Lemmikloomad
Küsimus: Kas saksa lambakoeral kintsu peal olev munataoline moodustis võib olla kuidagi seotud pärakupaunadega?30.03.2015
9,5 aastasel saksa lambakoeral on kintsu peal munataoline moodustis. Moodustis on tagumise vasaku kintsu välisküljel ülaosas suhteliselt sabajuurika juures. Tekkinud ca 3-4 kuuga. Koer lakub ka pärakut ja oleme korra ka käinud kohaliku loomaarsti juures pärakupaunasid tühjendamas. Nad oli suurenenud, aga mitte väga hullusti. Sisu oli vedelikuline mitte puderjas. Küsin, kas see moodustis kintsu peal võib olla kuidagi seotud pärakupaunadega, nt pauna sisu on hakanud kogunema selliselt, et on munakujulise moodustise väljapoole tekitanud? Muna on suhteliselt kõva ja väiksema kanamuna suurune, liikuv nagu oleks mingi "koti sees". Koer sööb Specific Seenior koeratoitu ja ei ole korterikoer. Elame maal ja koer elab nii õues kui toas. Praegu me kuskil loomakliinikus veel käinud ei ole. Mis see võiks olla ja mis meid võiks ees oodata? Jään Teie vastuse ootele. Väga tänan vastamast.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Raske on täpselt ütelda. See võib olla nii abstsess (reeglina kõva konsistentsiga, valulik ja nahaga seotud) kui ka kasvajaline moodustis (adenoom, adenosarkoom, fibroom jne jne) mis võib olla nii hea- kui ka pahaloomuline.
Kui on tegemist isase koeraga ja teadaolevalt on tal ka roojamisprobleeme ja eesnäärme suurenemine, siis sabajuure juures olev moodustis võib osutuda ka perineaalsongaks.
Nagu näete on variante palju ja kindlasti tuleks see moodustis kiiresti kliinikus ära diagnoosida.
Igasuguste uudismoodustiste puhul on ülioluline teha nii ruttu kui võimalik vajalike proovide abil kindlaks, millega on tegu. Saame teada kas kasvaja on hea-või pahaloomuline, kui agressiivse kasvuga see on, kas annab siirdeid ja kuhu, kas vajab keemiaravi ja palju muud olulist informatsiooni.
Alati on lihtsam kasvajaid eemaldada, kui nad on veel väikesed, ei ole haavandunud ega hakanud kudesid lagundades tekitama põletikulisi koldeid, andnud siirdeid, kasvanud nii suureks et eemaldamine osutub väga problemaatiliseks.
Kindlasti peate enne kliinikusse pöördumist uurima, kas nad võtavad moodustisest FNA proove ja teostavad või vahendavad selle tsütoloogilist uurimist. Lihtsalt katsumine ning ütlemine et "see võib olla see või see ning vaatame ja ootame " on ajast ja arust suhtumine, ei ole patsiendi suhtes aus ning on kaugel professionaalsest lähenemisest tõsisele probleemile.
Küsimus: Miks on kutsika väljaheide rohekas ja vahel vedel?30.03.2015
Tere
Vahel on kutsikal väljaheite konsistents liiga vedel ja värvus rohekas. Osadel kordadel jälle täiesti normaalne konsistents ja pruun. Ei saa aru millest see nii olla võiks. Sööb RC-d. Olen täheldanud, et hommikul õues käies on väljaheide OK ja mida päeva peale edasi, seda rohekamaks justkui läheb. Ühel korral on lõpp olnud lausa vedel.
Kutsikas on 5 kuune ja muidu lustlik, hea isuga ja heas toonuses.
Juba ette tänulik vastuse eest!
Vahel on kutsikal väljaheite konsistents liiga vedel ja värvus rohekas. Osadel kordadel jälle täiesti normaalne konsistents ja pruun. Ei saa aru millest see nii olla võiks. Sööb RC-d. Olen täheldanud, et hommikul õues käies on väljaheide OK ja mida päeva peale edasi, seda rohekamaks justkui läheb. Ühel korral on lõpp olnud lausa vedel.
