Kassid

Enne lapse sündi võtsime enda vanemale (umbes paari aastane) kassile seltsiks väikse kassipoja, et ta ei tunneks end nii üksi ja unarusse jäätuna kui laps sünnib. Sõbrunesid nad hästi. Magavad senini aeg ajalt üksteise kaisus lausa. Mõnikord kassipoeg ajab vanema kassi närvi oma liigse müttamise ja mängimisega aga saavad hakkama.
Kui lapsega koju tulime, tundus kõik justkui hästi olevat. Vanem kass on senini väga mures kui tema läheduses hakkab laps nutma. Vaatab keskendunult ta poole ja tahaks nagu öelda: "Ära nuta pisikene!" Nii kui laps haaramise selgeks sai ning kiisupoja enda jaoks avastas, haarati kohe ka tema karvadest kinni. Ei pistetud küüni sisse lapsele ega midagi. Just kui unelmate kass pisikese lapse jaoks. Laps sikutagu või sakutagu palju tahab, aga kass paneb end mõnikord isegi pikali nagu tahaks veel väntsutamist.
Laps nüüd viie kuune ja ilmnenud probleem meie kiisupojaga. Panen lapse voodisse magama, siis kui väiksel kassil tuju tuleb, läheb ta tema voodi juurde läbi võrede niisama käpaga lapse jalga püüdma mis liigub. Hullemal juhul hüppab ta ka voodisse ning kriimustab mujaltki. Peamine eesmärk on lapse sokk kätte saada. Aga seda krabatakse küüntega ja päris sügavalt pannakse küüned sisse. Paneks ukse kinni. Ei saa, meil puudub uks kuna see segas WC ukse lahti käimist. Oleme nüüd asendanud selle kardinatega. Tõmban need ette lapse uinaku ajaks, aga ei midagi. Hiilitakse ikka kuskilt vahest sisse. Veega pritsimine ei mõju talle kuidagi, korraks tõmbub eemale ja varsti tagasi. Eemale peletav vahend ei aita. Mõistus on otsas, mis selle kiisuga teha. Mis võimalusi on veel, et ta saada lapse voodist eemale? Ära ei tahaks ju ka teda anda aga kui midagi ei aita, peab ju seda tegema. Õue kassiks olemise mõte talle ka nagu enam ei meeldi. Kuigi kui ta võtsime, kasvas ta ka õues ning jalutas iseseisvalt mööda metsa kui teised alles emme sabas käisid.

Meil on 3-aastane steriliseeritud emane kiisu. Võtsime ta endale päris kassipojana ning sellest ajast peale on meil kodus olnud sama mööbel. Aga nüüd kaks päeva tagasi vahetasime oma vana diivani uue vastu (talle meeldis eelmise diivani pesukastis väga magada). Kui mööblit kokku pandi ta värises ning oli väga närviline ning hiljem pissis uue diivani peale.
Muidu on ta meil sellise toa- ja õuekassi vahepealne. Õues on ta enamasti päeval ning õhtuti ja öösiti magab toas. Peale uue diivani toomist tuleb ta tuppa ainult korraks, sööb ja tahab kohe õue tagasi. Oleme leidnud teda isegi ukse tagant magamast, aga tuppa pole ta nõus tulema.
Kui ta sülle võtta ja temaga diivanile istuda hakkab värisema ja karv läheb turri.
Mida teha, et kiisu uue mööbliga harjuks?

