Kahju- ja elukindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui avarii süüdlane (soome numbrimärgiga auto) ega kindlustus ei võta minuga ühendust?15.12.2016

Liiklusõnnetuse teatamisest sai 29 päeva. Õnnetuse põhjustanud soome numbrimärgiga sõiduki kindlustus ei ole minuga kaks nädalat suhelnud ja kahju hüvitanud. Mis on minu õigused? Liiklusõnnetus toimus eestis ja oli vigastatuid.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Võtke palun ise kindlustusandjaga (Soome sõiduki kindlustusandja esindaja Eestis) ühendust. Uurige, mis seisus Teie nõude käsitlemine on. Kas nõude rahuldamisel on takistusi, kas saate neid takistusi kõrvaldada, kes saab neid takistusi kõrvaldada jne.
 

Küsimus: Kas kindlustusandjal on kohustus teavitada klienti kohustusliku liikluskindlustuse lõppemisest?15.12.2016

Kas kindlustusandjal oli kohustus teavitada kindlustusvõtjat korduvalt, kui kindlustuspoliisi pikendamise ülekanne jäi tegemata. Kindlustusandja saatis pakkumuse minuga vanasti kokkulepitud e-maili aadressile xxx@hot.ee. Pakkumusarvel on kirjas lepingueelne teave, kindlustuslepingu sõlmimise ja jõustumise tingimused ning info, mis juhtub juhul, kui makset vastavalt ei tasuta. Kuna elektronposti aadress muutus, siis see info minuni ei jõudnud. Sain SMS teavituse, et arve on tasumata. Koheselt võtsin kindlustusandjaga ühendust, teatasin oma uue e-posti xxx@gmail.com aadressi ja palusin arve sinna saata ning sooritasin ülekande.
Minu poolt tasutud makse tagastati, kuna ülekanne oli teostatud ilma viitenumbrita. Selgitati, et kliendibaasi laekumine automaatprotsess ning viitenumber on kliendi unikaalseks tunnuseks. Seega jäi arve tasumata.
Heauskselt ja veendunult, et mul on kehtiv kindlustus, liiklesin edasi pea pool aastat kuni ootamatul moel sain teada, et mul ei ole kehtivat kindlustust.
1. Kas on õiguspärane, et kindlustusandja lihtsalt lõpetab lepingu, kuigi omab infot kontaktide muutuse kohta, kindlustuse vajaduse kohta ning minu mure oli telefonitsi selgelt väljendatud, et kindlustus kehtiks?
2. Kas kindlustusandja, teades, et oli saatnud pakkumise ja arve kehtetule aadressile ja talle tehti teatavaks uus, ei oleks pidanud saatma pakkumist ja korduvat teadet uuele kokkulepitud e-aadressile sest ta oli oma kohustuse juba täitnud.
3. Kas hea kindlustusteenuse tava on lihtsalt sõnad paberil ja teenuse pakkuja ei pea tegema ühtegi täiendavat (üleliigset) liigutust jättes temalt teenuse ostja äärmiselt halba olukorda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimuses kirjeldatud olukorras on palju üksikasju, kuid täpseks vastamiseks on palju teavet ka puudu: kas ja mida on liikluskindlustuse lepingus kokku lepitud lepingu uuendamise kohta; kas ja mida on lepingus kokku lepitud makse laekunuks lugemise kohta; kas ja mida on lepingus kokku lepitud kontaktandmete muutumisest teavitamise kohta. Sellest tulenevalt on vastus üldine.

Liikluskindlustuse leping võib olla automaatselt pikenev või leping, mis automaatselt ei pikene. Üksikasjad vt siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_lepingupikendamine_veebitekst6.pdf. Automaatselt pikeneva lepingu puhul on kindlustusandjal seadusest tulenev kohustus kindlustusvõtjat lepingu lõppemisest teavitada. Teistsuguse lepingu puhul seadusest tulenevat teavitamiskohustust ei ole.

Kindlustusteenuse hea tava ei ole vaid sõnad paberil, kindlustusandjad järgivad kirjapandud head tava. Nagu küsimuses kirjas, teavitas kindlustusandja Teid lepingu lõppemisest e-posti aadressil, mille Te ise olite lepingu sõlmimisel andnud. Lisaks saatis kindlustusandja täiendava teavituse. Küsimuses toodu põhjal tundub mulle, et etteheide kindlustusandja suhtes ei ole asjakohane.

Lepingu sõlmimise kohustus on sõiduki omanikul. Seega kuulub sõiduki omaniku kohustuste hulka kontrollida ka lepingu kehtivust. Küsimuses toodu põhjal oli lepingu uuendamisel tõrge. Mulle tundub loomulik, et sellises olukorras kontrollib klient erilise hoolega, et tõrge on kõrvaldatud ja leping sõlmitud.
 