Kutsikas on 5 kuune ja muidu lustlik, hea isuga ja heas toonuses.
Juba ette tänulik vastuse eest!
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Väljaheite värvus ja konsistents sõltuvad sellest, mida koer sööb, mida ja kui palju ta joob aga loomulikult ka sellistest asjadest, mida me ei näe - seedekulgla anatoomia, füsioloogia, siseparasiitide olemasolu ja nende efektiivne tõrje, talumatus mingite toitainete suhtes. Selles osas tasub alati konsulteerida loomaarstiga ja kahtluste puhul saab muuta toitu või teha ka vajalikke analüüse.
Enne seda tasuks aga selgeks teha ja jälgida, mida teeb kutsikas õues olles (õigemini mida ta sellel ajal sisse sööb) ja mida võivad talle anda teised pereliikmed (eriliselt tasub luubi alla võtta laste ja vanaemade roll).
Küsimus: Mis võib koeral viga olla kui ta viimasel ajal peaaegu üldse ei söö, kas müüakse ka isu parandavat rohtu?25.03.2015
Tere
Mul on 12-aastane väikest kasvu segavereline koer (ema puudel, isa ka segavereline). Viimasel ajal ei söö ta peaaegu enam üldse - ei krõbinaid, koerakonservi, konti jne. Vorsti või viinerit jupikese sööb ja kõik. Vett joob isuga. Aga probleem selles, et selle vägavähese söömisega on ta nii muutunud - nõrk, kurb ja järel on vaid luu ja nahk. Paitades on tunda selgroogu ja muid luid. Ei julgegi teda enam väga puutuda, kardan, et murran kogemata tal mõne luu :( Mida teha? Kas on vet. apteegis nt mõnd rohtu, mis aitaks tal isu tõsta või on see kõik märk sellest, et teda enam kauaks pole? :(
Loomaarstijuurde minna ei saa, kuna lähim on 25 km kaugusel ja kahjuks ei oma autot.
Aitäh, kui oskate mingitki nõu anda. :(
Mul on 12-aastane väikest kasvu segavereline koer (ema puudel, isa ka segavereline). Viimasel ajal ei söö ta peaaegu enam üldse - ei krõbinaid, koerakonservi, konti jne. Vorsti või viinerit jupikese sööb ja kõik. Vett joob isuga. Aga probleem selles, et selle vägavähese söömisega on ta nii muutunud - nõrk, kurb ja järel on vaid luu ja nahk. Paitades on tunda selgroogu ja muid luid. Ei julgegi teda enam väga puutuda, kardan, et murran kogemata tal mõne luu :( Mida teha? Kas on vet. apteegis nt mõnd rohtu, mis aitaks tal isu tõsta või on see kõik märk sellest, et teda enam kauaks pole? :(
Loomaarstijuurde minna ei saa, kuna lähim on 25 km kaugusel ja kahjuks ei oma autot.
Aitäh, kui oskate mingitki nõu anda. :(
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Teie koeral võivad olla väga tõsised organite funktsioneerimishäired ( näiteks isu puudumine ja suurenenud joomine võivad viidata neerupuudulikkusele)
Tegelikult ei saa ma ilma looma hetkeseisundit teadmata talle ühtki preparaati soovitada, sest see võib tuua hoopis kahju asemel kahju.