Tere! Juba mitu aastat käib meie alevikus ringi valge kiisu. Meie kutsume teda lumepalliks. Oleme teda aastate jooksul söötnud kui ta küsima tuleb ja kui keegi koju tuleb siis vahest ta tuleb vastu ja tervitab. Ta on vist umbes 8 aastane ja me oleme ennegi mõelnud teda endale võtta. Ta ei ole kuri vaid pigem arg. Eile, kui koju tulin, siis ta tuli mu juurde nutma ja ma kutsusin ta enda juurde ning ta lasi ennast silitada ja paitada. Tõin talle süüa ja siis läksin kurvalt koju. Soov oleks ta kinni püüda, loomaarsti juurde viia, ära kastreerida jne. Kuid probleem on selles, et endal on juba kodus kaks hoiukodudest võetud kassi. Üks pärslane, kes sai võetud umbes 4 aastat tagasi ja praegu ta on 7, teine pikakarvaline kiisu kelle võtsime eelmisel suvel ja tema vanus on 6. Mõlemad on emased ja steriliseeritud. Me tahame, et kui me ta arsti juurde viime ja kui ta kodus paraneb, et ta siis mitte mingil juhul ei tooks teistele kassidele kaasa haigusi. Muidugi hoiaks teda alguses eraldi teistest kassidest aga hirm on ikka. Pole palju kogemusi tänavalt võetud kassidega ja sooviks väga nõu saada mida teha. Õue ei taha teda kohe üldse jätta, nii kurb on tema pärast, et magadagi ei saa.

Olin oma korruselamus juhataja 10 aastat ja veel 6 aastat olen teinud väikseid töid. Mul on keldris 3 kassi, kõik opereeritud (väga head rotipüüdjad, meil oli palju rotte ja mul soovitati pidada keldris kuni 4 kassi, abi oli tõesti). Uus juhtkond ei ole nõus võimaldama mul neid toita ja soovitasid viia turvakodusse, sellega ma ei saanud nõustuda, palusin luba neid sööta kuni aprilli lõpuni. Siit minu palve teile, mul on kodus endal kaks kassi 3-aastane ja 2-aastane, mõlemad pisikestena tänavale visatud. Aprilli lõpuks viiksin nad kõik maale, seal ruumi on, aga minu üks kodukass paaniliselt ei salli ühtki võõrast kassi (ta muutub pööraseks, ründab oma teist kassi, mind ja ma ei suuda teda maha rahustada pikka aega). Kuidas peaksin toimima, et saaksin nad turvaliselt maale viia ja seal neid omavahel panna toimima.

Tere,
märkasin hiljuti, et kassil tulevad pärakust välja pisikesed pehmed valged kerajad moodustised. Väljaheidet ei ole saanud kontrollida, kuna teeb oma hädad aeda. Ühtegi haigustunnust ei ole märgata. Kass on 9-kuune, viimati sai usside vastu rohtu antud septembris.
Millega võiks olla tegu?
Ette tänades,

Tere, meie külas elab juba pikemat aega pikakarvaline kiisu. Ta on kindlasti üle 12 aasta vana. Elanud on ta ainult õues ja on loomult arglik ja metsik. Ilmselt on ta väga hea hiirepüüdja ja naabrid on talle samuti süüa andnud. Umbes 2 aastat olen mina teda toitnud ja viimasel ajal kiisu lausa ootab, kui koju tulen. Kõige suurem julgustükk kassi jaoks on minu näpu vahelt paar ampsu kanafileed võtta. Ta ei oska üldse näpuvahelt süüa ja võtab hammastega, kuid haiget ei tee. Muret teeb see, et ma ei saa talle ussirohtu anda, sest ta vabatahtlikult lihtsalt ei söö seda - proovitud.
Ma ei saa tema kasukat korras hoida, sest ta ei lase ennast kunagi puutuda. Ta on isegi nii umbusklik, et kui ma kohendan talle õue tehtud aset, siis ta nädalapäevad ei kasuta seda.
Nii vana proua ei harju vist inimesega kunagi ja kuidagi kurb oleks teda lihtsalt vannitoas kinni hoida ja loota, et ehk harjub. Ehk on mingit soovitust metsiku loomakese aitamiseks. Aitäh.

Alati on kodus kass(id) olnud, aga viimased paar aastat ei ole. Nüüd kolisime ja tahaksime võtta kassi, aga on ebameeldiv kogemus. Kuidas mõista kassi, kes oli päeval üksi kodus ja minu tuppa voodile tekitab kakajunnid. Voodikate oli kuiv ja kaka kergelt eemaldatav. Poja toa uks oli ka lahti, aga seal ei olnud sellist tegutsemist. Emane kass oli. Pojaga ja minuga käitus muidu ühtemoodi hästi. Ma olen maal loomi pidanud, maal oli ka rohkem kui üks kass ja kunagi ei ole sellist muret olnud, et mõni loom nagu kiusaks mind.

