Kahju- ja elukindlustus
Küsimus: Kuidas teha kindlustust sõidukile, mille omanik on surnud ja registritoimingud on peatatud?06.02.2012
Ostsin auto, läksin sõidukit enda nimele ümber registreerima kuu aega hiljem. Selgus, et auto registritoimingud on peatatud aasta tagasi kohtutäituri poolt. Selgus, et sõiduki omanik on vahepeal surnud. Kohtutäitur ei vasta telefonile ega kirjadele. Varsti saab kindlustus läbi, kuidas sellisel juhul liikluskindlustust juurde osta saab? Ette tänades.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Liikluskindlustuse leping läheb automaatselt üle sõiduki omandanud isikule. Seda vaatamata sellele, kes on märgitud kindlustusvõtjaks liikluskindlustuse registris. Uue liikluskindlustuse poliisi saate lepingu sõlminud kindlustusandjalt.
Küsimus: Kas jalakäijana liiklusõnnetusse sattununa on mul õigus taotleda kahjutasu?06.02.2012
Tere, sattusin mõned nädalad tagasi liiklusõnnetusse (jalakäijana) ning haiglasse pöördudes öeldi, et luu on puruks. Käisin seoses õnnetusega politseis avaldust andmas ning sealt öeldi, et minul, kui jalakäijal, peaks olema võimalik liikluskindlustusfondist kahjutasu saada. Kas te oskate öelda, kuhu peaksin pöörduma?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui Te teate kahju põhjustanud sõiduki registreerimismärki, siis saate kindlustusandja teada siintoodud päringu abil, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST.
Kui Te ei tea kahju põhjustanud sõidukit, siis pöörduge kahju hüvitamiseks Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole, tel 667 1800, e-post: lkf@lkf.ee.
Küsimus: Põhjustasin sõbra autoga väikse avarii, sõbral nüüd kindlustusmakse suurem, kas seda saaks ümber muuta, (süüdi ju mina)?06.02.2012
Tere, selline mure, et kasutasin sõbra autot ja parklas tagurdasin teisele autole otsa. Ei ole siin vaielda midagi ja kahju oli minimaalne. Sai kõik ära vormistatud ja paberid kenasti enda nimel ära tehtud. Nüüdseks on tulemus see, et sõbra liikluskindlustus tõusis märgatavat ja minu koefitsient on ikka sama. Kas mu sõbra koefitsienti pole võimalik koos põhjendustega saada tagasi endisele tasemele? Kui auto omanik laenab teisele inimesele auto, kas siis tõesti pole kindlustusel vahet, kes oli roolis ja kes peaks tegelikult kahju korvama?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Vt ka http://www.lkf.ee/images/files/Kindlustusajalugu_selgitus(a).pdf ja http://www.lkf.ee/images/files/Yhtset_RKd_eiole.pdf
Seega palun pöörduge oma sooviga konkreetse kindlustusandja poole. Kindlustusandja selgitab Teile kindlustus- ja kahjuajaloo mõju kindlustusmaksele ja vastavat metoodikat.
Küsimus: Müüsin auto, aga uus omanik ei ole registris ümber vormistanud, kas mulle võib sellega probleeme tekkida?30.01.2012
Tere
Müüsin kuu aega tagasi auto. Ringi vormistamine jäi usalduse peale. Praeguseks ei ole uus omanik sõidukit ringi vormistanud ning sõlmimata on ka liikluskindlustus.
Minu poolt on ARK-ile tehtud avaldus sõiduki võõrandamise kohta ja liikluskindlustus on muudetud maksevabaks.
Kas minule kui eelmisele omanikule võib veel kaasneda kohustusi (nt avarii korral)? Kas LKF andmetesse jään mina endiselt omanikuks ja pean kindlustuse maksevabaks jäämist pikendama või piisab, et on tehtud ühekordne avaldus? Või on olemas nt eraldi avalduse vorm näitamaks, et auto ei ole enam minuga seotud?
Müüsin kuu aega tagasi auto. Ringi vormistamine jäi usalduse peale. Praeguseks ei ole uus omanik sõidukit ringi vormistanud ning sõlmimata on ka liikluskindlustus.
Minu poolt on ARK-ile tehtud avaldus sõiduki võõrandamise kohta ja liikluskindlustus on muudetud maksevabaks.
Kas minule kui eelmisele omanikule võib veel kaasneda kohustusi (nt avarii korral)? Kas LKF andmetesse jään mina endiselt omanikuks ja pean kindlustuse maksevabaks jäämist pikendama või piisab, et on tehtud ühekordne avaldus? Või on olemas nt eraldi avalduse vorm näitamaks, et auto ei ole enam minuga seotud?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Liikluskindlustuse leping läheb automaatselt üle sõiduki omandanud isikule. Lepingu üleminek ei ole seostud sellega, kes on liikluskindlustuse registris kindlustusvõtjaks märgitud. Täiendavat avaldust liikluskindlustuse kindlustusandjale esitada ei ole tarvis.