Kurb, et Teil ei ole arstiabi käepärast võtta, aga saan siinkohal soovitada eeskätt vereproovide tegemist. Sedasi saaks suhteliselt täpselt teada, milline on seis ja mida tuleks edasi teha
Küsimus: Kas piisab arsti juures tehtud seenravist, kuna me kodus ei suuda kassi agressiivsuse tõttu ise ravi jätkata?25.03.2015
Tere! Varjupaigast hiljuti võetud kassil avastatati kliinikus tervisekontrolli käigus karvastikus seen. Seent oli vähesel määral tagakäppadel, see ei olnud veel kusagile ennast sisse seadnud. Kliinikus tehti kassile narkoosi mõju all (kassi agressiivsuse tõttu) pesu seenevastase šampooniga ja määriti ta sisse seenevastase lahusega. Kästi jätkata ravi kodus iga 4 päeva järel. Oleme seda püüdnud teha, kuid kuna kass on tõesti üks äärmiselt vihane tegelane, siis pole kindel, kas reaalselt mõju sellel meie tegevusel olnud on. Me ei ole saanud teda lahusega sisse hõõruda nagu õpetati, ta läheb hüsteeriasse ja enamus lahust läheb lihtsalt raisku.
Küsimus ongi, et kui kliinikus tehti talle põhjalik pesu ja seent oli vähe, kodus on tehtud korralik suurpuhastus + töödeldud pinnad lahusega, siis kas on vajalik kassile teha veel seenetõrjet või võib loota, et kass saab selletagi seenest vabaks kui saab üle stressist, mis on teda varjupaigast saadik saatnud? Kui see on vajalik, siis kas oskate anda näpunäiteid, kuidas seda kodustes tingimustes teha agressiivse loomaga?
Ette tänades
Küsimus ongi, et kui kliinikus tehti talle põhjalik pesu ja seent oli vähe, kodus on tehtud korralik suurpuhastus + töödeldud pinnad lahusega, siis kas on vajalik kassile teha veel seenetõrjet või võib loota, et kass saab selletagi seenest vabaks kui saab üle stressist, mis on teda varjupaigast saadik saatnud? Kui see on vajalik, siis kas oskate anda näpunäiteid, kuidas seda kodustes tingimustes teha agressiivse loomaga?
Ette tänades
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Selline ongi väga sagedasti loomaarstide poolt määratud raviskeemide saatus.
Spetsiaalne seenevastane lahus ongi mõeldud selleks, et tõkestada seeneeoste kaudu haiguse edasine levik.
Üks korralik töötlemine on ikka parem kui mitte midagi aga Teie raviarst ei saa lihtsalt garanteerida korralikku tulemust, kui ravikuur jääb poolikuks
Kui tegemist oli mikrosporoosiga, siis on üks võimalus teha kassile spetsiaalne Biocan M vaktsiin mille toime on nii raviv kui ka profülaktiline
Küsimus: Kuidas kodus kohandada varjupaigast võetud täiskasvanud kassi?25.03.2015
Tere!
Meiega on kuu aega elanud üks varjupaiga täiskasvanud kiisu. Püüti ta kassikolooniast, inimesega ta harjunud ei ole. Käitumiselt on ta agressiivne, turtsub, sisiseb ja lööb väga valusasti.
Meie juures oldud aja sisse on mahtunud veel tema kaks korda loomakliinikusse viimine (ikka väevõimuga), steriliseerimine, antibiootikumiravi silmapõletiku tõttu ning sunniviisiliselt (paksude kinnastega kinni hoides) teostatav seeneravi, mis ei ole meid talle mõistagi grammigi sümpaatsemaks muutnud.
Lisaks eelnevale on ta pea algusest saadik pidanud siin näljastreiki, vaid öösiti käib ta joomas ja söömas ning liivakastis. Pai ei ole saanud põhimõtteliselt talle teha, sellistele katsetele järgnevad enamasti minu verised käed ja tige urin. Kui päevasel ajal talle maiuspalu pakkuda, siis ta lihtsalt ignoreerib neid. Vaatab kivistunud pilguga ja ei söö.
Siiski ühel korral sain õrnalt tema pead puudutada ja ta ei teinud selle peale mulle midagi. Kui pärast oma rumalusest julgemaks muutusin, oli olukord jälle tavapärane, minu käed tõmmati katki. Ka loomaarst sai teda läbi vaadata vaid tuimestava süsti abil.
