Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas peale lapsehoolduspuhkuse lõppu on võimalik saada töötu abiraha, kui enne lapse saamist tööl ei ole käinud?08.11.2017

Tere! Kas peale lapsehoolduspuhkuse lõppu on võimalik saada töötu abiraha, kui enne lapse saamist tööl ei ole käinud?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Jah, töötutoetust on võimalik maksta ühele lapsevanematest, kes on enne töötuna registreerimist tegelenud vähemalt 180 päeva alla 8-aastase lapse kasvatamisega.
Lapsevanemad peavad ise kokku leppima, kumb kasutab töötuna töötutoetuse saamise õigust.
Töötutoetuse päevamäär 2017. aastal on 4,86 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.
 

Küsimus: Kas on õigus koondamishüvitisele ning saada töötuskindlustushüvitist, kui koondatav jääb nõukogu liikmeks?08.11.2017

Töötaja koondatakse põhikohalt, kuid ta on sama ettevõtte nõukogu liige ning jääb nõukogu liikmeks ka peale koodamist, saades selle eest tasu. Kas on õigus saada koondamishüvitist ning taotleda töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud nõukogu liige

I. Koondamishüvitis
Koondamise kindlustushüvitist makstakse koondatud isikule, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Koondatud töötaja ise ei pea selle hüvitise saamiseks töötuna registreerima ja võib uue töö leidmisel kohe tööle asuda, ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud inimestele.
Koondamishüvitise taotluse peab töötukassale esitama tööandja viie päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist. Töötukassa maksab hüvitise välja kolme nädala jooksul avalduse saamisest.

II. Kui inimene on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, siis saab teda töötuna registreerida tingimusel, et ta ei saa nõukogu liikmena tasu.
Töötuna arvelevõetud isikul võib olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, kui ta vastab toetuse või hüvitise maksmise tingimustele.

III. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
 

Küsimus: Kas peale tähtajalise lepingu lõppemist on inimesel õigus töötuskindlustusele?07.11.2017

Kui abikaasa vabastati töölt poolte kokkuleppel ja uus tööandja võttis ta tööle tähtajaliselt kuuks ajaks, kas siis peale tähtajalise lepingu lõppemist on tal õigus töötuskindlustusele?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsija

Jah, töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse vaatluse alla ainult viimase töösuhte lõppemise põhjus, enne töötuna registreerimist. Tähtajalise töösuhte lõppemine annab õiguse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab töötu vastama ka töötuskindlustusstaaži nõudele (vähemalt 12 kuud kolme aasta jooksul).
 

Küsimus: Kas üleviimine kergemale tööle (2017.a) mõjutab kuidagi dekreedirahasid (2018.a.)?03.11.2017

Tere,
Kas üleviimine kergemale tööle (2017.a) mõjutab kuidagi dekreedirahasid (2018.a.)?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Sünnitushüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel. Haigekassa poolt makstud hüvitised tulu arvutamisel arvesse ei lähe.

Parimat soovides

Ülvi Rebane
 

Küsimus: Kas mul on õigus ravikindlustusele, kui ma asusin õppima täiskasvanute gümnaasiumi?27.10.2017

Tere! Kui ma asusin õppima täiskasvanute gümnaasiumi, kas siis minul on ka õigus haigekassale?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Õigus ravikindlustusele on Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses õppivatel:
● Põhiharidust omandavatel õpilastel
● Üldkeskharidust omandavatel õpilastel
● Kutseõppe tasemeõppes õppivatel õpilastel
● Eesti alalistest elanikest üliõpilastel.

Andmed Eestis õppivate õpilaste ja üliõpilaste kohta esitab haigekassale haridus- ja teadusministeerium, mis vastutab ka edastatud andmete õigsuse ja tähtaegse esitamise eest.

Parimat soovides

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kuidas saab kannatanu tõendada tööõnnetust ja töökoha ohtlikkust või ohutust?27.09.2017

Tere. Uue valmiva hoone siseviimistleja vigastas end kokkupõrkes klaasist vaheseinaga, millel ei olnud mingeid turvakleebiseid vmt. Millised need kleebised peaksid olema ja kas peavad üldse olema? Ehitusjuht soovis järgmisel päeval, et kannatanu tõendaks, et kas kokkupõrge toimus selle klaasiga või hoopis mujal. Antud töökohas ei olnud kahjuks tunnistajaid ega videovalvet. Tehti vaid foto ohtlikust klaasist. Kas kiirabi võib olla tunnistaja, kes soovitas telefoni teel pöörduda traumapunkti, kuna vigastus ei olnud vist raske. Kas trauma asjaolu peabki alati tõendama kannataja ise ja kuidas, kui peab? Või piisab väitest, et suure tõenäolisusega toimuks sarnane õnnetus selles kohas niikuinii, lähtudes riskianalüüsist ja elukogemusest? Aitäh.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

1) Klaasist vahesein - antud temaatikat lahendab määrus Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344). Määrus ütleb nii: (2) Läbipaistvad seinad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud.
2) Kiirabi võib kindlasti olla tunnistaja. Temalt tuleks siis seletus võtta.
3) Tööõnnetusi käsitleb määrus Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. See ütleb, et tööandja peab uurima kõiki õnnetusi.
Ütlemine, et see õnnetus oleks juhtunud niikuinii ei pea suure tõenäosusega paika, kuna riskianalüüs peaks kindlasti välja tooma läbipaista seina ohtilikkusse ning lähtudes töökoha määrusest peab see sein saama märgistatud nii, et see oleks visuaalselt nähtav ning välistaks kokkupõrget.

