Kahju- ja elukindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tõesti peame maksma kindlustuse eest need summad, kuna roller jäi registrist maha võtmata?22.02.2013

Tere,
Poeg ostis mopeedi, võttis arvele (juuli 2012), kuid juhtus nii, et sõita ta ei saanudki. Kuna rolleri remont ei õnnestunud ja ratast sõitma ei saanud, võttis ratta juppdeks ja jagas jupid rattaid omavatele sõpradele. Seega, reaalselt ratast ei eksisteeri juba praktiliselt arvele võtmisest alates. Nüüd viimase 3 päeva jooksul oleme saanud teatised trahvidest. Halbade asjade kokkulangevuse tõttu saime 12.12.2012 saadetud teatise kätte alles 20.02.13 ja koheselt reageerisime ja saatsime omapoolse e-kirja Eesti Liikluskindlustus Fondile. Vastust ei ole neilt saanud. Ka nende varasemaid teatisi ei ole kahjuks kätte saanud (olevat augustis saadetud). Ratas sai arvele võetud juulis 2012. Viimane, täna saadud teatis on inkassonõue.
Tean, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest, kuid poeg tõesti ei osanud arvata, et kuna reaalselt ratast ei eksisteeri, tuleb selle eest siiski kindlustust maksta, tema viga on olnud, et ratas on jäänud arvelt maha võtmata. Kuna ratast ei olnud enam, siis ununes see täiesti, kui vaid oleksime saanud varasema teatise kätte, oleksime saanud seda praegust olukorda vältida, sest kes sooviks sellist probleemi omale kaela, et maksta selliseid summasi mitte millegi eest. Tegemist ei ole olnud pahatahtliku tegevusega poja poolt, tegemist on olnud teadmatuse ja halbade asjade kokkulangevuse tõttu tekkinud olukorraga, meie pere jaoks väga, väga raske olukorraga. Kuidas Teile tundub selle loo valguses, et kas meil on lootust jõuda mingisuguselegi kokkuleppele või kuna inkassos asjad, siis ei ole muud kui tuleb leida vahendid ja maksta kogu üüratud summa?
Vastuse eest ette tänades!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Igal liiklusregistris registreeritud sõidukil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Kui leping on sõlmimata tuleb tasuda Eesti Liikluskindlustuse Fondile (LKF) kindlustusmakse aja eest, mil seadust rikkudes leping sõlmimata oli.

Eeltoodu on liikluskindlustuse seadusest tulenev kohustus. Seega tavaliselt tuleb vastav kindlustusmakse tasuda.

Saamaks LKFi otsust, kas nõue tühistatakse või mitte, kirjutage LKFile vastav taotlus. Taotluses märkige üksikasjalikult asjaolud, millele tuginete soovite nõude tühistamist. Küsimust lugedes näiteks ka asjaolud: a) mis põhjusel registreerisite liiklusregistris sõiduki, mida ei kasutanud liikluses (liiklusregistris tuleb registreerida üksnes need sõidukid, mida liikluses kasutatakse); b) mis asjaoludel ei saanud Te õigeaegselt kätte LKFi saadetud meeldetuletust ja nõudeid; c) kas sõiduk on tänaseks liiklusregistrist kustutatud jmt.
 

Küsimus: Kas kindlustus hüvitab ka avariijärgse ravi voodipäevade tasu?19.02.2013

Tere,

Mõned aastad tagasi sattusin raskesse liiklusõnnetusse mille põhjustajaks oli alkoholijoobes juht. Siiani käin aastaringselt haiglas lõikustel. Kindlustus on hüvitanud kõik ravikulud va. ravimid ning minule ülejõu käivad voodipäevatasud. Kuidas peaks toimima, et voodipäevatasud mulle hüvitataks? Kas üldse kindlustus hüvitab neid?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse kindlustusandjal on kohustus hüvitada kannatanule liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju. Muu hulgas hüvitatakse ravikulud, ravikulude koosseisus ka voodipäevatasud ja ravimid.

Eelnimetatud kulusid ei hüvitata, kui need ei ole seotud liikluskindlustuse juhtumis tekkinud tervisekahjustuse raviga; tegu on liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi endaga seotud kuludega vmt.

Kahju hüvitamiseks pöörduge kahju põhjustanud sõidukile kindlustuskaitse andnud kindlustusandja poole.
 

Küsimus: Kas pean maksma, kui kindlustuse tagasinõude põhistatus on vale?18.02.2013

Kui on esitatud tagasinõue liikluskindustust osutava pakkuja poolt, kuid põhistatus vale, kas pean tasuma tagasinõutava summa?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui tagasinõue on alusetu, siis ei ole kohustust tagasinõuet tasuda.

Küsimusest ei selgu, milles erimeelsus seisneb. Suhelge kindlustusandjaga, et selgitada asjaolusid ja saada kindlus, et Teil ei ole tagasinõude maksmise kohustust.
 

