Lemmikloomad
Küsimus: Kuidas arusaada, kas kassil on köha või karvad kurgus?27.01.2015
Kassil on tekkinud imelik köha või kuidas seda täpsemalt defineerida aga see on kestnud kuskil umbes üle kuu aja. See seisneb selles, et mõnikord kassil hakkab nagu okserefleks aga ei oksenda, tundub nagu ta ei suudaks midagi kurgust välja köhida. On olnud nii, et kui ta on parajasti oma mänguhoos jooksnud, siis peale seda, aga on ka nii, et magab rahulikult korvis kui järsku hakkab jälle kõõksuma. Kass on kuskil 9-aastane, muidu selline rahulik, sõbralik, sööb normaalselt ja joob. Ussirohi on ka antud.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Variante on mitmeid - siseparasiidid, karvapallid maos, võõrkeha
Kas ussurohi on antud hiljaaegu? korralikult kaalu järgi? jäi see talle ikka sisse? Võimalik et peaks ussirohtu andma uuesti ja korraliku kuurina seekord. Kas karvapallipastat olete talle proovinud anda?
Kas tal on kommet erinevate asjadega mängida ja neid ka alla neelata? Kuu aega tagasi olid jõulud - kas tal karda, kuuseokkaid ja pakkimispaela oli käpapärast?
Käige igaks juhuks arsti juures ära.
Küsimus: Mida teha, kui kass on üle aasta juba pidevalt oksendanud?27.01.2015
Tere,
Kass on 2,5 aastane. Kuni 1 aastaseni oli kõik korras. Sõi korralikult ja käis wc-s korralikult. 2013. aasta oktoobris hakkas aga järsku väga tihti oksendama, mõnel korral mitu korda päevas. Oksendas välja toidu ja aeg-ajalt oksendas lihtsalt vedelikku ja ka wc-s enam ei käinud. Käisime mitu korda arsti juures, mille käigus tehti ka röntgen. Röntgen midagi ei näidanud. Arst arvas, et ehk on kõht kinni ja kassile tehti klistiir. Probleem ei lahenenud. Teine arst soovitas anda eritoitu - Royal Canini veterinaaride eri Fibre response. See pani seedimise tööle, oksendamine muutus harvemaks, kuid ei kadunud. Oksendas kord nädalas või kord paari nädala jooksul. Hakkas wc-s käima. Umbes aasta oli asi siis enamvähem. 2014. aastal, taas oktoobris, läks asi taaskord halvaks. Kass oksendab tihti, vahel kohe otse toidukaussi peale söömist, wc-s käib harva, sööb vähe ja on kaotanud kaalu. Arst soovitas muuta toitu ja andis karvapallipastat (karvapalle pole ta kunagi oksendanud). Nüüd siis anname toitu Royal Canini veterinaaride eri Gastro intestinal ja karvapallipastat Beszo-Pet. Kass oksendab harvemini, kuid siiski mitu korda nädalas, pabulad on väikesed ja sööb vähe. Kuna ta on kõhnaks jäänud, siis annan toitu 60 g päevas, kuid selle koguse sööb ta ära heal juhul 2, vaheli isegi 3 päeva jooksul. Ei oska enam midagi teha. Käidud kahe erineva arsti juures.
Tänan.
Kass on 2,5 aastane. Kuni 1 aastaseni oli kõik korras. Sõi korralikult ja käis wc-s korralikult. 2013. aasta oktoobris hakkas aga järsku väga tihti oksendama, mõnel korral mitu korda päevas. Oksendas välja toidu ja aeg-ajalt oksendas lihtsalt vedelikku ja ka wc-s enam ei käinud. Käisime mitu korda arsti juures, mille käigus tehti ka röntgen. Röntgen midagi ei näidanud. Arst arvas, et ehk on kõht kinni ja kassile tehti klistiir. Probleem ei lahenenud. Teine arst soovitas anda eritoitu - Royal Canini veterinaaride eri Fibre response. See pani seedimise tööle, oksendamine muutus harvemaks, kuid ei kadunud. Oksendas kord nädalas või kord paari nädala jooksul. Hakkas wc-s käima. Umbes aasta oli asi siis enamvähem. 2014. aastal, taas oktoobris, läks asi taaskord halvaks. Kass oksendab tihti, vahel kohe otse toidukaussi peale söömist, wc-s käib harva, sööb vähe ja on kaotanud kaalu. Arst soovitas muuta toitu ja andis karvapallipastat (karvapalle pole ta kunagi oksendanud). Nüüd siis anname toitu Royal Canini veterinaaride eri Gastro intestinal ja karvapallipastat Beszo-Pet. Kass oksendab harvemini, kuid siiski mitu korda nädalas, pabulad on väikesed ja sööb vähe. Kuna ta on kõhnaks jäänud, siis annan toitu 60 g päevas, kuid selle koguse sööb ta ära heal juhul 2, vaheli isegi 3 päeva jooksul. Ei oska enam midagi teha. Käidud kahe erineva arsti juures.
