Kahju- ja elukindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mõlgid uksel lähevad kaskokindlustusega korda tegemisele?02.04.2012

Tere
Autol on kasko kindlustus. Avastasin alles hiljuti, et mõlemal juhipoolsel uksel on kõvad kriimud sees, pigem ikka lätakate moodi - kas parklas vastu taotud või toidukärud vastu lükatud. Kas sellises asjas on mul õigus pöörduda kindlustuse poole, maksta omavastutus ja kas on võimalik mul nõuda selle kordategemist. Maksan iga kuu kindlustusmakset üle 150 euro ja kasutanud olen 4 aasta jooksul seda vaid ühel korral seoses klaasi vahetusega.
tänan

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Tavaliselt kuuluvad Teie kirjeldatud kahjud sõidukikindlustuse lepingu alusel hüvitamisele. On tavaline, et kindlustuslepingus on kokku lepitud omavastutus iga kindlustusjuhtumi kohta, st kui toimunud on mitu kindlustusjuhtumit (mitu erinevat juhtumit, kus sõiduk kahjustada sai), siis rakendatakse ka mitut omavastutust.

Kindlustusandja hüvitab kahju konkreetse kindlustuslepingu ja selle tingimuste järgi. Pöörduge kindlustusandja poole kahju hüvitamise nõudega.

Asjaolud, kui pika aja jooksul olete kindlustusmakset tasunud, kui palju olete kindlustusmakset tasunud ja kui palju kahjusid Teile varem hüvitatud on, ei oma tähendust uue kahju hüvitamisel.
 

Küsimus: Kas kukkumise trauma kindlustushüvitist oli õigus vähendada minul diagnoositud haigusele viidates?26.03.2012

Kindlustus leidis, et mul on diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja kukkumine võis olla tingitud tasakaaluhäiretest. Vigastasin näo piirkonda (opereeriti). Kindlustus leidis, et hüvitist ei maksta 100% vaid vähendati 50%. Kas see on õige?
Tänan

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teie küsimusele ei ole võimalik kindlustuslepingu ja juhtumi üksikasju teadmata vastata.

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja otsusega ja Te ei jõua kindlustusandjaga kokkuleppele, on Teil võimalik pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole, vt täpsemalt http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et
 

Küsimus: Avarii süüdlane lubas kahjud korvata, kuid ei ole seda teinud, kas tagantjärgi on võimalik kindlustusjuhtumiks vormistada? 26.03.2012

Tere,
Mu ema rollerile sõitis oktoobris 2011 tagant otsa maastur, rolleril purunesid poritiivad, peeglid, tuled, käepidemed, kohal käis ka politsei ja fikseeris sündmuse. Maasturi juht ei soovinud kindlustusega tegeleda, lubas ise kõik kulud katta.
Rolleriga sõita ei saa, sest puuduvad tuled peeglid jne.
Nüüdseks (16.01.2012) on tehtud kulude kalkulatsioon poest, kus antud roller osteti, kuid maasturi juht pole siiani kulusi hüvitanud, kuidas survestada kahju tekitajat. Kas tagantjärgi on võimalik asi siiski liikluskahjuks pöörata? Juba saaks hakata rolleriga sõitma, kuid ootab kordategemise taga.
Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Pöörduge kahju hüvitamise nõudega maasturi kindlustusandja poole. Kindlustusandja teadasaamiseks saate kasutada päringut https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST. Sisestades sõiduki registreerimismärgi ja õnnetuse toimumise aja, saate teada kindlustusandja.

Seaduse järgi tuleb kindlustusandja poole pöörduda esimesel võimalusel. Ka hilisemal teatamisel võtab kindlustusandja juhtumi käsitlusse. Eeldusel, et juhtumi toimumist ja sellest tingitud kahju suurust on võimalik tuvastada ning nõue ei ole aegunud (nõue aegub üldjuhul kolme aastaga) ega ei esine muid asjaolusid, hüvitab kindlustusandja tekkinud kahju.
 