Küsimus: Kui sõitsin otsa eessõitjalt pudenenud takistusele, mida pidasin jäätunud lumeks, kas siis olen ise 50% süüdi?07.02.2013

Küsimus siis selline, et kas tõesti on 50% süüd ka kannatanul, kui juhtus selline lugu.
Paar nädalat tagasi juhtus autoga avarii, kus sõitsin pimedal ajal väiksema tee peal (mille olud ei olnud ka kiita) otsa eelnevalt teel sõitnud autost (kaubik) maha kukkunud vana traktori jupile, mis oli siis ligikaudu 20 cm kõrge ja 30 cm lai. Sellel päeval oli veel sula ja avarii juhtus pimedal ajal (kusagil kella 8 paiku). Tükk iseenesest ei ole suur ja pidasin seda suure auto rattakoopa (porikaitsme) küljest kukkunud lumetükiks, millest alguses mõtlesin üle sõita, kuna oli sula ja see ei oleks midagi teinud. Kuid kui ma lähemale jõudsin, siis nägin, et see ei ole lumi ja proovisin kõrvale põigata, kahjuks see ei õnnestunud enam. Tagajärgedeks oli siis see, et see lammutas mu auto esisilla ära ja lõhkus veel paremal pool olnud kummid ja valuveljed.
Jupi omanik õnnestus ka kindlaks teha, kuna jupi omanik tuli ise seda otsima. Kindlustuspaberid said täidetud ja süüdlane tunnistas ka oma süüd. Nüüd kindlustus tahab kompenseerida remondist 50%, põhjendades seda sellega, et ma oleksin ise pidanud sellest mööda sõitma/seisma jääma. Kuid kas see ka reaalselt võimalik oleks olnud, on raske öelda, kuna eemalt paistis ta välja täpselt nagu iga teine lumetükk teel, mida sa ei väldi.
Kas siis kindlustus ei peaks maksma mitte 100% remondi välja? Millepärast 50%?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjal on õigus vähendada kahju hüvitist kahjustatud isiku enda osa võrra tekkinud kahjus. Küsimuses toodu põhjal võib arvata, et kindlustusandja on asunud seisukohale, et sõitsite ise takistusele otsa arvates ekslikult, et sellega ei kaasne kahju. Niiviisi mõeldes on kindlustusandja hinnanud, et Teie osa Teile endale tekkinud kahjust on 50%.

Hinnangut, kas kindlustusandja otsus on õige või vale konkreetse juhtumi puhul ja üksnes küsimuses toodud asjaoludele tuginedes anda ei saa.

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja otsusega küsige kindlustusandjalt lisaselgitusi. Kui ka peale lisaselgituste saamist olete seisukohal, et kindlustusandja otsus ei ole õige, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse vaidluskomisjoni poole.
 

Küsimus: Kuidas toimub liiklusavariist tingitud kahju hüvitamine, kui avarii süüdlane on välismaalane?07.02.2013

Tere!

Toimus avarii 20 päeva tagasi, mina kannatanu. Põhjustaja oli Lätlane (välismaalane). Tema esindaja Eestis on ... Kindlustus, kelle väitel pole Läti kindlustusselts poliisi kinnitanud ja lätlane oma seletust andnud. Mis saab sellisel juhul, kui lätlane ei ilmugi välja? Kuidas see asi laheneb? Kas see otsuse langetamise tähtaeg 30 päeva lükkub siis edasi? Mis saab kahjuhüvitamisega?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimusest võib aru saada, et Teil on teada kahju põhjustanud sõidukile kindlustuskaitse andnud kindlustusandja ja selle kindlustusandja esindaja Eestis. Seega saate nõuda kahju hüvitamist Läti kindlustusandja esindajalt.

Asjaolu, et kahju põhjustanud sõiduki juht ei tule selgitusi andma, ei ole aluseks kahju hüvitise viivitamiseks. Seda eeldusel, et muu teabe põhjal on asjaolud selged.

Tavaliselt ei võta Läti kindlustusandjalt kindlustuskaiste kehtivuse teada saamine enam kui nädal.
 

Küsimus: Kas kindlustus peab mu auto korda tegema, kui ma ei ole nõus autojäänuki eest pakutava summaga?07.02.2013

Kas kindlustus peab avariis osalenud minu, kui kannataja auto korda tegema, kui mina ei jõua kindlustusega jäänuki väärtuses kokkuleppele?
Praegu on seis selline, et nad autot korda teha ei soovi ja sooviksid mulle raha maksta.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjal on kindlustuslepingu kohaselt kahju hüvitamise kohustus. Kindlustusandjal ei ole sõiduki taastamise või asendamise kohustust. Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitatakse tavaliselt hävinud sõiduki väärtus. Kannatanu võib soovi korral jäänuki endale jätta, siis hüvitatakse sõiduki väärtuse ja jäänuki väärtuse vahe. Kui sõiduk on kahjustatud, siis hüvitatakse sõiduki parandamise mõistlikud kulud.

Otsuse, kas sõiduk on hävinud või kahjustatud, teeb kindlustusandja. Sõiduk loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud.

