Kahju- ja elukindlustus

Alates 1. juulist käesoleval aastal muutus liiklusseadus. Muutuse kohaselt loetakse ka mopeed (sh roller) mootorsõidukiks. Sellest tulenevalt tuleb mopeed liiklusregistris registreerida ja mopeedil peab olema liikluskindlustus. Enne seaduse jõustumist kasutusele võetud mopeedide registreerimisel on üleminekuaeg kuni järgmise aasta 1. juulini.
Muutusest tingituna sõltub kahju hüvitamine mitmest asjaolust:
1. Kui mopeedi suhtes oli kehtiv liikluskindlustuse leping, siis hüvitab mopeediga põhjustatud kahju liikluskindlustuse kindlustusandja.
2. Kui mopeedi suhtes ei olnud liikluskindlustuse lepingut, siis:
2.1 tuleb kahju hüvitamist nõuda mopeedi juhilt, kui a) kahju põhjustati enne käesoleva aasta 1. juulit või b) kahju põhjustati/põhjustatakse enne järgmise aasta 1. juulit, mopeed on registreerimata ja kasutusele võetud enne käesoleva aasta 1. juulit;
2.2 kahju hüvitab Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF), kui
a) enne järgmise aasta esimest juulit põhjustati kahju i) registreeritud, kuid kindlustuslepinguta mopeediga või ii) registreerimata mopeediga, mis oli kasutusele võetud peale käesoleva aasta 1. juulit või
b) kahju põhjustatakse peale 01.07.2012

Üksikasjalikum teave vt LKFi kodulehelt http://www.lkf.ee/images/files/mopeedikindlustus_kliendile4.pdf

Liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi juhitud sõidukile tekkinud kahju hüvitatakse sõidukikindlustuse kindlustuslepingu alusel. Üldjuhul on kindlustuslepingu tingimustes kokku lepitud, et kahju ei hüvitata, kui sõiduki juht oli õnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Seda sõltumata asjaolust, kas sõiduki juht oli sõiduki omanik või mitte.
Seega tuleb Teil kahju hüvitamist nõuda kahju põhjustajalt ehk sõiduki juhilt.

Kindlustushüvitis makstakse välja vastavalt kindlustuslepingu tingimustele. Üldjuhul ei või kindlustusandja kahju hüvitamisest keeldumisel tugineda ehitise seisukorrale, kui ehitisel on kehtiv kasutusluba, muud ettenähtud load ja ehitist on nõuetekohaselt hooldatud. Erandid ja erinõuded peavad kindlustuslepingu dokumentides olema selgelt välja toodud.

Ehitise küttekolde kohta saab litsentseeritud korstnapühkijalt küsida akti küttesüsteemi tehnilise seisukorra kohta. Võimalik on paluda ka Päästesteametil küttekolde tehnilist seisukorda hinnata.
Elektrisüsteemi korrasolekut tõendatakse nõuetekohasuse tunnistusega. Selle tunnistuse saab akrediteeritud spetsialistilt.

Sõidukile kodulooma tekitatud kahju hüvitamine sõltub juhtumi üksikasjadest ja kindlustuslepingu tingimustest. On kindlustusandjaid, kelle kindlustuslepingu tingimustega on otsesõnu välistatud sellise kahju hüvitamine. Lisaks tuleb hinnata, kas antud juhtum oli ootamatu ja ettenägematu sündmus.

Täpsema teabe saamiseks palun pöörduge oma kindlustusandja poole.

Teavet sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingu kohta saab Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehelt, vt www.lkf.ee - Avalikud päringud - Kindlustuskaitse kehtivuse kontroll.
Sisestades sõiduki registreerimismärgi, näitab avalik päring, kas sõiduki suhtes on olemas kehtiv liikluskindlustuse leping ja poliis ning millise kindlustusandjaga leping sõlmitud on.

Teavet, kuidas ja mis tingimustel sõiduki oma nimele saate registreerida, annab Maanteeameti liiklusregistri büroo, vt www.mnt.ee.

Sõidukikindlustuse kindlustuskaitse ulatus on kokku lepitud konkreetses kindlustuslepingus. On võimalik sõlmida sõidukikindlustuse kindlustuseleping, mis sisaldab ka õnnetusjuhtumi kindlustuskaitset juhile ja kaasreisijatele. Õnnetusjuhtumikindlustuse alusel makstakse tavaliselt kokkulepitud kindlustushüvitis kindlustatud isiku surma või invaliidistumise korral. Ravikulud ei kuulu üldjuhul õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustuskaitse hulka.

