Kahju- ja elukindlustus

Liikluskindlustuse seadusest tulenevalt ei hüvita kahju põhjustaja kindlustusandja kahju, mis tekib sellest, et kahjustunud sõidukit ei saa selle remondi ajal kasutada. Kui sõiduk oli Teile vajalik või kasulik, eelkõige Teie majandus- või kutsetegevuseks või tööks, saate nõuda samaväärse sõiduki kasutamise kulu kahju tekitajalt.

Kulu, mis tekib sellest, et Teil on liikluskindlustuse makse tasumise kohutus kindlustuslepingu järgi ka selle aja eest, mil sõidukit remonditakse, Te kindlustusandjalt ega kahju tekitajalt nõuda ei saa – tegu on puhtmajandusliku kahjuga. Kui sõidukit ei saa tehnilistel põhjustel kasutada enam kui kuu jooksul, saate liikluskindlustuse lepingu lõpetada.

Üksikasjalikku teavet juhtunu kohta on õigus saada juhtunus osalenutel. Seega võib arvata, et Te ei saa kindlustusandjalt teavet kindlustusjuhtumi kohta, mis leidis aset enne, kui saite auto omanikuks.

Kui korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest, siis peab ühistu ka kahju hüvitama. See, kas ühistu vastutab või mitte sõltub sellest, mis täpselt kahju põhjustas.

Nõude saab esitada kahju kannatanu. Kui korteri siseviimistlus sai kahjustada, siis on kannatanuks korteri omanik.

Kahju tekitaja liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab inimese vajaduste suurenemisest tekkiva möödapääsmatu kulu, mis on tingitud liiklusõnnetusest saadud kehavigastusest, sh näiteks kulu põetajale, kulu abivahendid vannitoas ja treppidel.

Otsustamaks, mis kulu tuleb hüvitada, peab teadma kõiki asjaolusid. Millised tegutsemispiirangud inimesel täpselt on, kas need piirangud on püsivad või muutuvad, miks ei saa lähedased pakkuda inimesele tuge nende tegevuste tegemisel jmt.

Kahju suurus hinnatakse ja kahju hüvitatakse üldiselt rahas. Kui asi on kahjustatud või hävinud, siis hinnatakse ära, kui suur on tekkinud kahju (korteri remondi kalkulatsioon ja uue kapi soetamine) ja see hüvitis makstakse välja. On kannatanu otsustada, mida ta hüvitisega teeb.

1. Kannatanu ei pea kahjustunud asja taastama. Kui kindlustusandja on hüvitanud kalkulatsiooni järgi kahju, siis ei ole tegu hüpoteetilise kahju hüvitisega, vaid tegeliku kahju hüvitamisega.
2. Pöörduge kindlustusandja poole, selgitage olukorda ja oma võimalusi.

Kindlustuslepingu järgi on kindlustusmakse tasumine kindlustusvõtja põhikohustus. Kindlustusmakset tasumist kindlustuslepingu järgi saab nõuda kindlustusandja. Seega, kui kindlustuslepingu sõlmis kindlustusvõtjana liisinguvõtja, siis peab liisinguvõtja tasuma kindlustusseltsile kindlustusmaksed selle aja eest, mil kindlustusleping kehtis.

Liisinguandja õigus nõuda liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist saab tulla liisingulepingust või muust liisinguandja ja liisinguvõtja vahelisest kokkuleppest.

Küsige liisinguandjalt, millele tuginedes ta liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist nõuab.

Kui kindlustusandja hinnangul saab sõiduki taastada õnnetuse eelsesse seisu 600 euro eest, siis peab kindlustusandja nimetama ka remondiettevõtte, kus selle summa eest sõiduk taastatakse. Praktikas nii see ka on, s.t sõiduki taastamisel teeb remondikalkulatsiooni remondiettevõte, mitte kindlustusandja.

Kui sõiduki remont ei ole otstarbekas, siis loetakse sõiduk hävinuks. Sel juhul hüvitab kindlustusandja sõiduki väärtuse ning remonditöökoda ei puutu asjasse.

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Sellega kindlustatakse kahju, mida sõiduki valdaja tekitab sõidukiga kolmandale isikule. See tähendab, et kahju tekitaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb kindlustusandja.

Kindlustusandja esitatud nõuet saate vaidlustada. Nõude esitaja, st kindlustusandja, peab tõendama nõude asjakohasust, sh seda, et tegu oli mõistlike ja vajalike kuludega juhtumieelse kolukorra taastamiseks. Kui kindlustusandja esitab üksikasjaliku kalkulatsiooni, siis peate Teie näitama, mis tööd ja mis materjalid on üleliia, st ei ole seotud juhtumi eelse olukorra taastamisega.

Ma ei tea, mis on kirjas selles dokumendis, mille allkirjastamist kindlustusandja palub. Seetõttu ei saa ma täpselt vastata. Üldiselt on kindlustusandja otsus dokument, mille kinnitab oma allkirjaga kindlustusandja esindaja. Kahju hüvitamise otsusele kannatanu allkirja tavaliselt ei võeta.

Küsige kindlustusandjalt, mis eesmärgil ta Teie allkirja vajab. Kui Teie allkirja on vaja kahju hüvitamiseks osas, milles vaidlust pole, näiteks sõidukiromu üleandmiseks kindlustusandjale ning Te leiate, et sellise kokkuleppe sõlmimine on õige, siis on mõistlik sinna lisada teave, et Te ei ole hüvitise suurusega rahul ning vaidlus hüvitise lõpliku suuruse osas jätkub.

Enne lepitusmenetlust peate olema pidanud läbirääkimisi kindlustusandjaga vaidluse lahendamiseks omavahel. Läbirääkimiste algatamiseks on mõistlik esitada oma soov koos põhjendustega kindlustusandjale. Piisab, kui esitate selle teabe tavalise e-kirjana. Kindlat blanketti ei ole ning see ei pea olema allkirjastatud.

Tööandja kahju hüvitise nõue ja selle suurus sõltub juhtunu asjaoludest.

Riigikohus on oma äsja möödunud suve lahendis analüüsinud töötaja varaslist vastutust liiklusõnnetuse läbi kahju tekitamisel, vt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=210461052. Võrrelge endaga juhtunut selles lahendis tooduga.