Kahju- ja elukindlustus

Riskikoefitsiendiks (või ka riskigrupiks) on liikluskindlustuse puhul harjutud nimetama ühte kindlustusmakse suurust mõjutavat tegurit, mis lähtub kindlustatava riskiga seotud kindlustus- ja kahjuajaloost. Kindlustuspraktikas ei ole välja kujunenud ühtset arusaama või reeglit sellest, kuidas kliendi personaalset kahjuajalugu arvestada ja hinnata ning kui suures ulatuses on makse lõplik suurus sellest mõjutatud. Seega ühtset ja ületurulist riskikoefitsiendi arvutamise metoodikat ei ole olemas. Igal kindlustusandjal on õigus rakendada riskikoefitsiendi arvutamiseks oma metoodikat.
Kuna igal kindlustusandjal on oma metoodika, siis palun küsige oma kindlustusandjalt, kuidas Teie kirjeldatud olukord mõjutab tuleviku kindlustusmakset.

Juhin tähelepanu, et igal liiklusregistris registreeritud sõidukil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Poliise väljastatakse lepingu alusel. Kui sõidukit teeliikluses ajutiselt ei kasutata, siis ei pea poliisi olema, kuid kehtiv leping peab olema.

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) hüvitab tundmatuks jäänud mootorsõidukiga tekitatud kahju. Üldjuhul ei hüvitata tundmatuks jäänud mootorsõidukiga teisele mootorsõidukile tekitatud kahju. Kahju hüvitamisel ei oma tähendust, kas kahjustatud asi või kannatanu omas kindlustuslepingut. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, mis tuleb liiklusregistris registreerida. Mootorsõidukiks ei loeta näiteks mopeedi ega maastikusõidukit.

Seega LKF hüvitab rolleri (mopeedi) juhile ja selle omanikule tekkinud kahju, kui liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõidukit ei ole võimalik kindlaks teha. Kahju hüvitatakse vastavalt liikluskindlustuse seadusele.

Eeltoodu muutub alates 01.07.2011. Alates uue liiklusseaduse jõustumisest on ka roller mootorsõiduk. Kui liiklusõnnetus toimub peale 01.07.2011, siis tundmatuks jäänud mootorsõidukiga rolleri omanikule tekitatud kahju ei hüvitata.

Alates 01.07.2011 tuleb ka rolleri suhtes sõlmida liikluskindlustuse leping. Liikluskindlustusest rolleri suhtes vt täpsemalt http://www.lkf.ee/download.php?id=885.

On tavaline, et kindlustusandjal on koostööpartnerid, kelle juures soovitatakse sõiduk taastada. Koostööpartnerite ringi valimine kindlustusandja poolt on mõistlik – nii saab kindlustusandja autoremondiettevõttega kokku leppida mõistliku ja mugava koostööprotsessi kliendi jaoks. Näiteks võtavad koostööpartnerid kindlustusandja esindajalt vastu kahjuteate ja kliendil ei tule kindlustusandjale eraldi kahjuteadet esitada. Ka arvestavad kindlustusandjad koostööpartneri valikul varasemalt tehtud tööde kvaliteedi ja muude asjaoludega.

Liikluskindlustuse seadus sätestab kindlustusandja kohustuse kahju hüvitada. Sõiduki taastamise koha valiku osas sätestab seadus: a) kliendil on õigus kindlustusandjale teha ettepanek remondikoha osas, kus sõiduk taastatakse, b) kui kindlustusandja ei nõustu kliendi pakutud remondikohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse asja taastamine, c) kui klient ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine tegelikult remondile kulunud summa ulatuses.

Üldjuhul ei tekita sõiduki remontimine kindlustusandja soovitatud remonditöökojas kliendi ja kindlustusandja vahel erimeelsusi. Kui kliendile ei sobi kindlustusandja soovitatud remondiettevõte, siis on mõistlik pöörduda kindlustusandja poole rääkimaks läbi remondikoha valik.

Kindlustusvaidluse lahendamiseks on võimalik pöörduda kindlustuslepitaja poole.

Kindlustuslepitaja lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi. Kindlustuslepitaja on erapooletu erialaasjatundja, kelle eesmärk on aidata vaidlusküsimusele lahendus leida. Lepitaja annab kindlustusvaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusläbirääkimiste põhjal omapoolse lepitusettepaneku. Kindlustuslepitaja tegutseb sisuliselt professionaalse nõustajana, pakkudes välja, kuidas tema arvates oleks kõige mõistlikum vaidlus lahendada, jättes otsustusõiguse siiski pooltele endile. Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole. Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest teada on erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimuse osas. Selle alusel on kliendil võimalik hinnata kohtuorganite poole pöördumise otstarbekust.

Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on andnud nõusoleku lepitusmenetluses osalemiseks.

Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on tasuta. Lepitusmenetluse kulud kannab kindlustusandja või kindlustusvahendaja.

Täpsem teave lepituse kohta ja lepitusavalduse esitamine:
http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=119&Itemid=186&lang=et

Kindlustuslepingut sõlmides on oluline pöörata tähelepanu, mis juhtumite puhul on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus ja mis juhtumite puhul ei ole. Ka siis, kui tegemist on koguriskikindlustusega, on olemas juhtumid, mille puhul hüvitist ei maksta.