Kusjuures kassi tervis on korras, loomaarsti juures said tehtud vastavad uuringud. Seega teame, et agressiivsus ei ole seotud tema tervisega. See, mis alguses oli, on nüüd häda ja vaevaga ravitud (silmapõletik, seen, samuti on paranenud steril. haav).
Küsimus ongi, et kuidas temaga sõbraks saada? Valisime just tema endale, sest meil oli temast kahju, ta oli varjupaigas stressis. Samas ei osanud me arvata, et ta nii vihane tegelane on.
Kas kass peab kõiki neid protseduure, mis oleme temaga teinud meeles ja paneb need kõik meie arvele? Kuidas peaks agressiivsele kassile lähenema, et ise terveks jääksin ja kass ka ära ei ehmuks? Kas ta unustab kõik need kinnihoidmised ja väntsutamised?
Hetkel on edusammuks see, et ta on nõus istuma minuga sama diivani peal (teises otsas muidugi), kuid ta ei ole seejuures lõdvestunud vaid kramplik. Edusamm on see selles osas, et algselt elas ta vaid voodi all.
Ette tänades
Meiega on kuu aega elanud üks varjupaiga täiskasvanud kiisu. Püüti ta kassikolooniast, inimesega ta harjunud ei ole. Käitumiselt on ta agressiivne, turtsub, sisiseb ja lööb väga valusasti.
Meie juures oldud aja sisse on mahtunud veel tema kaks korda loomakliinikusse viimine (ikka väevõimuga), steriliseerimine, antibiootikumiravi silmapõletiku tõttu ning sunniviisiliselt (paksude kinnastega kinni hoides) teostatav seeneravi, mis ei ole meid talle mõistagi grammigi sümpaatsemaks muutnud.
Lisaks eelnevale on ta pea algusest saadik pidanud siin näljastreiki, vaid öösiti käib ta joomas ja söömas ning liivakastis. Pai ei ole saanud põhimõtteliselt talle teha, sellistele katsetele järgnevad enamasti minu verised käed ja tige urin. Kui päevasel ajal talle maiuspalu pakkuda, siis ta lihtsalt ignoreerib neid. Vaatab kivistunud pilguga ja ei söö.
Siiski ühel korral sain õrnalt tema pead puudutada ja ta ei teinud selle peale mulle midagi. Kui pärast oma rumalusest julgemaks muutusin, oli olukord jälle tavapärane, minu käed tõmmati katki. Ka loomaarst sai teda läbi vaadata vaid tuimestava süsti abil.
Kusjuures kassi tervis on korras, loomaarsti juures said tehtud vastavad uuringud. Seega teame, et agressiivsus ei ole seotud tema tervisega. See, mis alguses oli, on nüüd häda ja vaevaga ravitud (silmapõletik, seen, samuti on paranenud steril. haav).
Küsimus ongi, et kuidas temaga sõbraks saada? Valisime just tema endale, sest meil oli temast kahju, ta oli varjupaigas stressis. Samas ei osanud me arvata, et ta nii vihane tegelane on.
Kas kass peab kõiki neid protseduure, mis oleme temaga teinud meeles ja paneb need kõik meie arvele? Kuidas peaks agressiivsele kassile lähenema, et ise terveks jääksin ja kass ka ära ei ehmuks? Kas ta unustab kõik need kinnihoidmised ja väntsutamised?
Hetkel on edusammuks see, et ta on nõus istuma minuga sama diivani peal (teises otsas muidugi), kuid ta ei ole seejuures lõdvestunud vaid kramplik. Edusamm on see selles osas, et algselt elas ta vaid voodi all.
Ette tänades
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Esmalt teeme selgeks ühe asja. Kass ei ole vihane teie peale, vaid ta kardab teid ja selle pärast on ka agressiivne. See on väga oluline, sest kui peate teda vihaseks, on teie suhtumine ja lähenemine valel noodil.
