Kahju- ja elukindlustus

Kui leping on sõlmitud, siis tuleb kindlustusmakse tasuda. Kui lepingut ei olnud sõlmitud, siis ei saa kindlustusandja tagantjärgi makse tasumist nõuda.

Küsimuses toodud teabe alusel ei ole võimalik üheselt hinnata, kas leping oli sõlmitud või mitte, sest
a) ületuruliselt ja kõigile arusaadava sisuga terminit „ei-leping“ ei ole olemas, st ei ole teada, mida see tähendab;
b) arve tekst „Arvet tasudes nõustute lepingu sõlmimisega. Tasumata arve korral on kindlustusel õigus leping üles öelda või sellest taganeda. Juhul kui te ei vaja kindlustust, tuleb sellest teavitada oma kontaktisikut.“ on vastuoluline, sest kui makse mittetasumisel jääb leping sõlmimata, ei saa rääkida kindlustusandja õigusest sõlmimata leping üles öelda.

Kui Teil oli poliis kõnealuse perioodi kohta, siis võib arvata, et leping oli sõlmitud, sest poliis on dokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta.
Küsige kindlustusandjalt, kas leping oli sõlmitud ja selgitusi, kuidas leping sõlmitud sai.

Kui sõidukil oli sõidukikindlustus, siis kindlustusandja hüvitab loomale otsasõidu tagajärjel sõidukile tekkindu kahjustuste taastamise.

Sõidukikindlustusega on kindlustatud lepingusse märgitud sõiduk.
Kui sõidukil oli vaid liikluskindlustus, siis kindlustusandja kahju ei hüvita, sest liikluskindlustusega on kindlustatud sõiduki valdaja vastutus.

Kahju hüvitamise kohustus on loomapidajal.

Sundkindlustus rakendub liiklusregistris olevale sõidukile
- sõiduki registrisse tulekust, kui peale registrisse tulekut ei ole liikluskindlustust või
- viimase liikluskindlustuse lepingu lõpust 12 kuu möödumisel.

Kui sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud, siis rakendub sundkindlustus registrisse tulekul, kui isik lepingut ei sõlmi.

Kui sõiduki kirje on liiklusregistris peatunud (kirje peatub, kui tehnoülevaatusest ja viimase poliisi lõpust on kaks aastat möödas), siis sundkindlustus ei rakendu.

Esmalt uurige liiklusregistrist, näiteks Maanteeameti e-teeninduse (https://eteenindus.mnt.ee/) kaudu, välja, mis seisundis on sõiduk. Sellest saate ülaloleva teabe põhjal selguse, kas sundkindlustus rakendub või mitte.

Kui Eestis põhjustati kahju Soome registris oleva sõidukiga, siis saate nõuda kahju hüvitamist Soome kindlustusandja korrespondendilt Eestis. Siit lehelt leiate Soome kindlustusandjate korrespondendid Eestis https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.valis_korrespondendid.

Kui Te ei tea kahju põhjustanud Soome märgiga sõiduki kindlustusandjat või soovite muud täpsemat teavet, pöörduge palun liikluskindlustuse fondi, kontakt vt www.lkf.ee.

Kui kahju põhjustati välisriigi sõidukiga ei saa oma liikluskindlustuse kindlustusandjalt kahju hüvitamist nõuda.

Kui juhtimisõiguse puudumisel ei olnud seost kahju tekkimise või tekkinud kahju suurusega, siis hüvitab Teie juhitud auto kahjustuste remondi teise auto liikluskindlustus.

Kui Teil endal oli osa tekkinud kahjus, siis hüvitab kahju arvestades kindlustuslepingus kokkulepitut sõidukikindlustuse kindlustusandja.

Kui sõidukikindlustuse kindlustusandja on kahju hüvitanud, siis on tal õigus nõuda kahju tekitajalt makstud hüvitis tagasi. Kas küsimuses toodud juhul on tagasinõude esitamine asjakohane, sõltub juhtumi kõikidest asjaoludest.