Küsimus: Kas tagasinõude esitamiseks peab olema süüdi tunnistatud?21.03.2012

Tegin ca 3 kuud tagasi väikse parklakõksu, ilma ise märkamata, 15 minutit hiljem helistati kindlustusest, läksin sündmuskohale tagasi, seal ootas mind politsei. Tehti väärteoprotokoll ja seal süüdistati sündmuskohalt põgenemisega ja ettevaatamatusest tehtud liiklusõnnetuses. Sellega ei olnud nõus, et olin sündmuskohalt põgenenud, muidu oma viga tunnistasin, esitasin ka vastulause, kus seletasin kuidas asi juhtus ja et ei põgenenud sündmuskohal. Väärteo lõpplahendiks oli et, tsiteerin: "Liiklusseaduse paragrahv 223 lg. 1 alusel eriõiguse äravõtmine 1 kuuks
Liiklusseadus paragrahv 236 lg.1 osas väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel." Load võeti ära, sest palusin minimaalset rahalist karistust, kuna ei ole mingeid maksevahendeid.
Siit ka küsimus, kas väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel tähendab, et ma olen siiski selles väärteos süüdi või mitte? Seega, kas kindlustusel on õigus mulle esitada tagasinõuet, juhul kui jah, kas siis on kogemusi, et on võimalik kindlustusega mingisugusele kokkuleppele jõuda summa osas? Asi on selles, et kahjunõude summa on nii suur (ei kujuta ette, miks plaststange kriim nii palju maksab, kui ei purunenud vaid tuli natuke värvi maha), et isegi osamaksetega maksan seda minimaalselt aasta. Olen veel tudeng ja sissetulekud puuduvad ning mingit vara ei oma. Ees on veel mitu aastat õpinguid, ainuke sissetulek on majanduslik toetus ja suvel teenitud. Vanemad on töötud. Või kindlustust see ei huvita.
PS! probleeme ei taha nendega, sooviks väga kokkuleppele jõuda, kuidas käituma siis peaksin? Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue, kui kahju tekitanud sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Teie küsimusest nähtub, et lahkusite sündmuskohalt liiklusõnnetust vormistamata ja selles osas vaidlust ei ole. Seega on kindlustusandjal tagasinõude õigus sõltumata väärteo lahendist.

Tagasinõude ja selle tasumise osas rääkige kindlustusandjaga läbi. Esitage kindlustusandjale palve tagasinõudest loobumiseks või summa vähendamiseks tuues avalduses ära põhjendavad asjaolud. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda.
 

Küsimus: Kui mul on aastane reisikindlustus ja ühekordne reisikindlustus, kas mul on õigus saada hüvitist mõlemast?15.03.2012

Tere!

Liigun tihti töö tõttu mööda maailma ringi ja vastavalt sellele on mul tehtud aastane reisikindlustus ja on ühekordne reisikindlustus, mis sai ostetud koos planeeritud perereisiga, kuhu oli plaanis minna terve perega. Kindlustused on tehtud erinevates firmades. Laps haigestus ja mul tuli planeeritud reis ära jätta, kas mul on õigus saada siis mõlemast firmast hüvitust?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teil ei ole õigust saada rohkem hüvitist, kui tekkinud kahju. Kui olete sama kindlustusriski kindlustanud mitme kindlustusandja juures, siis vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlglastena. Mõlemalt kindlustusandjalt sama kahju hüvitamist Te nõuda ei tohi.

Eeldusel, et kindlustuskaitsed erinevates lepingutes on samad, ühes kindlustuslepingus olete kindlustatud isik Teie, teises kindlustuslepingus Teie ja Teie pereliikmed, on mitmekordne kindlustus vaid Teiega seotud kahju osas. Seega Teie pereliikmete reisikulude osas saate nõude esitada vaid ühele kindlustusandjale, Teie enda reisikulude nõude osas on Teil valik kummale kindlustusandjale nõue esitada. Nõude esitamisel peate teavitama kindlustusandjat mitmekordsest kindlustusest.
 

Küsimus: Kas on seaduslik, kui kindlustusandja võtab tasu teenuse eest, mida ta ei osuta?12.03.2012

Tervist !