Täpsemalt liikluskindlustuse lepingust sõiduki võõrandamisel vt siit http://www.lkf.ee/images/files/Soidukivoorandamine&leping(2a).pdf
Küsimus: Kes korvab kahju, kui piiratud juhiloaga isik (B-piiratud) juhib autot ilma, et oleks kõrval oleks täislubadega isik?27.01.2012
Tere,
Küsimus: kui piiratud juhiloaga isik (B-piiratud) juhib autot ilma, et oleks kõrval täislubadega isikut ja põhjustab liiklusõnnetuse, kas siis korvab kahju kindlustus või juht ise?
Küsimus: kui piiratud juhiloaga isik (B-piiratud) juhib autot ilma, et oleks kõrval täislubadega isikut ja põhjustab liiklusõnnetuse, kas siis korvab kahju kindlustus või juht ise?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja võib esitada tagasinõude sõiduki juhi vastu, kui kahju põhjustanud sõiduki juhil ei olnud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust.
Küsimus: Milline on minimaalne periood, mille eest saab trahvida liikluskindlustuslepingu puudumise eest?26.01.2012
Tere,
Liikluskindlustuse fond on esitanud nõude vastavalt LKS §4, mille alusel peab liiklusregistris oleval sõidukil olema kehtiv liikluskindlustuseleping. Kuna eelnevad LKF teated tulid liiklusregistris märgitud aadressil, kus ma enam ei ela, siis sain nõude kätte inkasso teel ning olen kohustatud maksma 3-kordse kindlustusmakse perioodi eest, mille jooksul oli leping sõlmimata.
Periood, mille jooksul puudus liikluskindlustusleping, oli 7 kuud (2010 a. lõpp kuni 2011 a. keskpaik). Liikluskindlustuse fond on aga selle perioodi jaganud omakorda 3-ks perioodiks, millest lühem on alla kuu. Sisuliselt on tegu ühe nõudega, kuna nõude alus on sama - 6 kuu jooksul puudus leping. Kuna asi on aga inkassos, siis inkasso väidab, et tegu ei ole samadel asjaoludel määratud trahvidega ning nõuded on erinevad ning muidugi nõuab inkasso iga perioodi(nõude) eest eraldi kahjutasu. Samas on LKF inkassole 3 perioodi nõuded üle andud ühel kuupäeval ning neid oleks saanud menetleda ühe nõudena.
Siit küsimus, milline on minimaalne periood, mille eest saab LKF trahvida liikluskindlustuslepingu sõlmimata jätmise eest?
Milline on maksimaalne tagasiulatuv periood, mille eest saab LKF nõuda tasu liikluskindlustuslepingu sõlmimata jätmise eest?
ette tänades
A
Liikluskindlustuse fond on esitanud nõude vastavalt LKS §4, mille alusel peab liiklusregistris oleval sõidukil olema kehtiv liikluskindlustuseleping. Kuna eelnevad LKF teated tulid liiklusregistris märgitud aadressil, kus ma enam ei ela, siis sain nõude kätte inkasso teel ning olen kohustatud maksma 3-kordse kindlustusmakse perioodi eest, mille jooksul oli leping sõlmimata.
Periood, mille jooksul puudus liikluskindlustusleping, oli 7 kuud (2010 a. lõpp kuni 2011 a. keskpaik). Liikluskindlustuse fond on aga selle perioodi jaganud omakorda 3-ks perioodiks, millest lühem on alla kuu. Sisuliselt on tegu ühe nõudega, kuna nõude alus on sama - 6 kuu jooksul puudus leping. Kuna asi on aga inkassos, siis inkasso väidab, et tegu ei ole samadel asjaoludel määratud trahvidega ning nõuded on erinevad ning muidugi nõuab inkasso iga perioodi(nõude) eest eraldi kahjutasu. Samas on LKF inkassole 3 perioodi nõuded üle andud ühel kuupäeval ning neid oleks saanud menetleda ühe nõudena.
Siit küsimus, milline on minimaalne periood, mille eest saab LKF trahvida liikluskindlustuslepingu sõlmimata jätmise eest?
Milline on maksimaalne tagasiulatuv periood, mille eest saab LKF nõuda tasu liikluskindlustuslepingu sõlmimata jätmise eest?
ette tänades
A
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
a) esimene nõue esitatakse 30 päeva eest,
b) teine ja järgnevad nõuded esitatakse 3 kuu eest.
Kui Te olete nõude osas eriarvamusel, siis palun pöörduge otse LKFi poole.