Parimat,
Kristi Jõeorg
www.riskianaluus.ee
 

Küsimus: Kas pean tööandjal paluma, et minu töökohal ei käidaks suitsetamas?27.09.2017

Kas pean tööandjal paluma koos platsi peal lüpsta mittesuitsetajaga, kuna ise ei suitseta ja on astma piip juba kopsuarstilt välja ostetud ja suitsetaja käib tihti seal samas suitsetamas.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Jah, loomulikult on Teil selline õigus.
Esmalt on tegu keemiliste ohuteguritega, millega tööandja peab töökohal arvestama. Tulenevalt töötervsihoiu ja tööohutuse seadusest on tööandja kohustus teha töötajatega koostööd ohutu töökeskkonna loomisel. Lisaks peab tööandja vältima terviskahjustuste teket tulenevalt töökeskkonna ohuteguritest. Kui Teil on asta, siis suitsetamise koha ja aja reguleerimine on kindlasti tööandja võimuses ja pädevauses korraldada selliselt, et Teie mittesuitsetajana ei peaks oma tervist ohtu seadma.

Tutvuge ka väljavõttega töötaja õigustest:
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561
vt: 3. peatükk TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED.
 

Küsimus: Kas isikul, kellel pole kehtivat ravikindlustust, on perearstil käimine tasuline või tasuta?26.09.2017

Tere! Kas isikul, kellel pole kehtivat ravikindlustust, on perearstil käimine tasuline või tasuta?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Kui inimesel ei ole ravikindlustus on tervishoiuteenused tema jaoks tasulised.

Ravikindlustamata inimesed saavad erakorralise meditsiini osakonnas vältimatut meditsiinilist abi. Vältimatu on arstiabi olukorras, kus selle edasilükkamine ohustab otseselt inimese elu või tervist.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kas juhatuse liikmeks olemine ning käsundi alusel toimetamine on takistuseks töötuna registreerumisel ning tööturahade saamisesel?07.09.2017

Tere.
Põhitöökoha omanik on mind koondamas. Samal ajal olen enda poolt asutatud OÜ omanik ja ainukene juhatuse liige ning ka FIE (paar viimast aastat ei ole tegevus aktiivne). Lisaks on mul sõlmitud käsundusleping MTÜ-ga.
Küsimus: kas juhatuse liikmeks olemine (oma firmast palka ei saa) ning käsundi alusel toimetamine on takistuseks töötuna registreerumisel ning tööturahade saamisesel?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes hetkel ei tööta ja kes ei ole registreeritud FIE, kuid kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes vastab töötuna arvelevõtmise tingimustele:
https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ei saa üldjuhul töötuna arvele võtta inimest, kes on äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) juhatuse liige.
Mittetulundusühingu või korteriühistu juhatuse liiget saab töötuna registreerida, kui ta ei saa oma tegevuse eest tasu.

Kuid vastavalt Riigikohtu 11.05.2017 otsusele saame erandkorras töötuna registreerida ja maksta töötuskindlustushüvitist ka äriühingu juhatuse liikmele, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) tema töötasult on tasutud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mis tähendab, et tal on olnud juhatuse liikmeks olemise kõrvalt ka töölepinguga töötamine ja töötasu, millelt maksud makstud;
2) tema viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel: nt koondamine (TLS § 89), katseaja (§ 86) või tähtajalise (§ 80) töösuhte lõppemine, töösuhte lõppemine tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) või TLS § 88 lg 1 p 2 (töövõime vähenemine) alusel. Omal soovil (§85) või poolte kokkuleppel (§79) töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
3) ta ei saa tasu oma tegevuse eest äriühingu juhatuse liikmena.

Registreeritud töötu, kes on samal ajal äriühingu juhatuse liige, võib töötuna arvel olla seni, kuni talle makstakse töötuskindlustushüvitist või kui ta asub tööle.
 

Küsimus: Kas inimene on kohustatud teatama tööandjale enda osalisest töövõimest?07.09.2017

Tere! Inimesele on määratud uue seaduse järgi osaline töövõime ja ta saab ka töövõimetoetust. Kas töötaja on kohustatud enda tööandjat ka teavitama Eesti Töötukassa poolt määratud osalise töövõime otsusest? Kas tööandja (eraettevõte) peab sotsiaalmaksu maksma osalise töövõimega töötaja eest või on ettevõttel teatud soodustusi?Lugupidamisega.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Vähenenud töövõime puudutab inimese eraelulisi ja terviseandmeid, mistõttu võib iga inimene ise otsustada, kas ta teavitab tööandjat töövõime hindamise tulemustest või mitte. Töövõime hindamise otsust töötaja kindlasti tööandjale edastama ei pea, see sisaldab eraelu puudutavaid ja terviseandmeid.

Kui inimese töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks, siis saadame talle töövõimekaardi, millega saab tõendada vähenenud töövõime perioodi kas tööandjale või teenusepakkujale soodustuste saamiseks. Töötaja võib ka ainult suuliselt oma tööandjat teavitada vähenenud töövõimest.

Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus) saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt.
Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
- töötajal on osaline või puuduv töövõime;
- töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel.

Avalduse sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks saab töötukassale esitada ainult allkirjaõiguslik juhatuse liige või tema poolt volitatud isik.
Kõige lihtsam on avaldust täita e-töötukassa kaudu – kuhu juhatuse liige peab sisse logima: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login ja valima ettevõtte esindaja rolli.

Sotsiaalmaksu soodustuse maksmise kohta saadame tagasi otsuse, kus on kirjas periood, mille jooksul töötukassa maksab ära sotsiaalmaksu minimaalse maksmise kohustuse (2017. aastal on see 430 eurot) ja ülejäänud töötasult peaks äriühing sotsiaalmaksu ise maksma. Sotsiaalmaksu soodustuse periood hakkab kehtima avalduse esitamise päevast.