Liiklus- ja sõidukikindlustus
Küsimus: Kas kindlustusmakse muutub suuremaks kohe pärast avariid või alles aasta pärast, mil saab poliis läbi?18.02.2015
Kui olen põhjustanud väikse avarii (värvikahjustused), kuid pole veel kindlustuse poole pöördunud. Nüüd soovin vahetada liikluskindlustuse pakkujat, kumb kindlustusselt siis kahju hüvitama peab, kui pöördun kindlustuse poole kohe pärast pakkuja vahetamist?
Ja kui ma teen endale aastase poliisi, mille eest maksan kohe ning põhjustan pärast seda kohe avarii, kas siis kindlustuse makse tõuseb mul alles järgmine aasta, kui pean uue poliisi sõlmima?
Ja kui ma teen endale aastase poliisi, mille eest maksan kohe ning põhjustan pärast seda kohe avarii, kas siis kindlustuse makse tõuseb mul alles järgmine aasta, kui pean uue poliisi sõlmima?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kahju peab hüvitama see kindlustusandja, kellega sõlmitud leping kehtis juhtumi toimumise ajal.
Küsimus: Kas ühe "Proov" numbriga saan samal päeval kaht sõidukit liigutada või pean mõlemale sõidukile eraldi kindlustuse tegema?17.02.2015
Tere,
Kas kahele erinevale sõidukile on võimalik samaaegselt panna peale sama Proov numbri? Ütleme, et oleks vaja mõlemat sõidukit liigutada samal päeval teise kohta, siis kas on võimalik liikluskindlustus sõlmida mõlemale sõidukile, kui PROOV number on sama. Või tuleb teha ühele sõidukile liikluskindlustus peale ning kui sellega on sõidetud, siis liikluskindlustus katkestada ning sõlmida teisele sõidukile liikluskindlustus, kui tahan kasutada ühte PROOV numbrit?
Kas kahele erinevale sõidukile on võimalik samaaegselt panna peale sama Proov numbri? Ütleme, et oleks vaja mõlemat sõidukit liigutada samal päeval teise kohta, siis kas on võimalik liikluskindlustus sõlmida mõlemale sõidukile, kui PROOV number on sama. Või tuleb teha ühele sõidukile liikluskindlustus peale ning kui sellega on sõidetud, siis liikluskindlustus katkestada ning sõlmida teisele sõidukile liikluskindlustus, kui tahan kasutada ühte PROOV numbrit?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Liikluskindlustus sõlmitakse sõiduki suhtes. Liikluskindlustuse lepingut ei sõlmita numbrimärgi suhtes. Ühel sama sõidukil ei saa olla kattuvat liikluskindlustust. Praktikas saab olla kahe erineva sõiduki suhtes kaks samaaegselt kehtivat liikluskindlustuse lepingut, milles sõiduki registreerimismärgiks on sama proov number.
Küsimus: Miks on kaks valemit töövõimetusest tuleneva hüvitise arvutamiseks?17.02.2015
Tere!
Küsimus on seoses siin http://www.lkf.ee/images/files/Pysiva_toovoimetus_hyvitis_veebitekst3.pdf toodud kindlustushüvitise arvutamise valemiga.
Arvutamiseks on, nagu ma aru saan, kaks erinevat võimalust. Millest esimene leiab tasu töövõimetusest lähtuvalt arvestamata hetkel saadavat sissetulekut. Teine aga arvestab ka sissetulekut.
Probleem nimelt selles, et hetkel on minu töövõimetus 50% ning käin ka tööl, kuid minu netosissetulek tööl on väiksem, kui 50% minu varasemast sissetulekust. Kindlustus aga maksab minule hüvitist leides 50% ja lahutades sellest kogu minu pensioni.
Seega kasutab esimest arvutusmeetodit. Küll aga arvan, et minu puhul oleks õigem kasutada teist arvutust ehk siis kindlustushüvitisest ei tohiks maha lahutada mitte kogu töövõimetuspensioni vaid siiski ainult see osa, mis jääks üle minu praegusele palgale liitmisel kuni 50%-ni.
Miks on kaks valemit ning kumba millal peaks kasutama?
