Kassid

Tere. Väga suur mure kassiga, võib-olla peaksin ma pöörduma looma käitumise spetsialisti poole, aga ma ei ole suutnud neid Eestist veel leida. Mul on isane kass, 7 a, kastreerimata, kergelt ülekaaluline (6,7 kg), ruuget värvi, 100% tubane, käib vaid vahepeal rõdul õhku võtmas (eriti ei vaimustu rõdul käigust, sest rõdu plaadid on külmad, ainult siis on nõus rõdul olema kui keegi juures seisab, muidu hakkab tuppa tahtma). Kass on minu oma. Elab minu vahemate korteris, hetkel enamjaolt koos emaga. Mina käin igapäevaselt või üle päeva päeval 2-3 tundi kassi vaatamas. Vahel saab ka rohkem aega kassiga koos olla. Seal, kus elan, kassi kahjuks kaasa võtta ei saa. Kass saab 2 korda aastas keemilise kastreerimise süste. Kass sai süsti viimati augusti keskel. Loomult on kuri, juba väikesest peale. Süstid hoiavad enam-vähem piiripeal. Jalgade näksamisi kui tema pikutab ja mina kõnnin esikus mööda, tuleb ette igapäevaselt. Eriliselt kurjaks muutus oktoobris, kuigi süst oli viimati augusti keskel. Siis kui kodust ära läksin, hakkas ema ründama, ju arvas, et ema süüdi selles, et ära lähen. Vahepeal sai ema põgenema ja istus 1-2 tundi pesuruumis kinni, seni kuni kass maha rahunes. Mõnikorda tulin ma ise tagasi koju (käisin korraks poes) ja sain ema nii kassi käest ära päästa. Minuga oli kass sõbralik. Jooksis kurinaga vastu. Üldse ta häälitseb väga palju, kogu aeg kuriseb joostes ja kui pai teen, siis kuriseb ka paitamise hetkel (see ei ole nurrumine). Ema vastu tekkis tal eriline viha. Paar korda olin ise kodus, kui kass hüppas üles ja ema ründas. Ema kõndis edasi-tagasi paar korda kassi nina eest läbi. Läksime emaga reisile ja pakkisime kohvrit, kõndimist oli palju. Korraga sööstis kass emale kallale ja hüppas üles. Tõmbas jala täiesti lõhki nii, et veri väljas. See polnud enam pisike kriimustus nagu tavaliselt. Käisime reisil ära, reis oli 10 päeva. Reisi ajal söötis kassi naaber, käis korra päevas. Kui tagasi tulime oli kass peidus, võõraid ta eriti ei armasta. Kardab neid, pigem võõrastab. Kui sai aru, et omad, tuli kurisedes peidust välja ja tundus üli rõõmus olevat. Kuruses ja jooksis järel saba püsti. Hommikul tuli ema kööki, olime kassiga köögis. Kakkasin kassi ja ema vahelt köögist ära minema, kuulsin kuidas kass sisises ja siis hüppas jälle üles ema kallale. Tõmbas emal käe ja jala lõhki. Võtsin kassi sülle, kass kössitas põrandal. Tundus rahulik. Viisin rõdule eest ära, seniks kuni keldrist puuri tõin. Viisin kassi loomaarsti juurde, sai uue kastreerimise süsti ja lõigati ka küüned ära. Ostsin ka elektripistikusse käiva "Pet Remedy", väidetavalt toodab kassile hea meeleholu nurru ferromooni. Hetkel töötab, ma ei tea, kas see rahustab kassi või mitte. Siis läksime emaga traumapunkti, kuna kassi küünistus oli arvatust suurem. Kätt ja jalga õmmeldi. Loom on kogu aeg kuidagi kuri olnud. Ta on pärit perest, kus oli suur koer ja 7 kassi peale tama. Seal käis tõenäoliselt võitlus toidu pärast. Kui meile tuli, oli ülikõhna ja lestad kõrvas. Terve elu on ehmatanud ja võpatanud igasuguste kolksude peale, tõenäoliselt kartis väiksena suuremaid kasse ja suurt hundikoera. Viimasel ajal on aga üliagressiivne, eriti ema vastu. Ei tea enam, mida teha. Ära ei anna mitte mingil juhul. Eile peale rünnakut ja täna terve päeva olen kassi jälginud. Minuga käitub täiesti normaalselt. Ema väitis, et kass oli teda koridori teisest otsast kurja pilguga vaadanud aga mina seda hetke ei näinud. Emaga pole neid kokku lasknud. Olen olnud kogu aeg kodus ja proovinud teha nii, et nad ei kohtuks. Ema juba väga kardab kassi. Ma ei tea enam, mida teha. Arst ütles, et kastreerimine oleks variant aga keemiline kastreerimine on sama tõhus ja kui ründab, siis peab olema siiski muu põhjus.