Kindlustusandjate kindlustustingimused on erinevad, samuti on iga juhtum eriline. Seetõttu ei ole võimalik siin anda üksikasjalikku hinnangut antud juhtumi osas.

Alates aprilli keskpaigast on teil alternatiivina kohtumenetlusele võimalus pöörduda erapooletu kindlustuslepitaja poole, vt http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=119&Itemid=186&lang=et.

Liikluskindlustuse kaitse kehtib, kui kehtib liikluskindlustuse leping ja selle alusel väljastatud poliis. Kindlustusmakse määramisel arvestatud asjaolud, sh näiteks soodustus, ei mõjuta kindlustuskaitse kehtivust. Seega kui kindlustusandja on andnud kindlustusvõtjale soodustust, siis kehtib kindlustuskaitse ka siis, kui sõidukit juhib teine isik.

Kindlustusmakse suuruse ja selle määramise asjaolud määrab iga kindlustusandja eraldi. Ületurulisi soodustusi ei ole.

Kindlustusmakse suurus sõltub kindlustusandja hinnangust kindlustusriskile ja kindlustusandja kuludest vastava teenuse osutamisel. Äriettevõttena ootab kindlustusandja oma tegevuse tulemina ka kasumit. Erinevus kindlustusandjate kindlustusmakse suuruses sama kindlustusriski osas tuleneb erinevast hinnangust riski suurusele ja erinevast kulutasemest.

Liikluskindlustuse kindlustuskaitse miinimum on sätestatud liikluskindlustuse seaduses. Kindlustusandjad võivad pakkuda laiema kaitsega teenust.
Ka liikluskindlustuse puhul on mõistlik hinnata teenusepakkuja sobivust enda jaoks rohkematest aspektidest, kui pelgalt kindlustusmakse suurus, sest
- kahju põhjustaja ja tema liikluskindlustuse kindlustusandja on kannatanu ees solidaarvõlglased,
- kindlustusandjad pakuvad teenust erinevates teeninduskanalites,
- kannatanul võib olla õigus kahju põhjustajalt nõuda ka sellise kahju hüvitamist, mida liikluskindlustuse kindlustusandja ei hüvita. Selle kahju suurus võib sõltuda kindlustusandja kahjukäsitlusteenuse osutamise kiirusest.

Sõidukile tekitatud kahju kuulub hüvitamisele, kui kahju põhjustanud sõiduk on teada. Sõiduki omaniku juhtimisõiguse ega kehtiva liikluskindlustuse kaitse puudumine ei mõjuta kahju hüvitamist. Sõiduki omandanud isikul on kohustus registreerida sõiduki omandamine liiklusregistris. Kui on olemas asjakohased tõendid sõiduki omandiõiguse kohta, siis ei mõjuta ka liiklusregistris registreerimata jätmine kahju hüvitamist.

Esitage kindlustusandjale kahju hüvitamise nõue. Kui kindlustusandja keeldub kahju hüvitamast, siis kindlustusandja viitab selgelt hüvitamisest keeldumise alustele.

Kindlustuslepingu sõlmivad omavahel kindlustusvõtja (ehk klient) ja kindlustusandja. Liikluskindlustuse lepingus on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Seega liisingsõiduki puhul on kindlustusvõtja liisingfirma. Liisinguvõtja (sõiduki vastutav kasutaja) tavaliselt esindab liisingfirmat kindlustuslepingu sõlmimisel.

Liisinguvõtja kohustus sõlmida kindlustusleping on sätestatud liisinglepingus. Samuti on liisinglepingus kokku lepitud liisingvõtja volitus kindlustuslepingut sõlmida, samuti volituse ulatus kindlustuslepingut muuta.

Seaduse kohaselt peab iga liiklusregistris registreeritud sõiduki suhtes olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Poliis peab olema siis, kui sõidukit teeliikluses kasutatakse. Liikluskindlustuse lepingu eest kindlustusmakset tasuda ei tule, kindlustusmakse tuleb tasuda poliisi eest.

Kui kahju põhjustatakse sõidukiga, mille suhtes ei olnud kehtivat kindlustuspoliisi, siis kindlustusandja hüvitab kannatanule kahju. Samas on kindlustusandjal õigus nõuda kindlustusvõtjalt tagasi makstud kindlustushüvitis ja kahjukäsitluskulud.

Teie kohustus tasuda kindlustusmakset ka aja eest, mil Te sõidukit ei kasuta, tuleneb eeldatavalt Teie ja liisingfirma vahelisest liisinglepingust.

Kindlustuslepingu tingimuste järgi on kindlustusvõtjal ehk kliendil kohustus järgida Eesti seadusi, sh tuleohutuse seadust. Seaduse järgi tuleb korstnat puhastada vähemalt kord aastas, korterelamu puhul peab seda tegema korstnapühkija, kellel on kutsetunnistus.

Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud kindlustuslepingu tingimusi, siis on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamast või vähendada hüvitise suurust. Antud juhul omab tähendust, kas rikkumisel oli seos kahju tekkimise või selle suurusega.

Kui kirjeldatud juhtumis saite tulekahju läbi kahju, siis pöörduge kindlustusandja poole. Kindlustusandja hindab, kas ja mis ulatuses tuleb Teile tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitada.

Teie küsimuses toodud muud asjaolud, näiteks trahv, ühistu puudumine jmt, ei ole kindlustusvaldkonda puudutavad küsimused.