Samuti on küsimus töötasu indekseerimisest - kust ikkagi kindlustus need tarbijahinnaindeksid võtab? Statistikaameti andmed peaks olema aluseks ning kui panen siia http://www.stat.ee/thi-kalkulaator avariile eelnenud kuu (minu õnnetus oli eelmise liikluskindlustusseaduse ajal) ning väljamakse tegemisele eelnenud kuu peaksin saama indeksi mida kindlustusselt kasutab, aga kunagi ei lange see kokku. Milles võib olla probleem?
Küsimus on seoses siin http://www.lkf.ee/images/files/Pysiva_toovoimetus_hyvitis_veebitekst3.pdf toodud kindlustushüvitise arvutamise valemiga.
Arvutamiseks on, nagu ma aru saan, kaks erinevat võimalust. Millest esimene leiab tasu töövõimetusest lähtuvalt arvestamata hetkel saadavat sissetulekut. Teine aga arvestab ka sissetulekut.
Probleem nimelt selles, et hetkel on minu töövõimetus 50% ning käin ka tööl, kuid minu netosissetulek tööl on väiksem, kui 50% minu varasemast sissetulekust. Kindlustus aga maksab minule hüvitist leides 50% ja lahutades sellest kogu minu pensioni.
Seega kasutab esimest arvutusmeetodit. Küll aga arvan, et minu puhul oleks õigem kasutada teist arvutust ehk siis kindlustushüvitisest ei tohiks maha lahutada mitte kogu töövõimetuspensioni vaid siiski ainult see osa, mis jääks üle minu praegusele palgale liitmisel kuni 50%-ni.
Miks on kaks valemit ning kumba millal peaks kasutama?
Samuti on küsimus töötasu indekseerimisest - kust ikkagi kindlustus need tarbijahinnaindeksid võtab? Statistikaameti andmed peaks olema aluseks ning kui panen siia http://www.stat.ee/thi-kalkulaator avariile eelnenud kuu (minu õnnetus oli eelmise liikluskindlustusseaduse ajal) ning väljamakse tegemisele eelnenud kuu peaksin saama indeksi mida kindlustusselt kasutab, aga kunagi ei lange see kokku. Milles võib olla probleem?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Valem koosneb kahest osast ja hüvitis on väiksem nende osade tulemusest. Valem on kahe reaga, sest hüvitis ei saa olla suurem, kui kannatanu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu enne liiklusõnnetust arvestades kannatanu töövõime kaotuse määra ja tarbijahinnaindeksi muutust. Teisalt piirneb tekkinud kahju sotsiaalmaksuga maksustatava tulu vähenemisega arvestades tarbijahinnaindeksi muutust.
Tarbijahinna indeks saadakse Statistikaametist. See, mis indeksit kasutatakse sõltub ajast, mil kindlustusjuhtum toimus. Näiteks kui juhtum toimus enne 1. oktoobrit 2014, siis tuleb aluseks võtta indeks, mis avaldati kindlustusjuhtumi toimumise kuule eelnenud kuul. Näiteks, kui õnnetus toimus septembris 2014, siis tuleb aluseks võtta 2014. aasta juuli indeks, sest see avaldati 2014. aasta augustis.
Küsimus: Mille vastu ma veel kindlustan, kui haagiselt tuule katuse ära rebimine ei ole kaskojuhtum?12.02.2015
Sõites poolhaagisega autoga rebis tugev tuulehoog haagiselt katuse. Purunesid plastkinnitused ja ka katus ise. Haagisel olemas kasko. Kindlustusfirma keeldus kahju hüvitamisest põhjendusega
5. VÄLISTUSED
5.1. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju, mille on sõidukile või selle osale põhjustanud:
5.1.1. projekteerimis-, konstruktsiooni- või materjaliviga, tehase või remonditöökoja viga, puudulik hooldus või oskamatu
kasutamine;
Kui õiguspärane on selline keeldumine. Kes peab tõendama õnnetuse põhjuse. Kindlustuse esindaja, kes vigastustega tutvus, ütles, et see on täielik kaskojuhtum ja soovitas isegi firmat, kust uus katus tellida.
