Kahju- ja elukindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas toimub kahjude korvamine, kui avariisse sattunud autol puudus kindlustus, kuid avariis on süüdi teise auto juht?01.11.2012

Tere,
Mul on selline küsimus. Autol pole kehtivat kindlustust ja toimus avarii kus süüdi on teise auto juht (ise tunnistas oma süüd ja politsei on selle fikseerinud). Mis nüüd, milline võib olla tagajärg?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kannatanule kahju hüvitamisel ei oma kahjustatud sõiduki liikluskindlustuse olemasolu tähendust, kui kahju eest vastutab liiklusõnnetuse teine osapool.
 

Küsimus: Mees ostis auto ilma kindlustuseta, mitu päeva võib ilma kindlustuseta sõita?31.10.2012

Tere! Mees ostis auto ilma kindlustuseta ja ei ole veel jõudnud ark-i minna, et kirjutada auto oma nimele. Mitu päeva on õigus sõita ilma kindlustuseta ja mitu päeva on aega vormistada auto oma nimele?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Ilma kehtiva liikluskindlustuse poliisita ei tohi liikluses osaleda. Mingit üleminekuaega sõiduki omaniku vahetusega seoses ei ole. Kuni muutus ei ole liiklusregistris registreeritud tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki senise omaniku nimel. Sõiduki omaniku vahetus, sh selle registreerimine liiklusregistris ei lõpeta liikluskindlustuse lepingut. Vaata täpsemalt liikluskindlustuse leping sõiduki omaniku vahetamisel http://www.lkf.ee/images/files/Soidukivoorandamine&leping(2a).pdf

Muutused sõiduki andmetes, sh sõiduki omaniku muutumine, tuleb vormistada liiklusregistris viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest.
 

Küsimus: Kas kindlustusandjal on õigus riskielukindlustuse lõpetamist takistada?25.10.2012

Mul on sõlmitud riskielukindlustus, mille tingimustest loen ma välja järgmist:
- mul on õigus leping lõpetada, kui ma seda soovin.
- lepingu lõpetamisel makstakse mulle tagastusväärtus.
- kui kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi lõppemisega, siis kindlustuslepingul tagastusväärtust ei ole.

Saan ma sellest õigesti aru, et mul on kasulik lõpetada kindlustuse leping ise, näiteks aasta enne kindlustusperioodi lõppemist, sest siis ma saan mingi rahasumma tagasi? Ja kui lasen kuni kindlustusperioodi lõpuni, siis leping lihtsalt lõppeb ja ei saa mingit raha?
Siit paistab samuti välja, et kindlustusandjal on kasulikum mul mitte lepingut lõpetada lasta ja kas neil on võimalus mul lepingu lõpetamist takistada?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad lepingu osapooled kokku kindlustusperioodi pikkuses. Mõlemad lepingu pooled peavad eeldama, et leping on täitmiseks, st kindlustusvõtja tasub kindlustusmakseid kogu kindlustusperioodi eest ja kindlustusandja kannab kindlustusriski kogu kindlustusperioodi jooksul.

Teie küsimusest võib eeldada, et tegu on pikaajalise kindlustuslepinguga. Kindlustusvõtja võib enam kui viieks aastaks sõlmitud kindlustuslepingu viienda või iga sellele järgneva aasta lõpuks üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kui elukindlustusleping lõppeb lepingu üles ütlemisega, siis peab kindlustusandja kindlustusvõtjale välja maksma kindlustuse tagastusväärtuse.

Kindlustusandjal ei ole eelmises lõigus kirjeldatud juhul õigust takistada pikaajalise kindlustuslepingu lõpetamist.

Kindlasti ei ole Teil kasulik kindlustuslepingut ennetähtaegselt lõpetada, sest ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel tuleb Teil tasuda lepingu lõpetamise tasu ja tagastusväärtus on riskielukindlustuse lepingu puhul üksnes kindlustusmakse ettemaks. Teisisõnu Te saate tagasi üksnes ettemakstud raha aja eest, mil kindlustusandja täna lepingu lõpetamisele kindlustusriski ei kanna.

Kokkuvõtvalt on mõlemale lepingu osapoolele kasulikum, kui kindlustusleping lõpeb kokkulepitud kindlustusperioodi lõpus.
 

