Lemmikloomad

Tere
Meie perre tuli just 2-kuune tiibeti spanjeli kutsikas. Tal on algusest saadik olnud (kohe koju jõudes märkasime) ühe silma valgel märgatav punane laiem veresoon, nagu pisike lõngajupike. Kas peaks selle pärast muretsema, miks see nii on, või ongi see normaalne?

Mure kassiga selline. Meil muutus kodune rutiin sellega, et perre tuli üks uus inimene juurde (elukaaslane). Esimene 1,5 nädalat kolmekesi koos elamist oli kõik korras, kass oli lõbus ja seltsiv. Ühel õhtul aga juhtus selline asi, et arvatavasti kass ehmatas pimedas köögis, kui mu elukaaslane köögiukse vastu komistas ja see kolinaga vastu jalgratast lendas ning hirmsa lärmi tekitas. Pärast seda õhtut on kass nagu äravahetatud. Ta uriseb ja kräunub tigedalt elukaaslase peale. Kui me jääme kassiga kahekesi koju, on vana hea kiisu tagasi. Lisaks on ta hakkanud oma meeleolu väljanäitamiseks põrandale kakama kui elukaaslane on kassiga kahekesi koju jäänud. Kui elukaaslane ta sülle võtab, siis on kass madalam kui muru, kõrvad peadligi, saba jalgade vahel ja uriseb ning kräunub koleda häälega. Sülest ära minna ta ei julge ja ennast süles liigutada ka ei julge. Elukaaslast ta otseselt ei ründa ja kallale ei tule, kui tema kodusoleku ajal on kass peidus. Lisaks kakamisele on ta hakanud ka põrandale pissima.
Kiisuga ei ole mitte kunagi varem taolisi probleeme olnud, ta on olnud väga leplik. Ma olen ta alati endaga kaasa võtnud, kui ma olen maale, ema või sõbranna juurde pikemalt külla läinud. Ta on alati hästi kohanenud olukorraga. Samas pole keegi kunagi minu ja kiisu koju elama tulnud. Kass on 6-aastane ja steriliseeritud. Varem pole kunagi tuppa pissimise ja kakamise probleeme olnud. Ma saan aru, et ta on stressis ja võimalik, et ka äraehmunud tolle õhtu sündmusest.
Kuidas ma saaksin kassi stressi vähendada? Kuidas ma saaksin kassi ja uut pereliiget omavahel sõbraks teha/lepitada? Kuidas kassi hirmu vähendada?
Abi ja nõu eest tänades!

Tere!
Mul on mure kassi pärast kellel järsku tuli tagumikust munalaadne asi välja, mis on punast värvi. Kass on steriliseeritud juulis 2014. Kas see võib olla kuidagi sellega seotud? Järgmisel päeval kass lahkus siit ilmast, kass oli umbes 10-12 aastane.

Võtsime varjupaigast kutsika, oli alguses nohune, hiljem tuli ka köha. Arvasime, et tõmbab tati kurku ja siis lihtsalt köhib seda välja. Sai loomaarsti juurest ninarohu. Nohu kadus aga köha jäi - päeval eriti ei köhi, aga erutudes, mõnikord öösel (4-5 "köhatust"), hommikupoole ka ikka 3-4 köhahoogu. Arst määras antibiootikumikuuri. (10+7 päeva), aga tundub, et ka see pole aidanud. Vaktsiinid kõik saanud. Tehti veretest, kraaditi kuulati südant ja kopsu. Kõik justkui korras. Nüüd sai koer ussirohutabletid, kuid tundub, et ka need ei aita. Tableti andmisest 2 päeva möödas, koera köhahood endised. Muidu reibas, jalutab meelsasti ka pikemaid ringe, sööb, loid ei ole.
Kas peaksime küsima mingeid lisauuringuid, või piisab südamepuudulikkuse avastamiseks tõesti vaid südame kuulamisest? Oleme kutsika pärast väga mures, mida veel võiks uurida?

Tere,
Mul on vana koer, saab märtsis 16, segavereline keskmist kasvu isane. Viimasel ajal isutu ja oksendab aeg-ajalt, kõhnunud märgatavalt. Arst tegi vereanalüüsi ja ütles, et neerupuudulikkus. Kahjuks ei olnud mul võimalust täpsustavaid küsimusi küsida, et kas asi on halb või väga halb. Paar näitajat tundusid küll hirmuäratavad; kreatiniin 865! ja uurea 47! Mida selliste numbritega koeraomanik võib oodata?

Tere
Märkasin, et kassil on tekkinud, ei tea kuidas nimetada - huule, moka - sisemisele poolele väike must täpp. Varem pole seda seal kindlasti olnud, kuna kontrollin regulaarselt kassi hambaid ja seetõttu tean. Millega võiks tegu olla ja kuidas sellest vabaneda?

Tere, Mure on, et kass tõmbab endal karvu ära jala piirkonnast. Üks jalg on juba täiesti karvavaba ja on tekkinud naha peale punased tüükad. Milles võib probleem olla, et ta endalt karvu ära tõmbab?

Tere,
Meie 1,5-aastane steriliseeritud kass on hakanud tihti õhtuti kräunuma, kui meie tähelepanu ei saa. Õhtuti, kui koju tuleme ja temaga mängime, siis kass on igati rõõmus, kuid nii kui hakkame oma koduseid toimetusi tegema ja tähelepanu kassilt kaob, läheb tema välisukse juurde ja hakkab kräunuma. Kuna tegemist on toakassiga ja elame korteris, siis oleme teda alati ukse juurest kräunumast ära kutsunud, et kassi kräunumine koridori ei kostaks ja naabreid ei häiriks. Seega, kass on harjunud, et nii kui ta ukse juurde kräunuma läheb, saab ta tähelepanu. Alati kui temaga uuesti mängima hakkame lõpetab ta kräunumise, aga nii kui mäng lõppeb hakkab asi otsast peale. Mida teha? Ise oleme mõelnud talle sõbra võtmise peale, kuid ei tea, kuidas meie väike diiva sellele reageerib. Ilmselt oleme ka ise ta ära hellitanud ja iga väikse mjäu peale kohale tõtanud, aga seesugune igaõhtune kräunumine tüütab juba ära ja samuti tekib mure kiisu pärast, justkui kiisukene ei oleks oma eluga rahul.

Tere! Minu tõukoeral (shar pei, 7a) on tagumine käpp väga paistes ja ei saa astuda selle peale (juba kolm päeva). Vahest, kui väga vaja, siis korraks toetub selle peale, kuid siis ka läbi valu. Tal on varemgi nii juhtunud, et mingi hetk (maksimaalselt pool päeva) hoiab seda käppa ja siis jälle kõik korras. Nüüd on aga käpp läinud väga paiste (tekkinud muhk). Kas oskate öelda mis võib olla viga, välja väänanud? Äkki oskate soovitada mingit ravimit, määret vms?
Link pildile (tagumine käpp paistes): http://www.upload.ee/image/4411646/DSC_0106.JPG

Tere
Mida teha, milliseid koduseid või apteegist pärit vahendeid kasutada, kui kassil on kõht kinni? Juba mitmendat päeva on tal junnid täiesti kuivad ja kõvad. Enne on olnud normaalsed. Kass on toidu suhtes väga valiv, nii et kui midagi anda, siis peaks seda tegema sundides. Kas võiks anda hapukoort või jogurtit, või õli hoopis? Millest selline asi üldse olla võib, kui enne on 4 aastat kõik ok olnud? Toit pole muutunud. Käib liivakastis vist vähem ka, kui enne ja junne on palju vähem, sellised väikesed kuivad pabulad.