagu energiapall. Varem Pärsia kass noris tüli ja vehkis teise poole käpaga, jooksis ka järgi. Nüüd läheb väga ligidale ja saab ise teiselt lüüa. Silmavaade on tõeliselt hirmutav, vaatab eikuhugi. Käimisel tuigub. Kuidas saab arst teda aidata?
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Kuna ma ei ole kvalifikatsiooniga loomaarst, siis ei ole mul mõtet spekuleerida, et mis täpselt kassil võiks viga olla – vähese info põhjal on variante väga palju. Kuid minu soovitus on teile, mige kiiremas korras loomaarsti juurde! Sellised sümptomid ei ole normaalsed ning mida kauem teie ootate, seda kauem teie karvane pereliige kannatab. Arst saab teha analüüse, et selgitada välja, mis mure täpsemalt kassi painab ning siis vastava raviplaani määrata.
Küsimus: Mida teha, kui naabri kass on hakanud roosipeenrasse pissile käima, kas peangi oma lilledest loobuma?05.05.2015
Tere!
Elan eramajas ja maja ees on lillepeenar, roosiistikud jne. Lilled on silmailu pakkunud mitu aastat, aga nüüd on hakanud peenrasse hädal käima naabrite suur isane kass. Lilled surevad, täis on soristatud ka roose kattev loor. Olen proovinud kassi peletajat, aga tulemust pole. Arvan ka, et pole mõtet naabriga vestelda, sest hulkujaid kasse on ka küll ja kui juba keegi algust on teinud pissimisega, siis soristavad ka teised kiisud sinna.
Mida teha, kas pean oma lilledest ja istikutest loobuma?
Ette tänades
Elan eramajas ja maja ees on lillepeenar, roosiistikud jne. Lilled on silmailu pakkunud mitu aastat, aga nüüd on hakanud peenrasse hädal käima naabrite suur isane kass. Lilled surevad, täis on soristatud ka roose kattev loor. Olen proovinud kassi peletajat, aga tulemust pole. Arvan ka, et pole mõtet naabriga vestelda, sest hulkujaid kasse on ka küll ja kui juba keegi algust on teinud pissimisega, siis soristavad ka teised kiisud sinna.
Mida teha, kas pean oma lilledest ja istikutest loobuma?
Ette tänades
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Küsimus: Kas peaks arstile pöörduma, kui kass on hakanud viimasel ajal oksendama?24.04.2015
Selline mure, et isane siiami tõugu kastreeritud kass (suvel saab 2-aastaseks) viimasel ajal oksendab väga tihti, kuskil ülepäeviti ja vahest ka mitu korda päevas. Muidu söögiisu on normaalne ja vett joob, mängib ja on aktiivne. Söögiks on Advance sterilized salmon&barley krõbinad ja saab ka gourmet konservi/pasteeti. Kodus on ka teine kass, kelle võtsime paar kuud tagasi seltsiks, tema ei ole kordagi oksendanud. Kass on varem ka oksendanud aga harva (karvapallid), kuna viimasel ajal on see sagedaseks läinud, kas peaks arstile minema näitama? Mainin veel ära, et kass on tubane, ei käi kunagi õues.
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Küsimus: Kui pikk on tavaliselt briti lühikarvaliste kasside eluiga?16.04.2015
Kui pikk on tavaliselt briti lühikarvaliste kasside eluiga?
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Küsimus: Mis võib põhjus olla, et isane kass tuli küll koju, kuid nüüd istub akna alla ja kräunub?16.04.2015
Tere, paar päeva tagasi esitasin küsimuse isase steriliseeritud kassi teemal. Ta tuli täna ise koju tagasi. Sõi ja magas, uudistas majas ringi. Kuid nüüd ta istub akna all ja kräunub. Milles võib olla tema probleem? :'( Ma olin nii õnnelik, et ta tagasi tuli (täna sai nädal täis tema kadumisest) kuid nüüd, kui ta kräunub, jääb mulje, nagu ta tahaks tagasi minna, kust ta tuli! Ta oli must ja õline. Kõht oli ka tühi!
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Kui tahate olla kindlad, et ta enam kaugele ei läheks, siis soovitab kasutada õues käimiseks trakse. Siis saate ka näha, kuhu ta õue minnes suundub.
Küsimus: Kas neli kuud pärast steriliseerimist võib 10-kuusel kassil olla ikkagi "jooksuaeg", kass on mitu päeva kadunud?13.04.2015
Minu mure on selles, et meie isane kass läks kaduma. Steriliseerisime ta siis, kui ta oli umbes kuue kuune. Nüüd on ta juba umbes kümne kuune. 7.aprilli hommikul lasime ta välja ja tagasi ei ole ta tulnud. Me elame maal ja meil on üle tee mets. Oleme käinud läbi umbes kilomeetri raadiuselt kodust ja kutsunud kassi ning krõbistanud krõbinapakki. Kas on võimalik, et ta läks kuhugi pulma? Kus kohas kassidel üldse peamiselt pulmad toimuvad? Kas kassid suudavad koju tagasi tulla näiteks 15 km kauguselt? Kui kaua isastel kassidel umbes jooksuaeg kestab? Kui kaua on normaalne, et kass on kadunud?