Küsimus: Kas haagise kindlustamisega kaasneb liikluskindlustuse riskikoefitsiendi vähenemine?23.10.2012

Tere,
Kui ma ostan endale haagise ja kindlustan selle, kas auto soetamisel läheb mul riskikoefitsient samuti väiksemaks või mitte? Tänan!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Riskikoefitsiendiks on harjutud nimetama isikuga seotud sõidukite kindlustuskaitsete ja kahjude ajaloost sõltuvat kindlustusmakset mõjutavat komponenti. Liikluskindlustuse kindlustusmakse suuruse ja asjaolud, millest see sõltub, määrab iga kindlustusandja iseseisvalt. Seega on ka riskikoefitsiendi arvutamise metoodika iga kindlustusandja määrata. Ületurulist, s.t kõikide kindlustusandjate poolt ühiselt kasutatavat metoodikat riskikoefitsiendi arvutamiseks ei ole.

Teie küsimusele, kas haagise kindlustamine ja haagisega tekitatud kahjud iseloomustavad Teie riskikäitumist nii, et seda saab arvestada ka näiteks sõiduauto, mootorratta või veoauto kindlustusriski hinnastamisel, saab vastata üksnes iga kindlustusandja iseseisvalt.
 

Küsimus: Kas kindlustusandjal on tagasinõude õigus tanklas toimunud liiklusõnnetuse korral?18.10.2012

Tanklast lahkudes unustasin tankuri püstoli autopaaki ning vigastasin sellega tankuri voolikut. Kuna kohapeal muid nähtavaid vigastusi ei tuvastanud, lahkusin kohapealt ning umbes tunni aja pärast teavitasin tanklaoperaatorit.
Nüüd aga esitas kindlustusandja minule tagasinõude summas 1471€, et kohapealt lahkusin. Olen siiani olnud arusaamal, et kuna kohapeal mingit ohtu ei olnud, siis võisin kohapealt lahkuda ja teatada alles siis. Minu teada ei ole tanklates niikuinii tava, et ma peaksin sinna kohapeale jääma, seda enam, et koheselt keegi sinna kohapeale ju ei tule. Kas olen tõesti liiklusnõudeid rikkudes kohalt lahkunud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui varalise kahju saaja ei ole liiklusõnnetuse kohal, siis peab kahju tekitaja enne õnnetuskohast lahkumist teavitama politseid. Seega kirjeldatud juhul olete liiklusseaduse nõudeid eirates õnnetuskohalt lahkunud.

Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Samas peab kindlustusandja arvestama rikkumise mõju. Teie näites toodud asjaolude puhul ei pruugi olla üheselt selge, kas kindlustusandjal on tagasinõude õigus või mitte. Liikluskindlustuse seaduse vastavat sätet on tõlgendatud ka nii, et tagasinõude õigus on üksnes siis, kui sõiduki juht põgenes sündmuskohalt.

Rääkige kindlustusandjaga läbi ja esitage oma vastuargumendid. Kui Te ei jõua kindlustusandjaga kokkuleppele ja olete endiselt veendunud, et Teil on õigus, siis on Teil võimalus vaidlustada kindlustusandja otsus kindlustuse vaidluskomisjonis, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et
 

Küsimus: Kas auto kaskokindlustuse tariifi arvestatakse ostuhinna või hetkeväärtuse järgi?15.10.2012

Tere
Ostsin auto suht krooniaja lõpus hinnaga 500 000 krooni, ehk pool miljonit. Auto on panga liisingus ja väärtus nüüd võib olla 10 000 eurot maksimaalselt. Kui minu auto läheb mahakandmisele, siis kuidas see on õiglane, et võetakse turuväärtus ehk siis 10 000 eurot maksimaalselt, kui olen kõik need aastad maksnud ju kaskokindlustuse eest auto ostuhinna alusel?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus piirneb kindlustussummaga, kuid ei ületa tekkinud kahju. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on sõiduk hävinud, siis hüvitab kindlustusandja summa, mis ei ületa sõiduki kahjujuhtumi eelset turuväärtust.

Kindlustusmakse suurus arvutatakse lähtuvalt sõiduki kindlustussummast. Täpsustage oma kindlustuslepingust, kas sõiduki kindlustussumma on olnud kõikide nende aastate jooksul sõiduki soetamishind ja kas see summa on olnud kindlustusmakse määramise aluseks. Kindlustusmakse määramisel arvestab kindlustusandja tavaliselt sõiduki turuväärtuse vähenemist aja jooksul.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirmal on õigus otsuse tegemisega oodata väärteomenetluse lõpuni ehk siis kuni 2 aastat?12.10.2012

Tere jälle,

Jätk teemale: http://www.vastused.ee/loe/kindlustus/kahjukindlustus-ja-elukindlustus/4799/kas-kindlustusfirma-saab-pohjendada.html

Suhtlesin uuesti kindlustusfirmaga ning sain mõned põhjendused, miks antud otsuse tegemine viibib.