5. VÄLISTUSED
5.1. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju, mille on sõidukile või selle osale põhjustanud:
5.1.1. projekteerimis-, konstruktsiooni- või materjaliviga, tehase või remonditöökoja viga, puudulik hooldus või oskamatu
kasutamine;
Kui õiguspärane on selline keeldumine. Kes peab tõendama õnnetuse põhjuse. Kindlustuse esindaja, kes vigastustega tutvus, ütles, et see on täielik kaskojuhtum ja soovitas isegi firmat, kust uus katus tellida.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Rääkige kindlustusandjaga läbi ja võimalusel leidke ühiselt ekspert, kelle hinnangust vaidluse lahendamisel lähtuge. Kui Te ei saa kindlustusandjaga kokkuleppele, saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuse lepitusorganisse http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.
Küsimus: Kas veoautojuht, kes tagandas sõiduautole otsa, on süüdi ja kes korvab sõiduautoremondi?10.02.2015
Toimus otsasõit sõiduauto ja metsaveo traktori vahel. Metsaveotraktor, millel oli peal koorem ja taha nähtavus oli piiratud, tagurdas otsa tema taha seisma jäänud sõiduautole, kelle juht oli tulnud autost välja rattakoopaid puhastama. Sõiduautol olemas nii liiklus kui kaskokindlustus. Metsamasinal olemas tehniliste riskide kindlustus, mis katab ainult metsamasinaga juhtunut. Traktorist tunnistab, et on süüdi otsasõidus, kuid peab seda õnnetusjuhtumiks, mida ta ei oleks saanud ära hoida, kuna auto, mis traktori taha parkis, ei olnud masinast nähtav ning tema tegi oma tööd RMK tööalas ja laoplatsil.
Millised on selle traktoristi õigused või kohustused sellise õnnetuse puhul ja kes korvab kulud mis tekitati sõiduautole?
Millised on selle traktoristi õigused või kohustused sellise õnnetuse puhul ja kes korvab kulud mis tekitati sõiduautole?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui traktoril ei pidanud liikluskindlustust olema, siis nõudke kahju hüvitamist oma sõidukikindlustuse kindlustsuandjalt, omavastutus osa nõudke traktori valdajalt.
Küsimus: Mitme päeva jooksul peale sõiduki arvele võtmist peab sõiduki omanik vormistama liikluskindlustuse?09.02.2015
Lugesin LKF poolt saadetud teadet.
Näide: Isik ostab sõiduki liisingult välja, kuid jätab õigeaegselt sõiduki liiklusregistris oma nimele registreerimata. Liising teavitab liiklusregistri pidajat sõiduki võõrandmisest. Liiklusregistri pidaja kustutab sõiduki automaatselt registrist. Liikluskindlustuse leping lõppeb automaatselt. Klient sõidab ringi ja ei tea, et ta sõiduk on registrist maas ja kindlustuslepinguta. Halvimal juhul põhjustab isik õnnetuse, paremal juhul saab vaid politseilt trahvi. Pärast on sekeldamist (sh poliisiga lehvitamist) palju.
Tekkis küsimus.
Mis tähendab "jätab õigeaegselt sõiduki liiklusregistris oma nimele registreerimata"? Mitme päeva jooksul on kohustus sõiduk registreerida oma nimele? Mitme päeva jooksul peale sõiduki arvele võtmist peab sõiduki omanik vormistama liikluskindlustuse?
Näide: Isik ostab sõiduki liisingult välja, kuid jätab õigeaegselt sõiduki liiklusregistris oma nimele registreerimata. Liising teavitab liiklusregistri pidajat sõiduki võõrandmisest. Liiklusregistri pidaja kustutab sõiduki automaatselt registrist. Liikluskindlustuse leping lõppeb automaatselt. Klient sõidab ringi ja ei tea, et ta sõiduk on registrist maas ja kindlustuslepinguta. Halvimal juhul põhjustab isik õnnetuse, paremal juhul saab vaid politseilt trahvi. Pärast on sekeldamist (sh poliisiga lehvitamist) palju.
Tekkis küsimus.
Mis tähendab "jätab õigeaegselt sõiduki liiklusregistris oma nimele registreerimata"? Mitme päeva jooksul on kohustus sõiduk registreerida oma nimele? Mitme päeva jooksul peale sõiduki arvele võtmist peab sõiduki omanik vormistama liikluskindlustuse?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida kohe peale sõiduki registreerimist liiklusregistris.