Tänud ette!
Tänud ette!
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Kass kadumisel pole mingisugust normaalset pikkust, sest me kõik tahaksime, et meie kassid kaduma ei lähekski. Kuid ärge kaotage lootust – kassid võivad tagasi tulla ka nädala või pikema aja pärast ning olla sellel ajal käinud uskumatult kaugel. Pange kindlasti igale poole üles leiutasuga kadumiskuulutused ning kontakteeruge ka oma lähima loomade varjupaigaga.
Küsimus: Kas on mingeid nippe, millega kassi meelitada ja sülle võtmisega harjutada?11.04.2015
Võtsin pool aastat tagasi endale kassi, kes on ca 3-aastane ja olnud kasside turvakodu hoole all pojast peale. Muidu on kass krapsakas ja seltskondlik ning meiega juba harjunud (ei jookse iga kord diivanilt või voodist ära), kui me sinna istume. Samuti tuleb ise pai nuruma (mida me rõõmuga teeme). Ainuke, mida ta ei lase teha, on sülle võtmine, siis hüppab (või libistab ennast) käte vahelt minema. Muidu ma väga ei teeks sellest väljagi, aga mulle tundub, et tuleviku mõttes on siiski vajalik, et ma saaksin kassi rahulikult kinni võtta ja süles hoida. On ju kasvõi vaja näiteks ussirohtu anda või arsti juurde viia. Kas on mingeid nippe, millega kassi nö meelitada ja sülle võtmisega harjutada. Minu vana kass, kes nüüdseks juba üle vikerkaaresilla, näiteks peitis ennast ära ainuüksi selle peale, kui ma endale mõeldud tabletilehega krõbistasin, kuna ta teadis, et see hääl midagi halba tähendab. Ei taha, et uuele kassile sülle võtmine millegi ebameeldivaga seondub (ussirohi, arst jms), seetõttu tahakski teda eelnevalt harjutada ja usalduse võita. Tänan.
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Kui muretsete, et te ei saa nende tegevustega hakkama, siis pole te kindlasti üksi – väga suur osa kasse ei ole just suured tableti või transpordipuuri fännid. Kuid erinevate nippide läbi - kratist hoidmine, eelnevalt väiksemasse ruumi minek jne - on kõik võimalik.
Küsimus: Mida teha, et kass harjuks teiste loomadega ja ei oleks enam agressiivne?07.04.2015
Tere!
Meil on kahe aastane steriliseeritud emane kass. Probleem seisneb selles, et ta on väga agressiivne. Ta ei lase end silitada ega üldse puudutada, kohe uriseb või näksab. Ta läheb endast täiesti välja, kui külla tulevad temale võõrad inimesed, koheselt läheb turri ja proovib külalisi rünnata. Sama on ka teiste loomadega.
Kassi on väiksest peale väga hoitud ning liiga pole talle tehtud, vahel mõtleme, et ta on liiga ära hellitatud. Ise otsib ta lähedust ainult siis, kui peremees magab ning ronib tema jalgade juurde magama.
Mida teha, et kass harjuks teiste loomadega ja ei oleks enam agressiivne?
Meil on kahe aastane steriliseeritud emane kass. Probleem seisneb selles, et ta on väga agressiivne. Ta ei lase end silitada ega üldse puudutada, kohe uriseb või näksab. Ta läheb endast täiesti välja, kui külla tulevad temale võõrad inimesed, koheselt läheb turri ja proovib külalisi rünnata. Sama on ka teiste loomadega.
Kassi on väiksest peale väga hoitud ning liiga pole talle tehtud, vahel mõtleme, et ta on liiga ära hellitatud. Ise otsib ta lähedust ainult siis, kui peremees magab ning ronib tema jalgade juurde magama.
Mida teha, et kass harjuks teiste loomadega ja ei oleks enam agressiivne?
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Kuid liigsel agressiivsusel on kindlasti oma põhjus. Arvan, et sellisel juhul tuleks mõelda olukorrast nii: mitte kass ei ole probleem, vaid hoopis teie kassil on probleem, mis vajab lahendamist, et ka tal parem oleks. Esiteks kindlasti tuleks kassile lasta loomaarsti juures teha uuringud – ehk on tal mõni terviseprobleem, mis teeb talle valu ja ärritab. Võib-olla tekitab temas justnimelt teise looma juuresolek meeletut stressi ning ta üritab seda teile meeleheitlikult selgeks teha. Sellisel juhul soovitaksin proovida erinevaid stressi vähendavaid tooteid, mis on loomakliinikutes saadaval - rahustava toimega krõbinad ja/või spreid (nt. Feliway).