Tänan.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Võibolla peaks nüüd erinevate toitude proovimise jätkuks laskma kassile täpsemad uurigud teha - vereproovid, pankreasetest, võimalik et ta vajaks ka mao sondeerimist, sest paljud võõrkehad ei olegi röntgenpildil nähtavad. Las Teie pereloomaarst suunab Teid edasi.
Küsimus: Kas koerad ja kassid võivad üksteisele haigusi edasi kanda, või on see ikkagi erinevate liikide tõttu võimatu?26.01.2015
Tere,
Kas koerad ja kassid võivad üksteisele haigusi edasi kanda, või on see ikkagi erinevate liikide tõttu võimatu?
Kas koerad ja kassid võivad üksteisele haigusi edasi kanda, või on see ikkagi erinevate liikide tõttu võimatu?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Ikka võivad. Edasi kanduvad nakkushaigused. Nii otsese kui kaudse kontakti tagajärjel.
Tavaliselt on need parasitaarsed haigused aga on ka teatavaid gripilaadseid viirushaigusi, herpesviirus, klamüüdia, seenhaigused, marutaud.
Küsimus: Kas ei peaks kutsikat pissimiskohast pesema?26.01.2015
Tere
Esimest korda kutsikas majas ja tahaks teada, et kas tema genitaale tuleks pesta sooja veega ehk? Tundub, et ta ise end sealt ei pese ja seetõttu ei tundu see piirkond kõige puhtam. Netist selle kohta midagi ei leia, jääb mulje, et pigem ei peaks pesema, aga mõtlen, et kuidas ta siis sealt puhtaks saab? Kui uriinijäägid genitaalide piirkonnas hakkavad baktereid moodustama, teeb see ju halba, lõpuks ehk tekib mingi nahaprobleem? Ja teine asi, tegemist emase kutsikaga, siis selle pissimiskoha otsas kasvavad pikad karvad, kutsikas ise valge – need siis kogu aeg nagu saavad pissiga kokku ja on kollased ja kole... Kas need võiks ära lõigata, oleks nagu hügieenilisem? Vabandan, lollid küsimused ilmselt, aga olen siiani kasse pidanud ja nendega selliseid probleeme pole – pesevad end korralikult ise. Ühesõnaga põhimure on see, et kas ei peaks mitte kutsikat pesema pissimiskohast, kuna tundub mulle, et ta sealt pesemata? Või peaks ta ikka iseenese hügieeniga ise hakkama saama. Kutsikas saab veebruari alguspäevadel kolme kuuseks.
Esimest korda kutsikas majas ja tahaks teada, et kas tema genitaale tuleks pesta sooja veega ehk? Tundub, et ta ise end sealt ei pese ja seetõttu ei tundu see piirkond kõige puhtam. Netist selle kohta midagi ei leia, jääb mulje, et pigem ei peaks pesema, aga mõtlen, et kuidas ta siis sealt puhtaks saab? Kui uriinijäägid genitaalide piirkonnas hakkavad baktereid moodustama, teeb see ju halba, lõpuks ehk tekib mingi nahaprobleem? Ja teine asi, tegemist emase kutsikaga, siis selle pissimiskoha otsas kasvavad pikad karvad, kutsikas ise valge – need siis kogu aeg nagu saavad pissiga kokku ja on kollased ja kole... Kas need võiks ära lõigata, oleks nagu hügieenilisem? Vabandan, lollid küsimused ilmselt, aga olen siiani kasse pidanud ja nendega selliseid probleeme pole – pesevad end korralikult ise. Ühesõnaga põhimure on see, et kas ei peaks mitte kutsikat pesema pissimiskohast, kuna tundub mulle, et ta sealt pesemata? Või peaks ta ikka iseenese hügieeniga ise hakkama saama. Kutsikas saab veebruari alguspäevadel kolme kuuseks.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kui see teema on Teie jaoks oluline ja suisa häiriv, siis loomulikult võite sooja puhta veega pesta. Emane koer peaks puhtuse hoidmisega saama ilusasti hakkama ja reeglina nad ongi väga usinad lakkujad. Küllap see ka vanusega tuleb. Need niiöelda pikad karvad kaovad tavaliselt koos kutsikakarvaga enne suguküpsuse saavutamist.