Asjaolu, et ta on nõus teiega samal diivanil istuma on ülisuur asi ja võib nimetada edasiminekuks. Kindlasti on tal potesiaali! Tegelikult olen ma veendunud, et kõigil kassidel on seda ja elu on ka tõestanud. et igasugustest väga iseloomukatest tegelastest saab asja.
Kõige olulisem on vast julgus ja järjekindlus. Kass ei tohi tajuda teie hirmu. Parim manipuleerimise viis on söök ja võimalik et ka ainus. Aeg panem ka muidugi asjad paika, aga söögiga saavad asjad ruttu selgeks. Soovitan proovida nii, et võtate kõik söögi eest ära ja kass saab süüa AINULT teie käest ja teie juuresolekul. Võimalik, et esimene päev ta ei söögi, võibolla ka teine päev mitte, aga mingi hetk ta ju peab sööma. Sellist "mängu" tuleb teha ettevaatlikult ja mõistusega. Stressis kass võibki teha näljastreiki ja sellise toitmisega võib ka liiga teha. Seda siis juhul, kui ta on ikkagi liiga kaua ilma toiduta. Kui aga järjekindlalt käia kassi juures mingi hea konservi kausiga, siis ma usun, et ta üks hetk võtab selle vastu. Ja kui ta siis on nõus sööma, hakkab ta teid seostama heade asjadega. Kui ta juba julgeb süüa teie juuresolekul, siis järgmine samm on söögi ajal silitada. Nii tavaikselt hakkab tulema see kassiga sõbraks saamine ja tema veenmine, et talle ei olda ohuks. Lisaks tuleb muidugi ilusa häälega rääkida ja abiks võiad olla ka pulga otsa pandud suletuttid ja muud mänguasjad, mis distantsilt kasutada saab.
Soovin jõudu, sest tegu on väga huvitava ülesandega. Kui te kassi olete ära taltsutanud, saate enda üle suurt uhkust tunda.
Heade sooviega,
Marion
Kasside Turvakodu
Küsimus: Mis võivad olla valged pehmed kerajad moodustised kassi väljaheites?23.03.2015
Tere,
veidi rohkem kui kuu aega tagasi märkasin, et kassi pärakust tulevad välja pehmed valged kerajad moodustised. Tihti võib neid leida põrandalt ja mööblilt, kus ta parajasti maganud on. Kass liigub vabalt toa ja õue vahet. Kuu alguses andsin ka usside vastu rohtu, kuid see ei muutnud midagi. Väljaheidet ei saa kontrollida, kuna teeb hädad aeda. Millega võiks olla tegu ja kuidas sellest lahti saada? Kas see võib olla ohtlik inimesele (kass magab tihti ka meie voodis).
Teine mure on, et kass lutsutab/närib riideid. Kõikidel, mis on unustatud talle kättesaadavasse kohta, on augud sees. Kas see on seotud pigem kassi emotsionaalse olekuga või viitab see haigusele/mingi aine puudusele?
Kass on emane, 9-kuune, väga energiline, sööb joob korralikult, kaalust ei taha juurde võtta.
Ette tänades
veidi rohkem kui kuu aega tagasi märkasin, et kassi pärakust tulevad välja pehmed valged kerajad moodustised. Tihti võib neid leida põrandalt ja mööblilt, kus ta parajasti maganud on. Kass liigub vabalt toa ja õue vahet. Kuu alguses andsin ka usside vastu rohtu, kuid see ei muutnud midagi. Väljaheidet ei saa kontrollida, kuna teeb hädad aeda. Millega võiks olla tegu ja kuidas sellest lahti saada? Kas see võib olla ohtlik inimesele (kass magab tihti ka meie voodis).