Sõiduki juhi ja kaasreisijate ravikulud, mis on tarvilikud liiklusõnnetuses saadud vigastuste raviks, katab kohustuslik liikluskindlustus. Hüvitise maksab liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukile liikluskindlustuse kaitse andnud kindlustusandja. Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitatakse ka liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi ravikulud raviasutuses.

Ravikulude hüvitamise üksikasjad on liikluskindlustuse seaduses.

Liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukile liikluskindlustuse kaitse andnud kindlustusandjal on kohustus hüvitada kannatanule, sh näiteks kaasreisijale tekitatud kahju (ei oma tähendust seotus kahju põhjustanud sõidukijuhiga).

Hüvitamisele kuuluv isikukahju on muu hulgas:
1) ajutisest töövõimetusest tulenev kahju. Hüvitatakse liiklusõnnetuses saadud vigastustest tulenev sissetulekute vähenemine selle aja eest, mille jooksul kannatanu oli töövõimetu;
2) kannatanu ravikulu. Hüvitatakse kannatanu ravimiseks tehtud põhjendatud kulu. Põhjendatuks loetakse kulutused raviprotseduuridele ja -vahenditele, mis on kannatanule meditsiiniliselt näidustatud ja mille otstarbekuse on arst-ekspert heaks kiitnud;
3) liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju. Kui isik, kellele hüvitatakse isikukahju, pidi seoses selle kahjuga taluma ülitugevat valu või tal tekkis puue, mis seisneb organi või kehaosa kaotuses või alatalitluses, ja see on tuvastatud arstliku ekspertiisi käigus, siis tasub kindlustusandja ühekordse hüvitise.

Hüvitise saamiseks palun pöörduge kindlustusandja poole, kellega oli sõlmitud kahju põhjustanud sõiduki suhtes liikluskindlustuse leping. Üksikasjalikumad juhtnöörid edasiseks saate kindlustusandjalt.

Teie kirjeldatud juhtumi tagajärjel tekkinud kahju sõidukile kuulub hüvitamisele sõidukikindlustuse lepingu alusel.

Kui Teil oli üksnes liikluskindlustus, siis kindlustusandja Teile kahju ei hüvita. Liikluskindlustus on sõiduki valdaja vastutuskindlustus. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule. Ei hüvitata liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud kahju.

Kahju hüvitamise üksikasjad on kokku lepitud kindlustuslepingus ja kindlustustingimustes. Vastavad kokkulepped on kindlustusandjatel erinevad.

Ehitise taastamise puhul on võimalik rahas hüvitamine või kindlustusobjekti taastamine. On tavaline, et valikuõigus on kindlustusandjal. Taastamise korral on tavaliselt kindlustusandjal õigus otsustada, kes ehitise taastab.

Eeltoodule vaatamata soovitan kindlustusandjaga läbi rääkida. Kui läbirääkimine ei õnnestu, kuid arvate, et Teil on õigus, on Teil võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuslepitaja poole, vt http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et.

Siintoodu on üldine käsitlus. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tuleb kõnealused küsimused valitud kindlustusandjalt üle küsida.

Sama isiku kindlustamiseks võib teha mitu elukindlustuse lepingut. Neis lepingutes võivad olla erinevad soodustatud isikud. Üldjuhul lepingut sõlmides küsib kindlustusandja, kas isikul on teisi elukindlustuslepinguid. Kui on, tuleb üldteave nende kohta kindlustusandjale avaldada.

Asjaolust, et isikul on mitu erinevat kindlustuslepingut erinevate soodustatud isikute kasuks, ei sõltu hüvitise väljamaksmine.

Surmajuhtumi hüvitise saamiseks tuleb kindlustusandjale esitada koopiad vastavatest dokumentidest, näiteks sumatunnistus ja tõendid, mis selgitavad surma asjaolusid. Võib arvata, et huvitatud isikul (antud näites lastel ja elukaaslasel) on võimalik saada koopia neist dokumentidest teineteisest sõltumata. Seda eeldusel, et neil isikutel on õigus neid dokumente vastavatest asutustest saada.