Kahjukäsitleja väidab, et kindlustusandja ei saa antud juhtumis otsust teha, kuna teise auto süülisus avarii põhjustamisel pole ühelgi viisil tõendatud (v.a. minu ütlused avarii toimumise asjaolude kohta) ning teise auto juht võib ühel hetkel kindlustusse või politseisse ilmudes rääkida mida tahab ning teha hoopis minust süüdlase. Väidetavalt pidi sellest piisama, et kindlustusfirma langetaks otsuse süülisuse jaotumise kohta 50/50, kui isegi mitte 100% minu süü. Kas tõesti võib õnnetuse sündmuskohalt lahkunud isik ilmuda välja X kuud hiljem ning väita minu ja mu kaasreisija väidetele vastupidist ning see on piisav alus süülisust jagava või hullemagi otsuse tegemiseks? Kas tõesti võib süüdlane ühe lausega pöörata otsuse enda kasuks, vaatamata kahe inimese kohapeal politseile kirjutatud seletustele ja olenemata asjaolust, et tema lahkus sündmuskohalt?
Lisaks teatas kindlustusfirma, et neil on õigus otsuse tegemisega oodata väärteomenetluse lõpuni ehk siis kuni 2 aastat? Kas see on tõepoolest nii ja kas on ka mõni seaduseparagrahv, mis mind, kui kannatajat sellises olukorras kaitseb? Kui auto tõesti kaheks aastaks seisma jääb, siis kes hüvitab sellega seoses tekkivad kahjud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Iga juhtum on erinev. Seega ühest vastust Teie küsimustele üksnes küsimuses toodud teabe põhjal anda ei saa.

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt peab kindlustusandaja tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Eelnimetatud 30 päevane tähtaeg lükkub edasi, kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus või kindlustuse komisjoni menetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus.

Seega tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata, kas väärteomenetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus või mitte. Kui Teil on kindlustusandjaga vaidlus selles, kas väärtoemenetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus või mitte, siis tuleb püüda kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui Te kokkuleppele ei jõua, siis on mõistlik pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni. Vaidluskomisjon otsustab, kellel on vaidluses õigus.

Kui kindlustusandja on asjakohtult viivitanud hüvitise maksmisega, on kindlustusandjal kohustus maksta viivist.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirma saab põhjendada otsuse viibimist sellega, et kahju põhjustaja ei ole teada - ometi on teada auto ja kindlustatud on ju sõiduk, mitte isik?10.10.2012

Tere,

Minuga juhtus järgmine lugu - kaubanduskeskuse parklast autoga lahkuma hakates tagurdas teine sõiduk mulle otsa (olin ka ise alustanud parkimiskohalt väljatagurdamist, kuid õnnetuse toimumise hetkeks olin juba teist autot märganud ja oma sõiduki peatanud). Kuna selgus, et õnnetuse põhjustaja oli joobes, kutsusin politsei. Kahjuks õnnestus joobes juhil sündmuskohalt enne politsei saabumist lahkuda. Süüdlase auto ning kaasreisijad jäid õnneks sündmuskohale ning nende käest saadi teada ka autot juhtinud isiku nimi. Politsei fikseeris olukorra, pildistas autosid ning minul ja minu kaasreisijal lasti kirjutada seletused (põhjustaja kaasreisijad seda tegema ei pidanud). Õnnetuse järgselt ei ole autot juhtinud isik seletuste andmiseks pöördunud politseisse ega ka kindlustusfirmasse.

Nüüdseks on antud loost möödas juba peaaegu 2 kuud ning kindlustusfirma ei ole siiani teinud otsust kahju hüvitamise osas. Põhjendusi on toodud erinevaid, kuid peamiselt väidetakse, et politsei ei ole kindlustusfirmat teavitanud avarii põhjustajast ning otsust ei saa teha ainult minu kui väidetava kannatanu seletustele tuginedes.

Minu küsimused siinkohal on järgmised:
Kui kaua on kindlustusel aega sellist juhtumit menetleda?
Miks ei saa kindlustusfirma teha otsust, kuigi põhjustaja auto on teada (kindlustatud on ju sõiduk, mitte isik)?