Teine mure on, et kass lutsutab/närib riideid. Kõikidel, mis on unustatud talle kättesaadavasse kohta, on augud sees. Kas see on seotud pigem kassi emotsionaalse olekuga või viitab see haigusele/mingi aine puudusele?
Kass on emane, 9-kuune, väga energiline, sööb joob korralikult, kaalust ei taha juurde võtta.
Ette tänades
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Sellist asjade" lutsutamist" täheldatakse nendel kassidel, kes on ema juurest väga vara ära võetud. Arvatakse, et see on looma jaoks selline "rahustav rituaal" ,sest kui kassipoeg imeb emalt piima ja samal ajal masseerib esikäppadega piimanääret eritab emane kass spetsiaalset feromooni, millel on kasssipoja jaoks rahustav ja julgustav toime.
Mis puutub kassi poolt pärakust väljutatavaid valgeid pehmeid kerajaid moodustisi, siis pean tunnistama, et ei oska täpselt ütelda mis need võiksid olla.Kõige kindlam oleks panna nad gripkotti ja viia kliinikusse arstile näha
Küsimus: Kas 10-aastasel koeral tasub opereerida piimanäärme kasvajat või lasta tal sellega elada?23.03.2015
Koeral tekkis järsku suur kasvaja, kasvaja on küllalt suur, oleme lasknud teha ka röngeni, kopsus siirdeid pole aga midagi on hingetoru all. Üks arst ütles, et tuleb lõigata, teine jälle, et las elab koos sellega, elulootust andis veel pool aastat võibolla. Mida teha, kas tasub operatsioon teha? Kui on selline jäme, võib ju see varsti lõhkeda. Aidake meid palun. Opi aeg on ka meil veel kirjas, see peaks toimuma juba järgmine nädal.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kindlasti lõigata on minu esimene soovitus.
Kirjast ei selgu, kus see kasvaja asub ja kas on tehtud ka mingid täpsemad uuringud määramaks kasvaja tüüpi? See on hea selleks, et kõigepealt teada saada kas kasvaja on hea- või pahaloomuline, kasvu kiirus ja kuhu võib tõenäoliselt anda siirdeid, kuidas ja millise varuga lõigata, kas on vaja kontrollida ka lümfisõlmi ja vajadusel võtta ka nendest proovid, kas on tarvis peale kasvaja eemaldamist teostada ka keemiaravi ja palju muud olulist.
Samuti teeme oma kliinikus enne operatsiooni loomale täieliku kliinilise ülevaatuse koos vereproovidega, et hinnata narkoosiriske ja organismi üldist seisundit ( vastavalt proovidele saab valida erineva narkoosiviisi, mitte jätta lõikust ära)
Küsimus: Kas see on hea või halb, kui kass oma vigastatud käppa lakub?19.03.2015
Tere,
Minu 4-aastane toakass on vigastanud oma esikäppa, lonkab ja maha käppa ei taha panna. Käisin arstil, leiti väike punnimoodi asi käpapatjade vahel ja diagnoosiks saigi, et ilmselt on midagi käppa torganud või kriimustanud ja nüüd on natuke pahaks läinud. Anti kaasa joodipudel, et tupsutagu ma haiget kohta mitu korda päevas. Aga kass lakub väga tihti ja põhjalikult oma käppa. Kui joodiga käppa tupsutan, siis üritan kassi tükk aega hoida süles nii, et ta ei saaks käppa puhtaks lakkuda. Paraku ei saa ma tema lakkumist kogu aeg jälgida ja peatada. Loomaarst ütles, et kui kass oma haava lakub, on ikka väga halb, sest kassi suu ei ole puhas.
Kas peaksin siiski muretsema kui kass oma haiget kohta ise lakub? Ja kas sellisest joodiga tupsutamisest on tolku, kui kass selle mõne aja pärast maha lakub.
