Kahju- ja elukindlustus

Kindlustusandja hüvitab tekkinud kahju. Kahju hüvitatakse tavaliselt rahas. Tavaliselt ei ole kindlustuslepingus piiranguid või kokkuleppeid, kes võib või peab ehitise lammutustöid teostama.

Kui ehitis on saanud kahjustada nii, et selle taastamiseks tuleb kahjustunud ehitis lammutada, siis hüvitatakse lammutamise kulu, kui selle kulu hüvitamises on kindlustuslepingus kokku lepitud.

Nõude esitaja peab tõendama nõude alust ja ulatust. Kui kindlustusandja esitas Teile tagasinõude, siis peab kindlustusandja nõude suurust Teile ka põhjendama, sh esitama vastava kalkulatsiooni.

Rääkige kindlustusandjaga läbi. Pakkuge, mis summa hüvitamisega Te nõus olete. Kui Te kindlustusandjaga vaatamata läbirääkimistele kokkuleppele ei saa, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks lepitusorganisse, vt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.

Kahju tekitaja peab tekkinud kahju hüvitama. Seega, kui inimene jalgrattaga kahjustab sõidukit, siis tuleb see kahju inimesel hüvitada. Kahju tekitaja vastutust ei vähenda see, et kahjustatud asi oli kindlustatud. Kui kahjustunud asja remondi maksab kinni kindlustus, siis võib kindlustus nõuda kahju tekitajalt väljamakstud hüvitise tagasi. Kahjustunud asja omanik võib kahju tekitajalt nõuda seda osa kahjust, mida kindlustusandja ei hüvita, näiteks omavastutus vmt.

Vastutus lapse tekitatud kahju eest on sätestatud võlaõigusseaduse § 1052 ja 1053. Vanemad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

Kui Te ei ole nõus kindlustusandja hinnanguga Teie sõiduki väärtusele, siis rääkiga kindlustusandjaga läbi. Selgitage kindlustusandjale, millele tuginedes arvate, et Teie sõiduki väärtus on pakutust kõrgem. Kui see tulemuseni ei vii, siis püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada, et sõiduki väärtuse hindab erapooletu ekspert.

Üldine kirjeldus, mis kahju kuulub hüvitamisele on LKF-i veebilehel, vt https://lkf.ee/images/files/Liiklus_hyvitatavkahju_veebitekst4.pdf

Kindlustusjuhtumi korral hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja näiteks
- kannatanu ravikulud, sh hooldusravi ja kulu ravimitele, samuti haigla voodikoha tasu
- kannatanu töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemise
- kannatanu vajaduste suurenemisest tekkinud kahju, näiteks kulutused meditsiinilistele abivahenditele (prillid, proteesid, ratastool vmt), põetajale vmt.
- mittevaralise kahju

See, kas lifti ehitamise kulu on hädavajalik kulu, mis tuleks kannatanu vajaduste suurenemise läbi tekkinud kahju hüvitamiseks kanda, ei saa kõiki asjaolusid teadmata hinnata. Kindlasti ei saa nõuda lifti ehitamise kulu ette, st kui ei ole kindel, et seda kulu tuleb kanda.

Lepitaja on sõltumatu erialaasjatundja. Lepitusorgani menetluskorras on karmid reeglid, mis lepitajale kehtivad ja tagavad lepitaja sõltumatuse. Asjaolu, et LKF lepitusorgani korraldajana on vaidluse üks osapool võib tekitada kahtluse lepitaja erapooletuses, kuid kinnitan, et kahju hüvitamise funktsioon ja lepituse korralduse funktsioon ei ole omavahel seotud. Lepitaja on erapooletu.

Kui vaidlus käib sõiduki väärtuse üle, siis on tavaline, et väärtuse määrab lepituse protsessi käigus sõltumatu asjatundja. See sõltumatu asjatundja ei ole lepitaja ise.

Kindlustus peab hüvitama tekkinud kahju. Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kahjustatud isiku jaoks uue samaväärse sõiduki soetamise mõistliku kulu. Hindamisel, kas sõiduk on samaväärne tuleb hinnata kõiki asjaolusid, sh sõiduki varustust. Kas antud vaidluses sõiduki lisavarutus sõiduki väärtust mõjutab ei saa ega oska ma öelda, sest ma ei tea kõiki asjaolusid. Kui ma teaks kõiki asjaolusid, siis ei saaks ma samuti LKF-i juhatuse liikmena nõu anda.

