Sotsiaalne turvalisus

Igal juhul kui tunnete ohtu enda elule, tervisele või varale, siis tasub teha politseisse süüteoteade. Kas isik saab oma teost aru või mitte jääb juba politsei välja selgitada või vajadusel kaasatakse eksperdid, et seda tuvastada ning sellest lähtuvalt edasi tegutseda. Teie esmane mure on siiski tagada iseenda turvalisus ja süüteoteate tegemine on antud juhul oluline, et politsei saaks järgmiseid samme teha.

Üldjuhul saadab menetleja kutse ja kui isik ei saa kokkulepitud ajal tulla jaoskonda, on võimalik võtta menetlejaga ühendust ja leida mõlemale sobiv aeg. See aeg võib olla ka tavatööpäeva väline aeg. Kahtlustataval on õigus taotleda ülekuulamist elukohajärgses jaoskonnas. Teatud kindlate juhtumite korral on advokaadi osalemine kohustuslik. Ülekuulamist viib läbi üks menetleja, kuid kui keegi ametnikest viibib veel ülekuulamise juures, siis see pannakse kirja kahtlustatava ülekuulamise protokolli. Kas ülekuulamist protokollib menetleja ise või kirjutab kahtlustatav enda vastused ise protokolli, on omavahelise kokkuleppe küsimus.

Eesti registris see ei kajastu ja siin trahvide määramisel lähtutakse ikkagi meie territooriumil kehtivatest seadustest ning Eesti politsei poolt määratud eelnevatest karistustest. Küll aga soovitan seadusekuulekal kodanikul Läti politsei poolt määäratud trahvi õigeaegselt tasuda.

Liiklusseadus § 106 lg 5 ütleb, et kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist. Kui kevadel toimunud rikkumise eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödas üks aasta, ei ole karistus enam kehtiv ja liiklusteooriat uuesti sooritama ei pea.

Kuna isik ei riku sellise jalutamisega seadust ja Teie territooriumile ei sisene, siis selleks, et nõuda temalt teise marsruudi valimist seetõttu, et tema koer haugub või (kui ma õigesti aru saan) ka Teie enda koer võõrast looma märgates haugub, ei ole alust. Koera haukumine on tavapärane heli. Kui isik pahatahtlikult peatub pikemaks ajaks Teie territooriumi ees ning soovib sellega kaasneva lärmiga Teid häirida, siis võiks pöörduda piirkonnakonstaabli poole.

Kõik tegevused isikule kuuluva tehnikaga fikseeritakse vastavas protokollis ning enne seda selgitatakse tegevuse eesmärki ja seaduslikku alust. Kui seda ei ole tehtud ning Teile tundub, et Teiega on käitutud seadusevastaselt, esitage kaebus politsei sisekontrollibüroole.

Saab ka kriminaalmenetluse raames, kuid see oleneb siis juba väga konkreetselt sellest juhtumist.

Politseinikel on kohustuslik tervisekontroll iga kahe aasta järel. Selle käigus kontrollitakse tema nägemist, kuulmist, südametööd, hingamist, verd, kopse ja üldist terviseseisundit. Kui isik tarvitab retseptiravimeid, on ta kohustatud nendest tervisekontrollis rääkima. Kokkuvõttes annab arst hinnangu, kas politseiametniku tervis vastab ettenähtud nõuetele või mitte. Kui on näiteks märke tervisenäitajate langemise kohta, võib arst määrata uue tervisekontrolli aja enne kahe aasta täitumist.

Oma tervisliku seisundi heaolu eest vastutavad töötajad ise. Kui nad tunnevad, et ei ole võimelised oma tööd tegema ajal, mil tarvitavad anti-depressante, on neil õigus pöörduda arsti poole ja võtta haiguspuhkust. Samuti on iga juhi kohustus enda alluvad, kes tööl juhivad autot, kannavad relva, enne vahetuse algust üle vaadata ja kui on märke, et inimese tervisliku seisundi tõttu ta oma igapäevaülesandeid sel päeval 100% täita ei suuda, tuleb leida töötajal ja ülemusel lahendus. Võibolla saab ta teha sel päeval sisetööd või võtab haiguspäeva ja läheb koju.

Tere

Õigus ravikindlustusele on Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses õppivatel Eesti alalistest elanikest üliõpilastel. Õppevorm ei ole oluline.

Ise saab oma ravikindlustuse kehtivust kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee lingilt: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/kindlustatus_1.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa

Lugupeetud küsimuse esitaja

Omal soovil töösuhte lõppemise järel ei saa äriühingu juhatuse liiget töötuna registreerida.
Vastavalt Riigikohtu 11.05.2017 otsusele saab erandkorras töötuna registreerida ja maksta töötuskindlustushüvitist ka äriühingu juhatuse liikmele, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) tema töötasult on tasutud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mis tähendab, et tal on olnud juhatuse liikmeks olemise kõrvalt ka töölepinguga töötamine ja töötasu, millelt maksud makstud;
2) tema viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel:
nt koondamine (TLS § 89), katseaja (§ 86) või tähtajalise (§ 80) töösuhte lõppemine, samuti töösuhte lõppemisel tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu)
või 2 (töövõime vähenemine) alusel.
3) ta ei saa tasu oma tegevuse eest äriühingu juhatuse liikmena.
Registreeritud töötu, kes on samal ajal äriühingu juhatuse liige, võib töötuna arvel olla seni, kuni talle makstakse töötuskindlustushüvitist.