Pöördun sellise küsimuse/murega: Kodus on meil kasvamas 8-kuune isane kiisu. Toakass, kes väljas ei käi ja toitub nagu iga teinegi toa kass krõbinatest, pehmest toidust, kalast, vorstist jne. Kass on kastreerimata. Hämmastav on see, kuidas ta mul kogu aeg igal pool järgi käib. Wc-sse minnes istub ta mul ukse taga ja ootab kuni ma sealt välja tulen, vanni minnes tuleb vannituppa ja istub väikse tooli peal ja valvab seni kuni oma toimetused tehtud saan. Köögis süüa tehes valvab või siis magab seni aknalaual kuni oma toimetused valmis saan. Telekat vaadates magab diivani seljatoe peal mul kukla taga. Päeval mängime, silitame, kammime ja kaisutame. Kui magama jääbki, siis nii kui ma püsti tõusen, on ka tema jalul ja kohe mul järgi. Õhtul kui magama heidan on ta mul voodi eest ja nurrumisega segamini kräunub sellise õrna häälega seni kuni teki otsa üles tõstan ja ta kaissu poeb. Tuleb hästi tugevasti mulle vastu rinda ja enne seda muidugi tehakse mulle korduvalt vastu nina nagu pai.
On ka õhtuid kui olen kauem üleval. Siis hüppab ta voodisse ja jääb magama seniks kuni ma siis mingil hetkel püsti tõusen ja kuhugi liigun, siis on ka tema püsti ja järgi. Köögis olles tuleb tooli alla ja ootab/magab seni kuni liigun ning siis ka tema. Ja nii kordub see kas või 10 korda õhtu jooksul kui voodist väljun. Igal mu sammul on pilk peal. Ma ei ole talle kunagi midagi keelanud, uksed on kogu aeg lahti ja ta saab vabalt liikuda. Titest saati magas jalgade otsas, kuid nüüd viimased 2 kuud on ta kaissu pugenud. Viimasel ajal täheldas elukaaslane, et kass on hakanud magama mul rinna peal, muidugi tõstab ta kassi ära kartes, et äkki ta lämmatab mu ära. Või siis teine koht padjal mu pea juures.
Koerte puhul on see tavaline, et igal pool käiakse järgi aga kassid, kes on isepäised loomad, niimoodi käituvad.
Kirjutasin puhtast huvist ehk oskate öelda mis paneb kassi niimoodi käituma, kuna näen sellist asja esimest korda.
Lapsepõlves oli meil kodus siiameid ja kõutse, kuid ükski ei käitunud nii nagu minu 8-kuune kiisu poiss.

Mul on poole aastane emane kiisu - hakkaja, tubli, elav ja mänguhimuline, olen temaga igati rahul, aga olen tähele pannud, et kui töölt tulen, siis on tema näugumist juba välisukse juurde kuulda (elan teisel korrusel). Muidugi on mul ka suht pikad tööpäevad: 12-tunnised vahetused nii päeval kui ka öösel ja siis ports vabu päevi vahepeal. Kas võib olla, et kiisu lihtsalt ei taha üksi olla? Kui suur on võimalus, et ta sellest välja kasvab? Igavuses ei tohiks asi ka olla, ta oskab suurepäraselt omal käel tegevust leida ja kodus olles mängin temaga samuti täitsa palju. Täna, kui mõneks tunniks välja läksin, kuulsin kah veel välisukse juurde mitut pikka, venivat ja kõvahäälset "njäud". Muidu aga on minu koju jõudes alati rõõmurull ja jube õnnelik.

Lähen reisile kaheks nädalaks ja pean jätma oma armsa kiisu (2a) sugulase hoolitseda, kes õnneks tuleb selleks ajaks minu koju elama. Seega kass saab olla oma keskkonnas. Aga ma olen kohutavalt mures, kuidas see kiisule mõjuda võib. Ta on üsna memmekas ja vajab pidevalt kaisus olemist. Mida ma saaksin veel teha, et ta end sellel ajal halvasti ei tunneks? Kuidas sellised memmekad kassid võivad reageerida sellisele muutusele?