Minu 4-aastane toakass on vigastanud oma esikäppa, lonkab ja maha käppa ei taha panna. Käisin arstil, leiti väike punnimoodi asi käpapatjade vahel ja diagnoosiks saigi, et ilmselt on midagi käppa torganud või kriimustanud ja nüüd on natuke pahaks läinud. Anti kaasa joodipudel, et tupsutagu ma haiget kohta mitu korda päevas. Aga kass lakub väga tihti ja põhjalikult oma käppa. Kui joodiga käppa tupsutan, siis üritan kassi tükk aega hoida süles nii, et ta ei saaks käppa puhtaks lakkuda. Paraku ei saa ma tema lakkumist kogu aeg jälgida ja peatada. Loomaarst ütles, et kui kass oma haava lakub, on ikka väga halb, sest kassi suu ei ole puhas.
Kas peaksin siiski muretsema kui kass oma haiget kohta ise lakub? Ja kas sellisest joodiga tupsutamisest on tolku, kui kass selle mõne aja pärast maha lakub.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kuna kass lonkab oma käppa ja ei taha ka sellele toetuda, on tal ilmselgelt valus ( mis on üks põletiku tunnuseid) ja ta vajaks kindlasti valu- ja põletikuvastaseid ravimeid. Kas tal on seal käpapadjandite vahel "punnitaoline asi" või haav? Haava peaks kindlasti puhastama ja selleks pole tingimata vaja joodilahust, vaid sobib ka mõni mittekipitav antiseptik. Samuti tuleb haava olemasolul looma puhul alati arvestada hammustuse võimalusega ja sellel puhul tuleks alati tõsiselt kaaluda antibiootikumide kasutamist. Niiöelda punnide ja moodustiste korral võib tegu olla abstsessidega aga välistada ei saa ka võõrkeha ( klaas, traat, rauatükk, pind, okas) olemasolu ning röntgenülesvõtte tegemine haigest käpast on diagnostilises plaanis mõistlik ( seda enam et loom ka lonkab ja käppa maha ei pane
Küsimus: Mis võib olla viga, kui kassi kõrvalest on paistes?19.03.2015
Märkasin eile meie toakassi silitades, et tal on üks kõrvalest paistes, justkui oleks kõrvalest kahe nahakihi vahelt õhku või vett täis nagu padjake. Paitades teda ei näi, et tal eriti valus oleks, kuid kõrv on veidra kujuga ja paisunud.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Tõenäoliselt on see kõrvalesta hematoom, ehk mingi vigastuse või trauma tagajärgel tekib verejooks ja verevalum. Selle probleemiga tuleb kindlasti minna kliinikusse, sest veri sealt ise ära ei imendu ning saab proovida kõigepealt punkteerimist ja vastava ravimi manustamist hematoomiõõnde. Aga elu näitab seda, et loomad ikkagi raputavad ja kraabivad seda kõrva, nii et veri koguneb uuesti. Kui nii läheb, siis on lahendus üksnes operatiivne.
Küsimus: Mida teha, kui küülik väristab pead ja on hirmul, kui sülle võtan siis rahuneb?18.03.2015
5-aastasel emasel küülikul tekkis järsku peaväristamine, küljelt küljele, ise hirmul, süda peksab. Kui võtan sülle, värin kaob. Veterinaal ei osanud seletust leida, määrati antibiootikumi kuur. Päeva pärast uus atakk. Mida teha?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kas midagi on juhtunud? Mingi trauma? kukkumine? Kas küülik on olnud kogu aeg toas? On tal kokkupuuteid olnud teiste küülikutega?
Tegemist on suure tõenäosusega neuroloogilise probleemiga, millel võib olla väga palju põhjuseid - abstsessid, kasvajad, mürgistused, kõrva- ja eriti keskkõrva haigused, neeruhaigused ja nende tagajärjel tekkiv elektrolüütide tasakaalu häire ja ka azoteemia,
Seega et vähegi selgust saada, tuleks täpsemalt uurida - läbivalgustus, vereproov ja edasi juba lähtuvalt tulemustest.