Küsimus: Mida veel ette võtta, kui äsja steriliseeritud kass pissib endiselt diivanile ja minu voodile?01.04.2015
Tere
Mul on aastane kiisu ning sai äsja steriliseeritud, kuid probleem ikka alles. Nimelt kass pissib diivanile ja minu voodisse. Olen kõike proovinud, mida arstid soovitanud ja teised kassipidajad ja isegi spreisid kasutanud, aga abi ei ole saanud. Teine kiisu 7-kuune ja käib väga ilusti liivakastis. Eraldi liivakastid neil ja emased kassid mõlemad. Üldse 3 liivakasti kodus. Enne käis vanni või kraanikaussi, aga diivan oli ja ka jäänud peale steriliseerimist kohaks, kuhu oma häda teeb. Tekid ja voodi ka tema "liivakast". Lihtsalt ei oska kuidas käituda ja kassist loobuda ka ei tahaks.
Mul on aastane kiisu ning sai äsja steriliseeritud, kuid probleem ikka alles. Nimelt kass pissib diivanile ja minu voodisse. Olen kõike proovinud, mida arstid soovitanud ja teised kassipidajad ja isegi spreisid kasutanud, aga abi ei ole saanud. Teine kiisu 7-kuune ja käib väga ilusti liivakastis. Eraldi liivakastid neil ja emased kassid mõlemad. Üldse 3 liivakasti kodus. Enne käis vanni või kraanikaussi, aga diivan oli ja ka jäänud peale steriliseerimist kohaks, kuhu oma häda teeb. Tekid ja voodi ka tema "liivakast". Lihtsalt ei oska kuidas käituda ja kassist loobuda ka ei tahaks.
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Lisaks analüüsige, kas Teie kodus võiks olla kassi jaoks mõni stressiallikas, mis võiks teda panna selliseid tegusid tegema – ehk teine kass on domineeriv, mõni laps pöörab kassile soovimatut tähelepanu või just on tähelepanust tal puudu.
Küsimus: Kuidas kodus kohandada varjupaigast võetud täiskasvanud kassi?25.03.2015
Tere!
Meiega on kuu aega elanud üks varjupaiga täiskasvanud kiisu. Püüti ta kassikolooniast, inimesega ta harjunud ei ole. Käitumiselt on ta agressiivne, turtsub, sisiseb ja lööb väga valusasti.
Meie juures oldud aja sisse on mahtunud veel tema kaks korda loomakliinikusse viimine (ikka väevõimuga), steriliseerimine, antibiootikumiravi silmapõletiku tõttu ning sunniviisiliselt (paksude kinnastega kinni hoides) teostatav seeneravi, mis ei ole meid talle mõistagi grammigi sümpaatsemaks muutnud.
Lisaks eelnevale on ta pea algusest saadik pidanud siin näljastreiki, vaid öösiti käib ta joomas ja söömas ning liivakastis. Pai ei ole saanud põhimõtteliselt talle teha, sellistele katsetele järgnevad enamasti minu verised käed ja tige urin. Kui päevasel ajal talle maiuspalu pakkuda, siis ta lihtsalt ignoreerib neid. Vaatab kivistunud pilguga ja ei söö.
Siiski ühel korral sain õrnalt tema pead puudutada ja ta ei teinud selle peale mulle midagi. Kui pärast oma rumalusest julgemaks muutusin, oli olukord jälle tavapärane, minu käed tõmmati katki. Ka loomaarst sai teda läbi vaadata vaid tuimestava süsti abil.
Kusjuures kassi tervis on korras, loomaarsti juures said tehtud vastavad uuringud. Seega teame, et agressiivsus ei ole seotud tema tervisega. See, mis alguses oli, on nüüd häda ja vaevaga ravitud (silmapõletik, seen, samuti on paranenud steril. haav).
Küsimus ongi, et kuidas temaga sõbraks saada? Valisime just tema endale, sest meil oli temast kahju, ta oli varjupaigas stressis. Samas ei osanud me arvata, et ta nii vihane tegelane on.
Kas kass peab kõiki neid protseduure, mis oleme temaga teinud meeles ja paneb need kõik meie arvele? Kuidas peaks agressiivsele kassile lähenema, et ise terveks jääksin ja kass ka ära ei ehmuks? Kas ta unustab kõik need kinnihoidmised ja väntsutamised?
Hetkel on edusammuks see, et ta on nõus istuma minuga sama diivani peal (teises otsas muidugi), kuid ta ei ole seejuures lõdvestunud vaid kramplik. Edusamm on see selles osas, et algselt elas ta vaid voodi all.