Küsimus: Kas kindlustusandjal on õigus keelduda sõidukikindlustuse sõlmimisest?18.01.2012
Kas kindlustusandjal on õigus keelduda müümast kindlustust, kui olen ostnud auto, millel ei ole kehtivat poliisi ja dokumendid veel ARK-s registreerimata? Automüüjaga oli vormistatud nõuetele vastav osu-müügi leping. Kuna ei ole Tallinna inimene ja aeg oli selline, et enam ei olnud ka võimalik ARK-s ümber regitreerida, siis olin sunnitud tegema lisasõidu, sest ei julgenud ilma kindlustuseta nii pikka sõitu ette võtta. Samas ütleb ju Liikluskindlustuse seaduse §23 l 1 - Sõiduki võõrandamisel astub sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale. Siin ei ole pooltki sõna, et reg. tunnistus peaks olema eelnevalt ümber registreeritu. Kuidas mõista kindlustusandja keeldumist?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kohustusliku liikluskindlustuse puhul tuginetakse liikluskindlustuse seadusele. Kui võõrandatava sõiduki puhul on olemas kehtiv liikluskindlustuse leping, siis asub sõiduki omandanud isik automaatselt kindlustusvõtja kohale alates sõiduki omandamisest sõltumata asjaolust, kas isik on liiklusregistris sõiduki omanikuks märgitud või mitte. Kui isik on asunud kindlustusvõtja kohale, siis on tal õigus nõuda kehtiva lepingu alusel kindlustuspoliisi väljastamist. Kindlustusandja ei või keelduda lepingu sõlmimisest või poliisi väljastamisest, kui sõiduki suhtes peab liikluskindlustuse kaitse olema.
Arvestades üksnes Teie küsimuses toodud asjaolusid, ei ole kindlustusandjal õigust keelduda kehtiva lepingu alusel kindlustuspoliisi väljastamisest. Kuna liikluskindlustus on oma loomult registripõhine kindlustus, siis liikluskindlustuse lepingu ja poliisi andmed tuginevad liiklusregistri andmetele. Antud juhul oleks kindlustusandja pidanud väljastama poliisi kehtiva lepingu alusel nii, et kindlustusvõtja kohale on märgitud sõiduki eelnev omanik. Peale sõiduki omandamise registreerimist liiklusregistris vormistab kindlustusandja lepingu ja poliisi ümber sõiduki omandanud isiku nimele.
Küsimus: Kuidas on võimalik liikluskahju tagasinõude toimikuga tutvuda ja dokumentidest koopiad saada?17.01.2012
Kui isikule esitatakse tagasinõue, siis liikluskindlustuse seaduse alusel peab põhjendama ja ära tooma ka tehtud väljamaksed. Kas isikul on õigus nõuda liikluskahju toimikust koopiat? Kahjuks vastas kindlustusandja selle peale, et toimikuga saab tutvuda vaid osaliselt ja kohapeal ning pretensioonikirjas on välja toodud vaid summa. Samas, et esitada küsimusi ja neile ka kirjalik vastus saada, oleks tarvis nimetatud dokumentidest koopiat, et need vajadusel advokaadile esitada, või on ainukeseks võimaluseks saada koopiat nimetatud toimikust, kui kindlustusandja esitab kohtusse hagi ja see esitatakse ka kostjale?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kokkuvõtvalt vastused Teie küsimusele.
1. Kindlustusandja peab selgitama tagasinõude alust ja sisu ning tõendama nõude suurust.
2. Tagasinõude saajal ei ole õigust nõuda koopiat kahjutoimikust.
3. Kindlustusandja võimaldab Teil tutvuda kahjutoimiku osaga, millel on tähendus kahju suuruse osas, seega kindlustusandja on valmis tõendama nõude suurust ilma kohtumenetluseta.
Küsimus: Auto sai avariis kannatada, kelle poole pöörduda rendiauto tasu kompenseerimiseks?12.01.2012
Olen avariis kannataja pool, liinibuss sõitis autole tagant sisse. Töökohustuste täitmiseks rentisin samaväärse auto. Küsisin kompensatsiooni kindlustuselt ja ka bussifirmalt, mõlemad keeldusid. Kas nüüd peaksin bussijuhile nõude esitama? Tema ju oli süüdlane. Kuidas sellises olukorras käituda?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Osas, mida ei hüvitata liikluskindlustuse lepingu alusel, on Teil võimalik nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt, antud juhul kahju põhjustanud bussijuhilt või ka tema tööandjalt. Peate esitama kahju põhjustajale nõude, sh tõendama kahju saamist ja selle ulatust. Kui kahju põhjustaja keeldub kahju hüvitamast, tuleb Teil pöörduda kohtusse.