Küsimus: Kas kindlustus hüvitab maja ehituse 100% ulatuses kui taastamine ei toimu endise põhiplaani ja välisilme järgi?02.12.2016

Tere
Kas kindlustus hüvitab maja ehituse 100% ulatuses kindlustussummast ka juhul, kui taastamine ei toimu vastavalt endise maja põhiplaanile ja välisilmele ning ehitusmaterjalid on erinevad? Uue projekti koostamisel toimuvad muudatused ca 30% ulatuses. Kindlustustingimustes on selgelt kirjas ainult see, et antud juhul ei hüvitata projekteerimis-kulusid, kui ei taastata maja endisel kujul.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Hüvitise ei ole suurem, kui õnnetuse eelse seisundi taastamise kulu. Kui ehitate kindlustusjuhtumis hävinud maja asemele teistsuguse maja ja see on kallim, kui maja taastamine endisel kujul, siis vastava hinnavahe hüvitamist kindlustusandjalt nõuda ei saa.
 

Küsimus: Kas töötaja saab tööauto liikluskindlustuse vormistada oma nimele?02.12.2016

Tere, Ülemus andis mulle auto kasutada, kuid kohe varsti lõpeb kindlustus ära. Kas on võimalik uut kindlustust oma nimele teha?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse lepingu võib sõlmida iga kindlustushuviga isik. Auto kasutajal on kindlustushuvi. Seega saate oma kasutuses olevale sõidukile, mille omanik Te ei ole, liikluskindlustuse lepingu sõlmida.

Üksikasju sel teemal leiab siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusvotja_veebitekst3.pdf.
 

Küsimus: Kas läheb liikluskindlustuse alla, kui tagurdades tegin ise oma haagisele ja autole kahju?22.11.2016

Tere
Kas ja kuidas toimiks (liiklus)kindlustus, kui kahju tekitati tagurdamisel sõiduki enda taga olevale järelhaagisele? Nimelt suutsin tagurdades tekitada kahju nii sõidukile, kui ka järelkärule, mis selle taha kinnitatud. Sõidukil olemas lisaks liikuskindlustusele ka kaskokindlustus, kärul kohustuslik liikluskindlustus.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud asjakahju, vt liikluskindlustuse seadus § 33 punkt 8. Auto juht valdab nii sõidukit, mida ta juhib, kui ka selle küljes olevat haagist.

Seega, kui auto ja selle taga olev haagis saab kahjustada auto juhi tegevuse tõttu, siis liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata ei auto ega ka haagise kahjustumise läbi tekkinud kahju.
 

Küsimus: Kes vastutab kahjude hüvitamise eest, kui kortermaja katuselt kukkunud lumekamakas lõhkus auto kapoti ja klaasi?14.11.2016

Tervist,
Eelmisel aastal kukkus kortermaja katuselt maja ees parkivale autole lumi/jää niimoodi peale, et kapott, katus ja esiklaas katki. Kes vastutab sellisel juhul ning kes tasub parandustööd? Kas maja omanik või peab auto omanik ise kaskos omavastutuse tasuma? (Auto parkimiskoht on täiesti legaalne)

Tänud ette

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üldpõhimõtte kohaselt vastutab maja omanik kahju eest, mis tekkis maja katuselt lume kukkumisest kolmanda isiku autole. Nõudke kahju hüvitamist maja omanikult.

Kui maja omanik kahju ei hüvita või võtab tal kahju hüvitamine aega, siis on mõistlik nõuda kahju hüvitamist oma sõidukikindlustuse kindlustusandjalt ja kanda esialgu ise omavastutuse osa.
 

Küsimus: Mis õigused mul tekivad, kui kindlustus ei ole maksnud hüvitist 30 päeva jooksul?10.11.2016

Tere!
Soovin teada, mis õigused mul tekivad juurde seoses sellega, et kui autot ei hüvitata 30 päeva jooksul, huvi selle üle ei näidata, sai saadetud kiri, millele pole vastatud ja varsti on 30 päeva täis kindlustusse teatamisest (õnnetusest)?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kahju hüvitamise nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid kindlustusandja ei ole kahju hüvitanud, siis peab kindlustusandja maksma viivist.

Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks, kui kindlustusandja on lõpetanud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaks määramiseks vajalikud toimingud. Kindlustusandja peab need toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. See 30-päevane tähtaeg võib mõjuval põhjusel edasi lükkuda.
 

