Sotsiaalne turvalisus

Teise astme kuritegu aegub viie aasta jooksul ja pärast seda ei saa isikut enam süüdi mõista ega teda karistada. Põhimõtteliselt on Teil see õigus esitada süüteoteade, kuid ma kindlasti soovitan mõelda, et kui tänaseks olete isikuga saavutanud juba mingi kokkuleppe ja ta on aru saanud enda teo keelatusest, siis kas tema kriminaalkorras karistamine mõjutaks teda teisiti käituma. Lisaks võib tekkida teatav tõrge tõendite kogumisel, kuna veebilehtedel on kohustus üldjuhul vaid aasta jagu logisid alles hoida.

Solvamisega seoses saab pöörduda kohtusse võlaõigusseaduse §1046 alusel. Politsei saab vaid soovitada selle numbri blokeerimist või enda numbri vahetamist.

Juhtimisõiguse omamine on vajalik siis, kui juhitakse sõidukit Eesti teedel. Kui tegemist on avaliku kõikidele avatud jäärajaga, siis seda saab lugeda ajutiseks teeks, seal kehtivad liiklusseaduses ette nähtud reeglid ning jääteega seotud erandid, kuid juhtimisõigus on ikkagi vajalik. Kui tegemist oleks eramaa ja piiratud territooriumiga, kus teisi liiklejaid see juhtimisõiguse ning -oskuseta isik ohtu ei saa seada, oleks teine lugu.

Kahjuks mitte. Karistuse kehtimise lõpptähtaeg on määratud seadusega ja seda ei saa enneaegselt tühistada.

Igal juhul kui tunnete ohtu enda elule, tervisele või varale, siis tasub teha politseisse süüteoteade. Kas isik saab oma teost aru või mitte jääb juba politsei välja selgitada või vajadusel kaasatakse eksperdid, et seda tuvastada ning sellest lähtuvalt edasi tegutseda. Teie esmane mure on siiski tagada iseenda turvalisus ja süüteoteate tegemine on antud juhul oluline, et politsei saaks järgmiseid samme teha.

Üldjuhul saadab menetleja kutse ja kui isik ei saa kokkulepitud ajal tulla jaoskonda, on võimalik võtta menetlejaga ühendust ja leida mõlemale sobiv aeg. See aeg võib olla ka tavatööpäeva väline aeg. Kahtlustataval on õigus taotleda ülekuulamist elukohajärgses jaoskonnas. Teatud kindlate juhtumite korral on advokaadi osalemine kohustuslik. Ülekuulamist viib läbi üks menetleja, kuid kui keegi ametnikest viibib veel ülekuulamise juures, siis see pannakse kirja kahtlustatava ülekuulamise protokolli. Kas ülekuulamist protokollib menetleja ise või kirjutab kahtlustatav enda vastused ise protokolli, on omavahelise kokkuleppe küsimus.

Eesti registris see ei kajastu ja siin trahvide määramisel lähtutakse ikkagi meie territooriumil kehtivatest seadustest ning Eesti politsei poolt määratud eelnevatest karistustest. Küll aga soovitan seadusekuulekal kodanikul Läti politsei poolt määäratud trahvi õigeaegselt tasuda.

Liiklusseadus § 106 lg 5 ütleb, et kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist. Kui kevadel toimunud rikkumise eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödas üks aasta, ei ole karistus enam kehtiv ja liiklusteooriat uuesti sooritama ei pea.

Kuna isik ei riku sellise jalutamisega seadust ja Teie territooriumile ei sisene, siis selleks, et nõuda temalt teise marsruudi valimist seetõttu, et tema koer haugub või (kui ma õigesti aru saan) ka Teie enda koer võõrast looma märgates haugub, ei ole alust. Koera haukumine on tavapärane heli. Kui isik pahatahtlikult peatub pikemaks ajaks Teie territooriumi ees ning soovib sellega kaasneva lärmiga Teid häirida, siis võiks pöörduda piirkonnakonstaabli poole.

Kõik tegevused isikule kuuluva tehnikaga fikseeritakse vastavas protokollis ning enne seda selgitatakse tegevuse eesmärki ja seaduslikku alust. Kui seda ei ole tehtud ning Teile tundub, et Teiega on käitutud seadusevastaselt, esitage kaebus politsei sisekontrollibüroole.