Kindlustusandjal on kohustus hüvitada tekkinud kahju. Sõiduki kahjustumisel on kahjuks eelkõige sõiduki remondi mõistlik kulu. Kui olete leidnud mõistliku remondi tegija mõistliku hinnaga Lätist, siis andke sellest kindlustusandjale teada. Kindlustusandja võib nõustuda sellega, et hüvitis on väiksem ning hüvitis kantakse peale remondi tegemist Läti remondiettevõtte arvele.

Sõiduki kahjustumisel on hüvitise kandmine kannatanu pangakontole erandlik. See on võimalik vaid kannatanu ja kindlustusandja kokkuleppel. Kindlustusandja on tavaliselt valmis maksma hüvitise rahas kahjustatud isiku pangakontole, kui
- kahjustus on selline, et sõiduk läbiks tavapärase tehnoülevaatuse ka seda kahjustust kõrvaldamata
- kahjustuse kõrvaldamine ei nõua pleki- ega värvitöid ja võib arvata, et kahjustatud isik tuleb ise kahjustuste kõrvaldamisega toime
- kahjustatud isikul endal on tahe, oskus, kogemus ja võimalus kahjustus kõrvaldada
- sõiduk oli enne kindlustusjuhtumit kahjustatud nii, et kindlustusandja hüvitamiskohustus on väiksem sõiduki taastamise kulust

Sobivima kindlustusmakse leidmiseks on mõistlik kasutada LKF-i kalkulaatorit, vt https://hermes.lkf.ee/. Seal on kindlustusandjate otsemüügi pakkumised. Küsimuses toodud kindlustusmakse suurenemine on minu hinnangul erandlik ja ei kajasta kogu turu käitumist.

1. Jah, ka keskmine liikluskindlustuse kindlustusmakse suureneb.

2. Liikluskindlustuse kindlustusmakse suurenemine on tingitud eelkõige sellest, et kindlustusandjate väljamakstavad hüvitised kasvavad. Hüvitiste kogusummat mõjutab kahjude arv ja iga kahju suurus. Vaadates veoautode statistikat on näha, et 2015. aastal põhjustati veokiga 2 848 liikluskindlustuse juhtumit, 2016. aastal 3 142 juhtumit. Ainuüksi veokiga põhjustatud juhtumite arv on kasvanud 10%. Sellele lisandub keskmise kahju suurenemine, mis tuleneb muu hulgas ka tavalisest elukalliduse tõusust.

3. Kartellikokkuleppe hõngu ei ole. Liikluskindlustuse hinnad kujunevad vabas ja tihedas konkurentsis. Seda kinnitab muu hulgas ka LKF-i eelviidatud kalkulaator – kindlustusandjate pakutavad kindlustusmaksed erinevad teineteisest oluliselt.

Kindlustusandjate tegevust kontrollivad vastavad riigiametid. Eelkõige Finantsinspektsioon, aga ka näiteks Konkurentsiamet ja teised.

Kui Teil on põhjendatud kahtlus, et kindlustusandjad on sõlminud omavahel kartellikokkuleppe kindlustusamaksete osas, siis pöörduge Konkurentsiameti poole.

Kahju suurust saab vaidlustada. Vaidlustamiseks peate esitama tõendid, millele tuginete väites, et kindlustusandja hüvitis kahju suuremas summas, kui Teie tekitatud kahju. Küsige kindlustusandjalt remondikalkulatsioon ja esitage asjatundja arvamus, mis tööd olid kahjustuste kõrvaldamiseks liigsed või ülemäära kallid.

Vaid sõiduki remondi asjatundja saab hinnata, kas kahjustunud detaili saab parandada või tuleb see välja vahetada. Näited olukordades, kus detaili saab ja kus ei saa taastada leiab LKF-i kodulehelt, vt https://lkf.ee/images/files/Asendamine_taastamine(3).pdf.

Kui olete kindel, et kapott sai selle juhtumis kahjustada, siis püüdke esmalt kindlustusandjaga ise läbi rääkida. Paluge, et kindlustusandja selgitaks, millele tuginedes arvatakse, et kapott selles juhtumis kahjustada ei saanud. Selgitage omalt poolt, kuidas vastav kapoti kahjustus tekkis.

Kui läbirääkimised ei õnnestu, siis võib vaidluse lahendamisel abi pakkuda kindlustuslepitaja, vt lepitusorgani kohta täpsemalt siit http://eksl.ee/et/kindlustusvaidlus-202.

Kui soovite enne vaidluse jätkumist jõuda ise selgusele, kas kapott sai selles juhtumis kahjustada, siis leidke näiteks interneti abil mõni liiklustehnilise või autotehnilise ekspertiisi tegija.

Kui vaidluses kindlustusandjaga õigusalast nõu, siis leidke mõni advokaadibüroo või muu õigusabi teenuse osutaja.