Küsimus: Kas auto uus omanik, kes pole veel kantud registrisse aga ostumüügileping on tehtud, saab teha liikluskindlustuse enda nimele?04.02.2015
Kas uus auto omanik, kes pole veel kantud registrisse aga ostumüügileping on tehtud, saab teha liikluskindlustuse enda nimele? Millest selline küsimus, kui peaks juhtuma liiklusõnnetus, langeb selle korvamine minu õlule.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Rõhutan üle, et liiklusregistris tuleb sõiduki uuel omanikul sõiduk oma nimele registreerida. Kui jätta sõiduk ümber registreerimata võib sellega kaasneda nii sõiduki uuele kui eelmisele omanikule hulk probleeme.
Küsimus: Kas liikluskindlustusjuhtumit käsitletakse edasi ka siis kui auto omanik vahetub?04.02.2015
Toimus avarii. Kindlustustoimingud alustatud, süüdlane olemas. Kas kindlustusjuhtum jääb kehtima ning kannatanu auto uus omanik saab kindlustusega asju edasi ajada või katkeb kindlustusjuhtum kui toimub omaniku vahetus. Tegemist on liikluskindlustuse juhtumiga.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Kas sõiduki omanik saab nõuda kindlustuselt endale raha 100 protsendilist väljamaksmist, kui garantiikiri on väljastatud?02.02.2015
Kas sõiduki omanik saab nõuda kindlustusseltsilt endale raha 100 protsendilist väljamaksmist, kui garantiikiri on välja antud? Kas sõidukiomanik võib nõuda remondi teostamist endale meelepärases töökojas, mitte seal, millele garantiikiri on välja antud?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui kahju hüvitatakse sõidukikindlustuse lepingu alusel, siis on vastus küsimusele kindlustuslepingus. Iga leping võib olla eriline ja üldistatud vastust anda ei saa.
Küsimus: Kas kindlustus saab keelduda kahju hüvitamisest, kuna klaasil olla varasem täke, kuigi lepingu sõlmimisel tunnistati klaas korralikuks?30.01.2015
Tere!
Sain enda auto esiklaasile täkke ja mõra, mille põhjustas vastutulnud auto alt lennanud kivi. Käisin näitasin autot hinnapakkumise saamiseks klaasivahetuskohas ja nüüd, kui kõik need toimingud tehtud, ütleb kindlustusfirma, et nemad ei korva mulle antud kahju, sest klaasil on olnud varasemast ajast juba üks täke ja neil on pilt, mis seda tõestab. Kui kaskokindlustuse leping vormistati, märgiti vastuvõtu aktile, et klaasi kahjud puuduvad ja olles neile 7 kuud kindlustuse eest maksnud, siis tuleb välja, et klaas polegi kindlustatud varasema täkke pärast. Mis tuleks edasi teha ja kas allkirjastatud vastuvõtu akt on seega tühine ja loeb vaid pilt?
Sain enda auto esiklaasile täkke ja mõra, mille põhjustas vastutulnud auto alt lennanud kivi. Käisin näitasin autot hinnapakkumise saamiseks klaasivahetuskohas ja nüüd, kui kõik need toimingud tehtud, ütleb kindlustusfirma, et nemad ei korva mulle antud kahju, sest klaasil on olnud varasemast ajast juba üks täke ja neil on pilt, mis seda tõestab. Kui kaskokindlustuse leping vormistati, märgiti vastuvõtu aktile, et klaasi kahjud puuduvad ja olles neile 7 kuud kindlustuse eest maksnud, siis tuleb välja, et klaas polegi kindlustatud varasema täkke pärast. Mis tuleks edasi teha ja kas allkirjastatud vastuvõtu akt on seega tühine ja loeb vaid pilt?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Hinnake, millele tuginete vaidluses kindlustusandjaga ja millele tugineb kindlustusandja. Te ju teate fakti, kas lepingu sõlmimise ajal oli klaasil kahjustus või mitte. Kui teate, et oli, siis ei oma tähendust, millise tõendiga kindlustusandja seda teile üle tõendab. Vaadake üle kindlustusleping ja selle juurde kuuluvad dokumendid, millele tuginete väites, et „lepingu sõlmimisel tunnistati klaas korralikuks“.
Rääkige kindlustusandjaga läbi. Kui te kokkuleppele ei saa, siis kaaluge asjaolusid. Kui leiate jätkuvalt, et Teil on õigus nõuda kindlustusandjalt kahju hüvitamist, siis pöörduge vaidluse lahendamiseks kindlustuslepitaja poole, vt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.