Küsimus: Mis võib viga olla, et merisiga veritseb?26.01.2015
Tere !
Panin tähele, et merisiga ei taha ühte jalga maha panna, nagu tal oleks see valus. Avastasin, et mõlema jala alt natuke nagu nahk maas ja isegi õrnalt oli verd näha (ei ole kindel võib olla oli lihtsalt punane). Samuti avastasin, et meriseal tuleb tagant pepust ja samuti sugutist verd. Mis võib olla selle põhjus? Puuris on ilusti saepuru all ja kogu aeg on olnud sama saepuru.
Panin tähele, et merisiga ei taha ühte jalga maha panna, nagu tal oleks see valus. Avastasin, et mõlema jala alt natuke nagu nahk maas ja isegi õrnalt oli verd näha (ei ole kindel võib olla oli lihtsalt punane). Samuti avastasin, et meriseal tuleb tagant pepust ja samuti sugutist verd. Mis võib olla selle põhjus? Puuris on ilusti saepuru all ja kogu aeg on olnud sama saepuru.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kas see, mida te näete "pepust" tulemas on kindlalt veri või punakas vedelik? Merisigade uriin võib olla punakat-oranžikat värvi.
Kui see on tõesti veri, siis peaks küll kliinikusse minema. Võimalik et on vajalik röntgenuuring ja/või uriiniuuring ( trauma, põletik, kasvaja)
Ühtlasi saab ka käpad üle vaadata ja ravi määrata. Kui merisiga on vanem ja/või ka ülekaaluline, võib ta urineerida nö alla ja uriinis sisalduvad ained võivad ärritada käppade nahka muutes need valulikuks ja põletikuliseks
Küsimus: Millal oleks parim aeg emase kassi paaritumiseks, mitmendal päeval?23.01.2015
Millal oleks parim aeg emase kassi paaritumiseks-mitmendal päeval, kas võib see olla ka nädal innaperioodi algusest, peigmees kassil teises linnas ja kohe ei saa sõita. Tegemist on tõukassiga shottis fold.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Innaajaga annabki emane kass märku, et ta on paaritumiseks valmis ning munarakk vabanebki alles siis, kui toimub paaritus isase kassiga. Nii nagu koeral või ka inimesi mingeid päevi arvestada vaja ei ole. Küll aga peaks varuma aega, sest kui viia emane isase juurde, vajavad nad pisut aega üksteisega tutvumiseks ning emasloom võib uues kohas olla alguses pisut arglik-ettevaatlik ning vajab aega harjumiseks ja kohanemiseks. Olen kuulnud, et loomad jäetakse kokku ka paariks-kolmeks päevaks
Küsimus: Mida tähendab, kui 8-aastasel kassil on mitu päeva regulaarsed kõhukrambid ja tagant tuleb mingit eritist?21.01.2015
Emasel kassil on järsku tekkinud kõhukrambid ja tagant tuleb peale krambi hooge mingit eritist. Lakub tihti. Enamasti ainult magab, väga palju ei söö ja käib ainult vahepeal pissil, ei kaka üldse väga, välja ei taha ka enam minna, ainult korra pissile. Otsib lähedust ja kurrutab ning otsib nagu ka pesa. Mitu päeva juba kestnud. Mis asi see võib olla, mis kassi nii vaevab?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Küsimusest ei selgu, kas kass on steriliseeritud või mitte. Samuti see, kas eritist tuleb häbemest või pärakust.
Kui kass on steriliseerimata, võib olla tegu mädase emakapõletikuga, mingi tiinusetüsistusega. Samas võib olla ka tegu nii kõhukinnisuse kui sooleummistusega ja need on mõned tõenäolisemad versioonid. Igal juhul soovitan kiiremas korras pöörduda arstile ning kindlasti ka röntgenisse.