Küsimus: Plaanisime abikaasaga reisi, broneerisime 8-se maja, reis jäi ära, kas ainult 2-inimese osa hüvitamine on õiglane?10.01.2012
Tere,
Oli plaan minna (abikaasaga) Soome, Himosele 22-26 detsember. Laevapiletid ostetud, majutus broneeritud. Planeeritud nädalal jäi laps enne reisi haigeks ja reisil kriips peal. Laevapiletid sai tühistatud, väike teenustasu ja raha tagasi. Majutuse eest sai makstud krediitkaardiga, tagatiseks kindlustus. Broneeringu hetkel olid kõik väiksemad majad kinni, hotellis peatumine liiga kulukas ja seega sai broneeritud sel hetkel soodsaim variant, mis oli olemas: maja 8-le Himosel. Võtsin kindlustusfirmaga ühendust ja kindlustusjuhtum läks töösse. Esitasin broneerimise arve, broneeringu tühistamise arve (jõulude ajal 100% ehk täissumma, 768 eurot), arstitõendi lapse haigestumise kohta ja saatsin kõik panka nagu peab. Alguses oldi sõbralikud ja lühike otsus tuli suhteliselt kiiresti: kuna maja oli füüsiliselt 8-le inimesele, siis oldi nõus hüvitama 2 inimese summa kogu broneeringust. Minu vastus oli, et ei ole otsusega nõus: broneering oli meile 2-le ja broneerimise hetkel teist maja saadaval polnud. Vastuseks hakati aga provotseerivalt välja pressima, et "mitme inimesega planeerisite suusatama sõita" ja "mitmele majutus planeeritud oli?". Selgitasin, et küsimus pole suusatamises, vaid majutuses, mis sai broneeritud meile 2-le, aga et laps jäi haigeks ja ei saa sinna sõita. Jätkati aga provotseerivalt samal suusatamise teemal, kuni palusin selline pressimine ära lõpetada ja konkreetselt vastata. Ametlik otsus/vastus tuli nädal hiljem, kus oli põhimõtteliselt sama jutt aga väheke formaalsemas kontekstis, plangil ja allkirjastatud nende juristi poolt: et majutus oli 8-le ja meid oli 2 ja "teised" pole kaaskindlustatud ja makstakse ainult 2 inimese osa, punkt. Kuidas nüüd edasi käituda ja kas on võimalik seda formaalselt ja rahumeelselt siiski lahendada?
Oli plaan minna (abikaasaga) Soome, Himosele 22-26 detsember. Laevapiletid ostetud, majutus broneeritud. Planeeritud nädalal jäi laps enne reisi haigeks ja reisil kriips peal. Laevapiletid sai tühistatud, väike teenustasu ja raha tagasi. Majutuse eest sai makstud krediitkaardiga, tagatiseks kindlustus. Broneeringu hetkel olid kõik väiksemad majad kinni, hotellis peatumine liiga kulukas ja seega sai broneeritud sel hetkel soodsaim variant, mis oli olemas: maja 8-le Himosel. Võtsin kindlustusfirmaga ühendust ja kindlustusjuhtum läks töösse. Esitasin broneerimise arve, broneeringu tühistamise arve (jõulude ajal 100% ehk täissumma, 768 eurot), arstitõendi lapse haigestumise kohta ja saatsin kõik panka nagu peab. Alguses oldi sõbralikud ja lühike otsus tuli suhteliselt kiiresti: kuna maja oli füüsiliselt 8-le inimesele, siis oldi nõus hüvitama 2 inimese summa kogu broneeringust. Minu vastus oli, et ei ole otsusega nõus: broneering oli meile 2-le ja broneerimise hetkel teist maja saadaval polnud. Vastuseks hakati aga provotseerivalt välja pressima, et "mitme inimesega planeerisite suusatama sõita" ja "mitmele majutus planeeritud oli?". Selgitasin, et küsimus pole suusatamises, vaid majutuses, mis sai broneeritud meile 2-le, aga et laps jäi haigeks ja ei saa sinna sõita. Jätkati aga provotseerivalt samal suusatamise teemal, kuni palusin selline pressimine ära lõpetada ja konkreetselt vastata. Ametlik otsus/vastus tuli nädal hiljem, kus oli põhimõtteliselt sama jutt aga väheke formaalsemas kontekstis, plangil ja allkirjastatud nende juristi poolt: et majutus oli 8-le ja meid oli 2 ja "teised" pole kaaskindlustatud ja makstakse ainult 2 inimese osa, punkt. Kuidas nüüd edasi käituda ja kas on võimalik seda formaalselt ja rahumeelselt siiski lahendada?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui kindlustusandja jääb oma otsuse juurde ja Te kokkuleppele ei saa, siis on mõistlik pöörduda kindlustuse lepitusorganisse. Lepitusmenetlus on kliendi jaoks tasuta. Täpsem teave kindlustuse lepitusorgani kohta ja lepitusavalduse esitamine vt EKsLi kodulehelt, http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et