Ette tänades
Meiega on kuu aega elanud üks varjupaiga täiskasvanud kiisu. Püüti ta kassikolooniast, inimesega ta harjunud ei ole. Käitumiselt on ta agressiivne, turtsub, sisiseb ja lööb väga valusasti.
Meie juures oldud aja sisse on mahtunud veel tema kaks korda loomakliinikusse viimine (ikka väevõimuga), steriliseerimine, antibiootikumiravi silmapõletiku tõttu ning sunniviisiliselt (paksude kinnastega kinni hoides) teostatav seeneravi, mis ei ole meid talle mõistagi grammigi sümpaatsemaks muutnud.
Lisaks eelnevale on ta pea algusest saadik pidanud siin näljastreiki, vaid öösiti käib ta joomas ja söömas ning liivakastis. Pai ei ole saanud põhimõtteliselt talle teha, sellistele katsetele järgnevad enamasti minu verised käed ja tige urin. Kui päevasel ajal talle maiuspalu pakkuda, siis ta lihtsalt ignoreerib neid. Vaatab kivistunud pilguga ja ei söö.
Siiski ühel korral sain õrnalt tema pead puudutada ja ta ei teinud selle peale mulle midagi. Kui pärast oma rumalusest julgemaks muutusin, oli olukord jälle tavapärane, minu käed tõmmati katki. Ka loomaarst sai teda läbi vaadata vaid tuimestava süsti abil.
Kusjuures kassi tervis on korras, loomaarsti juures said tehtud vastavad uuringud. Seega teame, et agressiivsus ei ole seotud tema tervisega. See, mis alguses oli, on nüüd häda ja vaevaga ravitud (silmapõletik, seen, samuti on paranenud steril. haav).
Küsimus ongi, et kuidas temaga sõbraks saada? Valisime just tema endale, sest meil oli temast kahju, ta oli varjupaigas stressis. Samas ei osanud me arvata, et ta nii vihane tegelane on.
Kas kass peab kõiki neid protseduure, mis oleme temaga teinud meeles ja paneb need kõik meie arvele? Kuidas peaks agressiivsele kassile lähenema, et ise terveks jääksin ja kass ka ära ei ehmuks? Kas ta unustab kõik need kinnihoidmised ja väntsutamised?
Hetkel on edusammuks see, et ta on nõus istuma minuga sama diivani peal (teises otsas muidugi), kuid ta ei ole seejuures lõdvestunud vaid kramplik. Edusamm on see selles osas, et algselt elas ta vaid voodi all.
Ette tänades
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Esmalt teeme selgeks ühe asja. Kass ei ole vihane teie peale, vaid ta kardab teid ja selle pärast on ka agressiivne. See on väga oluline, sest kui peate teda vihaseks, on teie suhtumine ja lähenemine valel noodil.
Asjaolu, et ta on nõus teiega samal diivanil istuma on ülisuur asi ja võib nimetada edasiminekuks. Kindlasti on tal potesiaali! Tegelikult olen ma veendunud, et kõigil kassidel on seda ja elu on ka tõestanud. et igasugustest väga iseloomukatest tegelastest saab asja.
Kõige olulisem on vast julgus ja järjekindlus. Kass ei tohi tajuda teie hirmu. Parim manipuleerimise viis on söök ja võimalik et ka ainus. Aeg panem ka muidugi asjad paika, aga söögiga saavad asjad ruttu selgeks. Soovitan proovida nii, et võtate kõik söögi eest ära ja kass saab süüa AINULT teie käest ja teie juuresolekul. Võimalik, et esimene päev ta ei söögi, võibolla ka teine päev mitte, aga mingi hetk ta ju peab sööma. Sellist "mängu" tuleb teha ettevaatlikult ja mõistusega. Stressis kass võibki teha näljastreiki ja sellise toitmisega võib ka liiga teha. Seda siis juhul, kui ta on ikkagi liiga kaua ilma toiduta. Kui aga järjekindlalt käia kassi juures mingi hea konservi kausiga, siis ma usun, et ta üks hetk võtab selle vastu. Ja kui ta siis on nõus sööma, hakkab ta teid seostama heade asjadega. Kui ta juba julgeb süüa teie juuresolekul, siis järgmine samm on söögi ajal silitada. Nii tavaikselt hakkab tulema see kassiga sõbraks saamine ja tema veenmine, et talle ei olda ohuks. Lisaks tuleb muidugi ilusa häälega rääkida ja abiks võiad olla ka pulga otsa pandud suletuttid ja muud mänguasjad, mis distantsilt kasutada saab.
Soovin jõudu, sest tegu on väga huvitava ülesandega. Kui te kassi olete ära taltsutanud, saate enda üle suurt uhkust tunda.
Heade sooviega,
Marion
Kasside Turvakodu