Küsimus: Kas läbipaistev lõhnatu eritis isase koera sugutist on loomuliku nähtuse või võib olla mingi terviseprobleem?20.01.2015
Tere.
Oleme tähele pannud, et tihti tuleb kuue aastasel kääbus pincheril sugutist läbipaistvat eritist. Tavaliselt on seda väga väikeses koguses, nii mõni tilk. Täna avastasin et diivani peal oli peale koera magamist umbes 5cm diameetrine märg plekk ja arvasime, et ehk on ta kogemata pissi voodisse tilgutanud, kuid see oli täiesti lõhnatu ja hiljem oli teises kohas jälle samasugune plekk. Arvan, et ehk võib tegu olla selle sama eritisega, mis tal vahest sugutist tuleb, kuid seekord olid kogused palju suuremad kui tavaliselt. Kas tegu on lihtsalt isase koera loomuliku nähtusega, või võib olla mingi terviseprobleem?
Lisan veel, et koer on olnud meil alles paar kuud ja ei oska öelda, kas see eritis on olnud kogu tema elu jooksul.
Lugupidamisega ja ette tänades.
Oleme tähele pannud, et tihti tuleb kuue aastasel kääbus pincheril sugutist läbipaistvat eritist. Tavaliselt on seda väga väikeses koguses, nii mõni tilk. Täna avastasin et diivani peal oli peale koera magamist umbes 5cm diameetrine märg plekk ja arvasime, et ehk on ta kogemata pissi voodisse tilgutanud, kuid see oli täiesti lõhnatu ja hiljem oli teises kohas jälle samasugune plekk. Arvan, et ehk võib tegu olla selle sama eritisega, mis tal vahest sugutist tuleb, kuid seekord olid kogused palju suuremad kui tavaliselt. Kas tegu on lihtsalt isase koera loomuliku nähtusega, või võib olla mingi terviseprobleem?
Lisan veel, et koer on olnud meil alles paar kuud ja ei oska öelda, kas see eritis on olnud kogu tema elu jooksul.
Lugupidamisega ja ette tänades.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Koeral kaitseb prepuutsium ja selle limaskest sugutit hõõrdumise ja seeläbi vigastuste eest, samuti eritavad erinevad sugunäärmed spetsiaalset eritist aga mitte küll sellisel määral et lausa loigud järele jääksid
Soovitan pöörduda kliinikusse ning võtta koeralt proov nii tsütoloogiliseks uuringuks kui ka lasta teha uriini kompleksuuring. Hea oleks ka kui saaks uurida koera eelneva elu kohta, kas midagi sellist esines.
Küsimus: Mitu korda ja millal tuleb kutsikat ja kassipoega vaktsineerida?20.01.2015
Tere
Tekkinud lausa neli küsimust:
1. Palun öelge, kas kutsikat tuleb vaktsineerida kaks või kolm korda? Hetkel on kutsikas 2-kuune ja vaktsiteeritud 1 kord, nüüd tuleks kohe veebruari alguses 2 kord, aga kas tuleks veel vaktsineerida kolmaski kord, märtsi alguses? Milline neist kordadest peaks sisaldama ka marutaudi vaktsiini?
Hetkel olen aru saanud, et kahest korrast + marutaud justkui piisab, aga netist leian siiski info kolme korra vajaduse kohta. Veidi segaduses selles osas nüüd.
Ja hiljem tuleks vaktsineerida iga kahe aasta tagant?
2. Millal siis tegelikult kutsikaga tohib õue minna? Hetkel jällegi on mul info, et 2 nädalat peale II kompeksvaktsiini. Netist loen, et siiski juba kaks nädalat peale I vaktsiini 2 võiks ohutumates paikades liikuda? Ei teagi nüüd. Samas ei või ühegi koha kohta linnas teada milline koer seal enne viibinud on.
3. Kassi vaktsineerimine. Kui kass on 3-aastane ja siiani vaktsineerimata, siis kas teda tuleb samuti kolm korda kuuajaliste vahedega vaktsineerida, kuna ta siiani pole kordagi vaktsineeritud olnud? Või piisab ühest korrast? Pluss marutaud muidugi. Ja kas ka kassi siis iga 2 a tagant uuesti vaktsineerida?
