Loomaarst

Tere

Kutsika vaktsineerimisskeem sõltub kõigepealt sellest, kas tema ema oli korralikult ja regulaarselt vaktsineeritud ning kas ja kui kaua kutsikas emapiima sai. Ternespiima kaudu omandatud antikehad kaitsevad kutsikat paljude viirushaiguste eest, arvatakse kuskil kolmanda elukuuni. See tähendab, et selleks ajaks peab olema kutsikale tehtud esimene vaktsiin (seda kutsutaksegi kutsikavaktsiiniks) mis on reeglina kolmevalentne ja pakub kutsikale kaitset kõige ohtlikemate haiguste vastu milledeks on koerte katk, parvoviiruslik enteriit ja nakkuslik hepatiit. Kuu aja möödudes on esimese vaktsiini poolt saadud antikehade tiiter oluliselt langenud ning aeg on teha teine kompleksvaktsiin, sest teistkordsel antigeenide viimisel organismi tekivad juba lisaks antikehadele ka nn mälurakud mis oluliselt kiirendavad viiruse äratundmist ja nendega võitlusse asumist organismis. Lisaks eelpoolmainitud kolmele haigusele sisaldab uus kompleksvaktsiin ka paragrippi, adenoviirust ja leptospiroosi erinevaid tüvesid, ning et ka need uued saaksid teist korda tehtud oleks ideaalis vaja teha ka kolmas kompleksvaktsiin kuu aja möödudes. Marutaudi soovitame meie teha kutsikale mitte koos kompleksvaktsiiniga vaid täiesti eraldi ja kõige viimasena samuti kuuajase vahega. See tagab selle, et tekib korralik immuunsus ning kutsikal ei teki ka komplikatsioone liiga paljude preparaatide korraga manustamisel.
Arvestada tuleb ka seda, et vaktsineerida tohib ainult kliiniliselt terveid loomi. Vaktsineerimine ei tähenda ainult vaktsiini süstimist vaid looma kliinilist ülevaatust ning ka pikemat vestlust omanikuga temale kuuluva looma elu-olu kohta ja võimalike probleemide varaseks väljaselgitamiseks. Samuti peab kindlasti olema vähemalt 10 päeva enne vaktsineerima minemist olema antud ussirohi vastavalt kehakaalule ja seda enne igat vaktsineerimist. Kui kutsikas oksendab solkmeid või te märkate neid tema väljaheites tuleb kohe arstiga ühendust võtta, sest siis on rohuvõtmise skeem hoopis teistsugune.
Marutaudivaktsiini on lubatud Eestis, mis on nüüd marutaudivaba maa, teha lähtuvalt episootilisest olukorrast vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui 24 kuud. See tähendab, et linnaloomad võivad teha seda iga kahe aasta tagant. Koerad, kes käivad jahis, reisivad koos peremehega erinevates riikides või elavad riigi, mis ei ole marutaudivaba, piiri lähedal, vaktsineeritakse vajadusel kord aastas. Teiste haiguste puhul on arvamused ja suhtumised erinevad, aga meie soovitame kompleksvaktsiini manustada igal aastal, sest sagenenud on juhused kennelköhasse ja ka leptospiroosi haigestumisse nendel, kes seda igal aastal ei tee.
Millal siis kutsikaga välja minna? Kuna viirushaigused levivad nii otseste kui ka kaudsete kontaktide kaudu (sülg, uriin, roe) siis on oluline, et kutsikal poleks kontakte tundmatute loomadega (me ei tea kas nad on vaktsineeritud või lausa nakatunud mõne haigusega) või nuusutaks või lausa lakuks nakatunud kehaeritisi.
Seega parem karta kui kahetseda. Kindlasti võib ka peale esimest vaktsiini õue minna kasvõi pissimist-kakamist harjutama kui ilm on sobilik, aga ettevaatus ja kaine mõistus ennekõike.
Kassi puhul kehtib laias laastus sama jutt mis koera puhul aga kompleksvaktsiine tehakse kaks korda kuuajaste vahedega
Marutaudi vaktsiin lemmikloomadele on Eestis kohustuslik.
Kas rihm või traksid— peate lihtsalt proovima, kumb on Teile mugavam ja kumb koerale vähem häiriv. Osadel koertel, kellel on väiksem pea, ei saagi rihmaga turvaliselt jalutada kuna nad tõmbavad selle lihtsalt üle pea ära.