Küsimus: Kuidas kinni maksta lapse taastusravi, kui kindlustus viivitab kahjutasu maksmisega oodates politsei uurimise lõpuni?10.11.2016

Tänaseks peaaegu 10 kuud tagasi toimus liiklusõnnetus Tallinn-Tartu maanteel, kus said lisaks autodele kannatada ka inimesed, ka. kaasreisijast 11a. laps. Kindlustustele on tehtud nõuetekohased kahjuavaldused ja kuludokumendid. Kahjuks mingit hüvitust ei sõidukite ega reisijate osas ei ole toimunud. Põhjuseks toob selts, et kuniks ei ole politsei menetlust lõpetanud ei tasuta sentigi, sest hüvitajaks peaks olema süüdlase kindlustus.
Minu küsimus oleks, kas ongi EV-s reaalne, et isegi lapse (kes ei puutu üldse asjasse, kes süüdi) tervisekahju hüvitamine seisab lihtsalt bürokraatiamasinas ja eelistatakse võimalust mitte maksta enne kui selgub kumb kindlustus? Kas liikluskindlustuseadus on nii sõnastatud ja kuna PPA menetlus kestab teadmata aja, kuidas on võimalik taasturavi lapsele?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Eestis toimunud liikluskindlustuse juhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamist võib kannatanu nõuda LKF-ilt, kui kannatanu nõue hüvitamisele kuuluva kahju osas on selge ning vaidlus on üksnes selle üle, millisel Eestis tegutseval kindlustusandjal lasub kahju hüvitamise kohustus.

Seega näiteks, kui õnnetuses saab viga kaasreisija, kellel endal ei olnud mingit osa kahju tekkimises ega kahju suuruses, siis tema kahju hüvitab LKF, kui ei ole teada kumb sõidukijuhtidest kahju põhjustas. Samas sõiduki kahjustumise läbi tekkinud kahju ei hüvitata, sest selles osas ei ole nõue selge – ei ole teada, kas ja mis osa oli selle sõiduki juhil kahju tekkimises.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirma võib kasko puhul hüvituseks pakkuda olulisemalt väiksemat summat kui turuhind?08.11.2016

Kindlustusfirma otsustas minu autot mitte taastada, kuid hüvitiseks pakub olulisemalt väiksemat summat millega ma auto soetasin ja veel olulisemalt väiksemat summat kui on sellise auto turuhind?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Olukord, kus sõiduki hävimisel maksab sõidukikindlustuse kindlustusandja sõiduki turuväärtusest oluliselt väiksema summa on harv, aga võimalik. Näiteks võib kindlustuslepingus kokku lepitud sõiduki kindlustussumma olla turuväärtusest väiksem. Sel juhul arvestatakse alakindlustust ja hüvitis on sõiduki turuväärtusest väiksem. Samuti võib kindlustusandja hüvitist vähendada kui kahju tekkis lepingus kokkulepitud ohutusnõuete eiramisest või sel eiramisel oli mõju kahju suurusele. Mõnikord on lepingus kokku lepitud, kuidas sõiduki hävimisel hüvitis arvutatakse ja selle arvutuskäigu tulemus võib erineda sõiduki turuväärtusest.

Sõiduki turuväärtusest väiksem hüvitis on tavaline, sest kahju hüvitamisel jääb lepingus kokku lepitud omavastutus kindlustusvõtja kanda.

Uurige kindlustusandjalt, mis põhjusel kindlustusandja pakub turuhinnast väiksemat hüvitist. Võrrelge vastust kindlustuslepingu tingimustega. Esitage kindlustusandjale oma selgitused ja põhjendused. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada. Kui te ei saa kindlustusandjaga kokkuleppele ja arvate, et kindlustusandja eksib, siis saate vaidluse lahendada kindlustuse lepitusorganis, vt http://www.lkf.ee/et/kindlustusvaidlus-202.
 

Küsimus: Kas ehitusjärelevalve kuli on maja taastamisel kindlustuse poolt hüvitatav?27.10.2016

Peale tulekahju tuleb maja sisuliselt nullist üles ehitada (vundament säilis). Uute majade ehituspraktikas tellitakse tihti ka lisaks omanikujärelvalve. Kas see on põhjendatud kulutus ja kuulub samuti hüvitamisele kindlustuse poolt?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Esmalt tuleks sellele küsimusele vastust otsida konkreetsest kindlustuslepingust. Kui kindlustuslepingus ei ole vastust, kas ja mis tingimustel hüvitatakse ehitise taastamisel omanikujärelevalve kulu, tuleks lähtuda üldisest kahju hüvitamise loogikast.

Üldise loogika kohaselt tuleb hoone kahjustumisel hüvitada hoone parandamise mõistlik kulu. See, kas omanikujärelevalve kuulub hoone parandamise mõistliku kulu hulka, sõltub konkreetsest juhtumist – kas omanik peab asja taastamiseks tegema omanikujärelevalvet või mitte. Kui hoonet ei saa taastada ilma omanikujärelevalveta, siis tuleb vastav kulu hüvitada.