4. Kas väikesele koerale (tiibeti spanjel) sobiks jalutamiseks pigem traksid või rihm? Olen jällegi lugenud netist, et traksid justkui mingis mõttes halvad (?) aga miks just, ei ole aru saanud. Samuti osad laidavad rihma. Jällegi - ei oska seisukohta võtta.
Juba ette tänulik vastuste eest.
Tekkinud lausa neli küsimust:
1. Palun öelge, kas kutsikat tuleb vaktsineerida kaks või kolm korda? Hetkel on kutsikas 2-kuune ja vaktsiteeritud 1 kord, nüüd tuleks kohe veebruari alguses 2 kord, aga kas tuleks veel vaktsineerida kolmaski kord, märtsi alguses? Milline neist kordadest peaks sisaldama ka marutaudi vaktsiini?
Hetkel olen aru saanud, et kahest korrast + marutaud justkui piisab, aga netist leian siiski info kolme korra vajaduse kohta. Veidi segaduses selles osas nüüd.
Ja hiljem tuleks vaktsineerida iga kahe aasta tagant?
2. Millal siis tegelikult kutsikaga tohib õue minna? Hetkel jällegi on mul info, et 2 nädalat peale II kompeksvaktsiini. Netist loen, et siiski juba kaks nädalat peale I vaktsiini 2 võiks ohutumates paikades liikuda? Ei teagi nüüd. Samas ei või ühegi koha kohta linnas teada milline koer seal enne viibinud on.
3. Kassi vaktsineerimine. Kui kass on 3-aastane ja siiani vaktsineerimata, siis kas teda tuleb samuti kolm korda kuuajaliste vahedega vaktsineerida, kuna ta siiani pole kordagi vaktsineeritud olnud? Või piisab ühest korrast? Pluss marutaud muidugi. Ja kas ka kassi siis iga 2 a tagant uuesti vaktsineerida?
4. Kas väikesele koerale (tiibeti spanjel) sobiks jalutamiseks pigem traksid või rihm? Olen jällegi lugenud netist, et traksid justkui mingis mõttes halvad (?) aga miks just, ei ole aru saanud. Samuti osad laidavad rihma. Jällegi - ei oska seisukohta võtta.
Juba ette tänulik vastuste eest.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kutsika vaktsineerimisskeem sõltub kõigepealt sellest, kas tema ema oli korralikult ja regulaarselt vaktsineeritud ning kas ja kui kaua kutsikas emapiima sai. Ternespiima kaudu omandatud antikehad kaitsevad kutsikat paljude viirushaiguste eest, arvatakse kuskil kolmanda elukuuni. See tähendab, et selleks ajaks peab olema kutsikale tehtud esimene vaktsiin (seda kutsutaksegi kutsikavaktsiiniks) mis on reeglina kolmevalentne ja pakub kutsikale kaitset kõige ohtlikemate haiguste vastu milledeks on koerte katk, parvoviiruslik enteriit ja nakkuslik hepatiit. Kuu aja möödudes on esimese vaktsiini poolt saadud antikehade tiiter oluliselt langenud ning aeg on teha teine kompleksvaktsiin, sest teistkordsel antigeenide viimisel organismi tekivad juba lisaks antikehadele ka nn mälurakud mis oluliselt kiirendavad viiruse äratundmist ja nendega võitlusse asumist organismis. Lisaks eelpoolmainitud kolmele haigusele sisaldab uus kompleksvaktsiin ka paragrippi, adenoviirust ja leptospiroosi erinevaid tüvesid, ning et ka need uued saaksid teist korda tehtud oleks ideaalis vaja teha ka kolmas kompleksvaktsiin kuu aja möödudes. Marutaudi soovitame meie teha kutsikale mitte koos kompleksvaktsiiniga vaid täiesti eraldi ja kõige viimasena samuti kuuajase vahega. See tagab selle, et tekib korralik immuunsus ning kutsikal ei teki ka komplikatsioone liiga paljude preparaatide korraga manustamisel.