Seesam kindlustus keeldub hüvitamast liikluskahju, vaatamata sõlmitud kohustuslikule sõidukikindlustuse lepingule ja võib olla õigustatult, sest minu juhitud auto oli sel hetkel Eesti riiklikust autoregistrikeskusest kustutatud. Minu küsimus on: kui seaduslik ja põhjendatud on olukord, kus kindlustusandja võtab tasu teenuse eest, mida ta ei osuta?

Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimuses on viidatud kohustuslikule sõidukikindlustusele. Kohustuslikku sõidukikindlustust ei ole olemas. Sõidukikindlustus on vabatahtlik. Sõidukikindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja kahju, mis on tekkinud kindlustatud sõiduki kahjustumisest või hävimisest.

Liikluskindlustus on kohustuslik. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule.

Vaatamata asjaolule, mis kindlustuslepingut küsimus puudutab, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele üksnes kindlustuslepingu alusel. Kui kindlustusleping on lõppenud, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele kuni kindlustuslepingu lõppemiseni.

Liikluskindlustuse leping lõpeb sõiduki kustutamisel liiklusregistrist (küsimuses viidatud Eesti Riiklik Autoregistrikeskus). Ka sõidukikindlustuse lepingus võib olla kokku lepitud, et leping lõpeb sõiduki kustutamisel liiklusregistrist.
 

Küsimus: Kas on võimalik sõlmida liikluskindlustus, kui ma pole auto omanik ega kasutaja?22.02.2012

Tere,
Ostsin mõned kuud tagasi sõiduki ostumüügi lepingu alusel ja käisin täna ARKis, et auto oma nimele ümber kirjutada. Seal räägiti, et autol on müügikeeld ja pole võimalik enne ümber kirjutada kui trahv makstud. Müüja ise väitis, et kõik paberid on korras ja probleeme ei tule.

Minu teada ma võiksin sellega sõita, kui mul auto dokumendi olemas. Nüüd aga pole liikluskindlustust ja internetis kõik E-kindlustuse pakkujad nõuavad, et ma oleksin omanik või kasutaja.

Kas mul on ikkagi kuidagi võimalik liikluskindlustust edasi maksta või peab ilmtingimata olema sõiduk minu nimel?
Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse lepingus on kindlustusvõtjaks alati sõiduki omanik. Liikluskindlustuse lepingu sõlmimisel ja poliisi väljastamisel lähtutakse liiklusregistri andmetest. Seega, et saaksite sõlmida oma nimel liikluskindlustuse lepingu, peate olema liiklusregistris märgitud sõiduki omanikuks.

Antud juhul on Teil võimalus sõlmida kindlustusleping sõiduki eelmise omaniku nimel olles tema volitatud esindaja.

Soovitan ka liiklusregistri pidajalt täpsustada, mida tähendab müügikeeld (võõrandmise keeld). See võib tähendada, et sõlmitud ostu-müügi leping on tühine.
 

Küsimus: Kui kindlustus hindab auto väärtuse nii madalaks, et hüvitis on naeruväärne, mida siis teha?20.02.2012

Tere!
Mul on selline mure, et minu viimaseid kuid liisingus olevale autole sõideti sisse. Süüdlase kindlustus tegi aga otsuse, kus auto väärtus hinnati äärmiselt madalaks ning kuna auto on liisingu oma endiselt, siis minu jaoks on tegemist absoluutselt täbara olukorraga, kus autot enam pole ja hüvitist selle eest ka ei saa. Kõige veidram asja juures on see, et kindlustus ei ole käinud kordagi autot vaatamas ja tegi oma otsuse auto maha kanda ning selle eest maksta sandikopikaid minu kindlustuse poolt saadetud fotode põhjal. Kas kindlustus tohib sel viisil minu autot hinnata ning kui nad jäävad peale vaide esitamist oma otsusele kindlaks, siis kas mul on ka mingi võimalus saada hüvitatud mulle tekitatud kahjud?

Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja sõiduki väärtuse hinnanguga, siis püüdke esmalt kindlustusandjaga läbi rääkida. Uurige, millele tugines kindlustusandja sõiduki väärtuse hindamisel, esitage omapoolsed seisukohad koos põhjendustega. Vajadusel tellige omapoolne sõiduki väärtuse hinnang.

Kui Teil ei õnnestu kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda ja jääte oma seisukoha juurde, siis saate kindlustusandja otsuse vaidlustada kindlustuse vaidluskomisjonis. Asja läbivaatamine kindlustuse vaidluskomisjonis on Teile tasuta. Vaidluskomisjonile kaebuse esitamine ja muud üksikasjad vt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et
 

Küsimus: Mida teha kui ma ei ole nõus kindlustuse otsusega?17.02.2012

Probleem siis selline, et minu autoga sõitis minu ema (kes on ka kasutjana dokumentides kirjas). Metsa teel tuli talle vastu teine auto, ema jäi ilusti seisma, lootes, et teine juht sõidab/tagurdab ennast taskusse (tasku oli siis teisele autole lähemal). Teise auto juht aga märkas seisvat autot liiga hilja ja libises pidurid plokkis minu autole otsa. Tee on kitsas ja kuna ei tahetud terve küla liiklust kinni panna (teise auto juht naabrinaine), sai siis kokku lepitud, et viivad autod koju ja teatavad kindlustusse. Koju jõudes otsustas aga naabrinaine, et ta ei olegi süüdi ja nii ta oma kindlustusele kirjutaski "Tee on kitsas ja kaks autot ei mahu kõrvuti teele, avarii oli paratamatu".
Nüüd teatas kindlustus et hüvitatakse ainult pool minu kahjust või kui raha välja võtan, siis isegi poolt mitte. Mina selle otsusega nõus ei ole. Mida ma nüüd tegema peaksin ja kelle poole pöörduma?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja otsusega, siis palun pöörduge esmalt kindlustusandja poole. Selgitage kindlustusandjale oma argumente ja püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda.

Kui Teil ei õnnestu kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda ja jääte oma seisukoha juurde, siis saate kindlustusandja otsuse vaidlustada kindlustuse vaidluskomisjonis. Asja läbivaatamine kindlustuse vaidluskomisjonis on Teile tasuta. Vaidluskomisjonile kaebuse esitamine ja muud üksikasjad vt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et
 

Küsimus: Kas kindlustus saab teha politsei otsusest risti vastupidise otsuse?07.02.2012

Tere! Sattusime avariisse. Ei saanud omavahel kokkuleppe ja kutsusime politsei sündmuskohale. Avariigrupp tuli, tegi kõik vajalikku ja sai otsuse, et meie oleme kannatanud. Põhjustaja kirjutas alla, et on süüdi, aga kindlustuses väitis, et ole nõus sellega. Kindlustuses ekspert-kahjukäsitleja ütles, et politsei otsus ei mängi rolli ja nad ise teevad otsuse kellel on õigus. Kas on see õige, et inimene, keda ei olnud sündmuskohal, oskab hinnata, kes on süüdi lähtudes ainult sõnadest ja auto piltidest? Me oleme mõlemad ühe kindlustusseltsi kliendid.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja teeb otsuse, kas ja mis ulatuses tuleb kahju hüvitada. Liikluskindlustuse puhul omab vastava otsuse tegemisel tähendust ka asjaolu, kes põhjustas liiklusõnnetuse.

Üksikjuhtudel võib kindlustusandja hinnang liiklusõnnetuse põhjustaja osas erineda politsei arvamusest. Teie küsimusest võib välja lugeda, et politsei ei ole teinud otsust, vaid üksnes abistas liiklusõnnetuse toimumiskohas pooltel süülisuse osas kokkuleppele jõuda.

Kindlustusandja oskab anda hinnangu liiklusõnnetuse põhjustaja kohta tuginedes esitatud tõenditele, sündmuskohal viibimine ei oma üldjuhul tähendust. Kindlustusandja põhjendab alati oma otsust.

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja otsusega, on Teil võimalik pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni poole, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et