Sundkindlustus ei puuduta sõidukeid, mille kindlustuse ja ülevaatuse lõppemisest on möödunud üle kahe aasta. Nende sõidukite registrikanne on automaatselt peatunud ja neile sundkindlustus ei rakendu.

Kui liiklusregistris on arvel peatamata kirjega sõiduk, mis on ebaseaduslikult lammutatud, siis saab selle sõiduki ajutiselt registrist kustutada. Registrist ajutiselt kustutatud sõidukile sundkindlustus ei rakendu. Kui sõiduk on lammutatud seaduslikult, saab selle registrist probleemideta alatiseks kustutada.

Kui sõiduk on müüdud, kuid sõiduki omandanud isik ei ole sõidukit oma nimele registreerinud, siis saab sõiduki registri järgne omanik teavitada Maanteeametit sõiduki võõrandamisest. Seeläbi kustub sõiduk ajutiselt liiklusregistrist.

Kokkuvõtvalt:
- kui sõidukit kasutatakse, siis peab sõidukil olema liikluskindlustus;
- kui sõidukit kasutatakse ja kindlustatakse vähemalt kord aastas, siis sundkindlustus ei rakendu;
- kui sõidukit ei kasutata, siis saab sundkindlustuse vältimiseks sõiduki ajutiselt või alaliselt registrist kustutada.

Kui lähete matkama kohta, kus matka jätkamine võib ilmastikuolude tõttu olla eluohtlik, siis tuleb sellest enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandjat teavitada ja sõlmida selline kindlustusleping, mis selle riskiga arvestab.

On ju loomulik, et matkamine äärmuslikes oludes on riskiohtlikum, kui enam levinud puhkuse veetmise viisid. Seetõttu on ka loomulik, et sellise matka jaoks on vastavate tingimustega kindlustusleping.

Küsimusest võib välja lugeda, et sõlmitud kindlustuslepingus oli matkamine loetud kõrge riskiastmega spordialaks ja sellega seoses tekkinud kahju ei hüvitata. Kui see nii on kindlustuslepingus kokku lepitud, siis on hüvitise nõudmise alust keerukas leida.

Kui sõiduk oli kindlustatud, siis hüvitab kahju sõidukikindlustuse kindlustusandja. Kui sõidukikindlustuse lepingut ei olnud, saab kahju hüvitamist nõuda jalakäijalt vaid siis, kui jalakäija oli süüdi õnnetuse põhjustamises. Asjaolu, et jalakäija oli joobes, ei tähenda, et ta automaatselt oleks kahju eest vastutav.

Liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata jalakäija poolt sõidukile tekitatud kahju. Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitatakse jalakäijale tekitatud kahju arvestades tema enda osa kahjus.

Tavaliselt võtab kindlustusandja kindlustusmakse määramisel arvesse
- kindlustatava riskiga seotud kindlustus- ja kahjuajalugu;
- sõiduki kategooriat;
- sõiduki marki ja mudelit;
- sõiduki mootori võimsust, registrimassi, istekohtade arvu;
- sõiduki kasutamise peamist piirkonda;
- sõiduki kasutusala;
- teeninduskanalit, mille kaudu kindlustusleping sõlmitakse.

Kindlustusandjate kindlustusmaksed on erinevad. Kõige mugavam on eri kindlustusandjate makseid võrrelda LKF-i kalkulaatori abil, vt https://hermes.lkf.ee/.

Infoks, kindlustusmakse ja kindlustussumma ei ole samatähenduslikud sõnad. Kindlustusmakse on tasu kindlustuse eest, mida kindlustusvõtja peab maksma. Kindlustussumma on kindlustushüvitise ülempiir. Liikluskindlustuse kindlustussumma on määratud liikluskindlustuse seaduses. Hetkel on minimaalne lubatud kindlustussumma liikluskindlustuse lepingus asja hävimise või kahjustamise korral 1 200 000 eurot ja surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral 5 600 000 eurot.