Kuna kahju autole on suures osas kosmeetiline, olen siiani saanud autot ilma probleemideta kasutada. Kahjuks aga lõppeb selle kuuga autol tehnoülevaatus ning vigastuste tõttu ei ole seda võimalik ausal teel läbida. Mis oleks lahendus antud olukorrale?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab tegema kahju hüvitamise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave. Kui on teada sõiduk, millega kahju põhjustati, siis tavaliselt ei ole kahju põhjustanud sõiduki juhi selgituste puudumine kahju hüvitamist takistavaks asjaoluks.

Paluge kindlustusandjal kahju hüvitamise otsus teha. Kui kindlustusandja ei tee kahju hüvitamise otsust või kindlustusandja selgitused ei ole Teile vastuvõetavad, siis on Teil võimalus pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni poole. Teavet vaidluskomisjoni kohta leiate siit: http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et
 

Küsimus: Kas ravikulude ning püsiva töövõimetuse kahju hüvitamine kindlustuse poolt on elukestev?09.10.2012

Millest lähtuda - ühest küljest on isikukahju piirmäär seadusega paigas (avarii toimus 2007, sel hetkel kehtinud isikukahju määr oli oluliselt väiksem, kui on seda nüüd), aga kindlustuse poolt antud paberites kirjas, et hüvitist makstakse töövõimetuse püsimise lõpuni. Küsimus tekib, et ilmselt see summa on ühel hetkel nö otsas, kuid töövõimetus püsib ilmselt elu lõpuni - mis siis edasi? Seni, kuni teemasse segatud kindlustusselts, lähevad kõik haiglakulud ja operatsioonid automaatselt nende kaudu hüvitamisele - nagu aru saan, lähevad ka need summad eelnimetatud isikukahjust mahaarvamisele.
Kas sellisel kujul ravikulude ning püsiva töövõimetuse kahju hüvitamine ongi elukestev või on ka variant, et kannatanu ning kindlustusandja sõlmivad kokkuleppe, mille alusel kompenseeritakse kannatanule kahju, lähtuvalt selleks hetkeks allesolevast nö isikukahju summa jäägist ning edaspidi pole kannatanul kindlustusandjale mingisuguseid pretensioone?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Eeldan, et küsimus puudutab kahju hüvitamist liikluskindlustuse lepingu alusel. Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja liikluskindlustuse juhtumi läbi tekkinud kahju kindlustusjuhtumi põhjustaja eest arvestades lepingus olevaid piiranguid.

Üheks piiranguks on kindlustussumma (kahju hüvitamise piirmäär). Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju rohkem, kui kindlustussumma, mis kehtis kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
Töövõimetusehüvitise maksmise lõpetamise aluseid on lisaks kindlustussumma täitumisele veel, näiteks kannatanu töövõime taastumine, kannatanu sissetuleku suurenemine juhtumieelse tasemeni vmt.

Ravikulude ja töövõimetuse hüvitise maksmine ei ole elukestev. Kokkulepet, mille kohaselt maksaks kindlustusandja püsiva töövõimetuse hüvitise ühekordse maksena, sõlmida ei saa, sest kindlustusandjal on kohustus püsivast töövõimetusest tingitud kahju hüvitada igakuiste maksetena.

Kahju, mida kindlustusandja ei hüvita, on Teil õigus nõuda kahju põhjustanud sõiduki juhilt.
 

Küsimus: Kanalisatsiooniluuk kahjustas autot, kellele peaksin esitama nõude kindlustuse omavastutuse korvamiseks?03.10.2012

Hiljuti olen sõitnud üle kanalisatsiooni luugi. Tegu oli Tallinnas, öösel, luuk oli lahti ja tähistamata. Helistasin politseisse, registreerisin juhtumi kuid kohal nad ei ole käinud. Samuti helistasin Tallinna abitelefonile ning sealt mind suunati Tallinna Vesi ööpäevaringsele valvetelefonile. Teisel otsal olev mees kulas mind ära ja palus panna luuk kinni, et teised sinna ei sattuks. Autole põhjustatud kahju tahan parandada kasko kindlustuse kaudu ning siit tuleb küsimus, kas see on võimalik ja kellelt peaksin tagasi nõudma omavastutuse?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Omavastuse nõude saate esitada tee omanikule. Tallinnale kuuluva tee puhul on asjakohaseks ametkonnaks eeldatavalt Tallinna Kommunaalamet.

Samal teemal vt ka http://www.das.ee/kuidas-nouda-sisse-tanavaaugu-tekitatud-kahju/