Arvestada tuleb ka seda, et vaktsineerida tohib ainult kliiniliselt terveid loomi. Vaktsineerimine ei tähenda ainult vaktsiini süstimist vaid looma kliinilist ülevaatust ning ka pikemat vestlust omanikuga temale kuuluva looma elu-olu kohta ja võimalike probleemide varaseks väljaselgitamiseks. Samuti peab kindlasti olema vähemalt 10 päeva enne vaktsineerima minemist olema antud ussirohi vastavalt kehakaalule ja seda enne igat vaktsineerimist. Kui kutsikas oksendab solkmeid või te märkate neid tema väljaheites tuleb kohe arstiga ühendust võtta, sest siis on rohuvõtmise skeem hoopis teistsugune.
Marutaudivaktsiini on lubatud Eestis, mis on nüüd marutaudivaba maa, teha lähtuvalt episootilisest olukorrast vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui 24 kuud. See tähendab, et linnaloomad võivad teha seda iga kahe aasta tagant. Koerad, kes käivad jahis, reisivad koos peremehega erinevates riikides või elavad riigi, mis ei ole marutaudivaba, piiri lähedal, vaktsineeritakse vajadusel kord aastas. Teiste haiguste puhul on arvamused ja suhtumised erinevad, aga meie soovitame kompleksvaktsiini manustada igal aastal, sest sagenenud on juhused kennelköhasse ja ka leptospiroosi haigestumisse nendel, kes seda igal aastal ei tee.
Millal siis kutsikaga välja minna? Kuna viirushaigused levivad nii otseste kui ka kaudsete kontaktide kaudu (sülg, uriin, roe) siis on oluline, et kutsikal poleks kontakte tundmatute loomadega (me ei tea kas nad on vaktsineeritud või lausa nakatunud mõne haigusega) või nuusutaks või lausa lakuks nakatunud kehaeritisi.
Seega parem karta kui kahetseda. Kindlasti võib ka peale esimest vaktsiini õue minna kasvõi pissimist-kakamist harjutama kui ilm on sobilik, aga ettevaatus ja kaine mõistus ennekõike.
Kassi puhul kehtib laias laastus sama jutt mis koera puhul aga kompleksvaktsiine tehakse kaks korda kuuajaste vahedega
Marutaudi vaktsiin lemmikloomadele on Eestis kohustuslik.
Kas rihm või traksid— peate lihtsalt proovima, kumb on Teile mugavam ja kumb koerale vähem häiriv. Osadel koertel, kellel on väiksem pea, ei saagi rihmaga turvaliselt jalutada kuna nad tõmbavad selle lihtsalt üle pea ära.
Küsimus: Kuidas kindlaks teha, kas kass on kurt?15.01.2015
Tere,
Meil on u 6-aastane isane oranž kass, tubane. Oleme aga viimasel ajal märganud, et ta ei reageeri oma nimele ega ka muudele helidele. Varasemalt pole seda probleemi märganud. Võime ta kõrva taga ka nipsu lüüa, ta ei pööra pead.
Samas aga ehmatab ta väga kergesti teatud olukordades. Nt kui midagi kukub suure põntsuga maha, kõrged helid jne.
Kas midagi peaks ette võtma, kuhugi kontrolli viima? Kas see üldse on kassi jaoks suur probleem?
Meil on u 6-aastane isane oranž kass, tubane. Oleme aga viimasel ajal märganud, et ta ei reageeri oma nimele ega ka muudele helidele. Varasemalt pole seda probleemi märganud. Võime ta kõrva taga ka nipsu lüüa, ta ei pööra pead.
Samas aga ehmatab ta väga kergesti teatud olukordades. Nt kui midagi kukub suure põntsuga maha, kõrged helid jne.
Kas midagi peaks ette võtma, kuhugi kontrolli viima? Kas see üldse on kassi jaoks suur probleem?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Võiksite minna kliinikusse kõigepealt tavaülevaatusele, kus arst vaatab otoskoobi abil üle kassi kuulmekäigu (kas ei ole liigselt kõrvavaiku, võõrkehi või kuulmekäigu ahenemist) ja kontrollib kuulmekiled (vigastused, põletik). Kui kliinikus on röntgen, saab teha pildi ja otsida sealt teatavaid muutusi.
Kui sellega kõik korras, suunatakse Teid edasi juba neuroloogi vastuvõtule.
Tubasel kassil, kui on teada et ta on kurt ja sellega arvestatakse, ei ole mingeid ohte ega probleeme oma elu elamisega. Küll aga on keeruline õuekassil, kes ei kuule ohu lähenemist (kasvõi auto).