Seega on Teie küsimuses kaks asjaolu: a) kas kindlustusandja otsus sõiduk hävinuks lugeda on õige; b) mida teha, kui Te ei ole nõus sõiduki jäänuki väärtusega.

Tavaliselt võetakse asja hävinenuks lugemisel arvesse sõiduki taastamise kulud ja sõiduki väärtus ehk teisisõnu kui suur on sõiduki väärtuse ja remondikulude vahe. Seadusega ei ole sätestatud, millisest piirist alates võib lugeda sõiduki hävinuks.

Kokkuvõtvalt on mõlemad vaidlusküsimused seotud hinnangutega. Küsige kindlustusandjalt teavet, millele tuginedes kindlustusandja on vastavad hinnangud teinud. Esitage oma vastuargumendid ja asjaolud, millele tuginete. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda.

Kui Te kokkuleppele ei jõua, kuid arvate jätkuvalt, et kindlustusandja otsus ei ole õige, siis pöörduge kindlustuse vaidluskomisjoni (liikluskindlustuse vaidlus) või kindlustuse lepitusorgani (sõidukikindlustuse vaidlus) poole. Teave ja kontaktid vt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=146&Itemid=202&lang=et
 

Küsimus: Kas kindlustus hüvitab kahju, kui avariis kannatanud autol puudub kehtiv tehnoülevaatus?05.02.2013

Kuidas laheneb olukord, kui avariisse sattunud kannatanu sõidukil pole kehtivat tehnoülevaatust? Kas kindlustus hüvitab sel juhul kannatanule kahju või mitte?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Sõiduki tehnoülevaatuse puudumine ei ole iseenesest kahju hüvitamisest keeldumise alus. Näiteks, kui kahjustada saab pargitud ehk liikluses mitteosalev sõiduk, siis kuulub kahju hüvitamisele.

Kui sõiduk osaleb tehnoülevaatuseta liikluses, siis võib kindlustusandja hüvitist vähenda. Hüvitise vähendamisel omab tähtsust, kas ja mis mõju liiklusõnnetuse tekkimisele või kahju suurusele oli sõiduki tehnilisel seisukorral.
 

Küsimus: Kas kindlustusandja peab teavitama klienti JAH-lepingu korral kohustusliku liikluskindlustuse lõppemisest?01.02.2013

Tere!
Kui mul on tehtud autole kohustusliku liikluskindlustuse JAH-leping ning kui kindlustusandja ei ole uut pakkumist saatnud ega teavitanud, et kindlustus läbi sai, kes on siis selles süüdi kui ma politsei käest trahvi saan? Kas kindlustusandja on kohustatud mind teavitama sellest, et kindlustusperiood lõppema hakkab/lõppes?

Tervitades,

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Jah-lepingu ehk täpsemalt pideva maksekohustuse lepingu puhul kohustub kindlustusvõtja tasuma kindlustusmakse enne kehtiva poliisi perioodi lõppu, kindlustusandja kohustub automaatselt väljastama poliisi järgmiseks perioodiks. Samas on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada üksnes juhul, kui kindlustusmakse on tasutud.

Kui kindlustusvõtja jätab teise või järgneva kindlustusmakse tasumata, siis peab kindlustusandja andma makse tasumiseks täiendava tähtaja.

Lisaks ülaltoodule võib olla kindlustuslepingus kokku lepitud, kuidas toimub kindlustusvõtja teavitamine uuest kindlustusperioodist.

Kokkuvõtvalt on mõistlik eeldada, et pideva maksekohustusega lepingu puhul teavitab kindlustusandja kindlustusvõtjat makse tasumise kohustusest ja kindlustusmakse suurusest enne kehtiva poliisi perioodi lõppemist.

Ülaltoodu ei tähenda, et sõiduki juhil ei oleks kohustust enne sõidu alustamist veenduda kehtiva poliisi olemasolus. See kohustus tuleb samuti seadusest. Trahv määratakse kehtiva poliisita liiklemise eest.

Täpsustage kindlustusandjalt, mis asjaoludel Te ei saanud teavitust kindlustusperioodi lõppemisest.
 

Küsimus: Kas liikluskindlustus hüvitab jalgratturile kahju, kui tema süül toimus kokkupõrge autoga?31.01.2013

Rohkem kui kaks kuud tagasi toimus linnatänaval liikuva jalgratta ja liikuva auto kokkupõrge, mille põhjustas jalgrattur. Jalgrattur sai viga, samuti auto. Autojuhile hüvitas enamiku remondikuludest tema kindlustus ja pöördus seejärel jalgratturi poole selle kulu sisse nõudmiseks. Autojuht otsustas omaosaluse ise tasuda.
Siinse küsimuse esitaja on jalgrattur. Kuulsin, et liiklusseaduse kohaselt peaks auto liikluskindlustus hüvitama jalgratturi või jalakäija kulud (näiteks ravikulud, saamata jäänud töötasud ja rikutud jalgratta ning rõivaste hinna, loomulikult mõistlikkuse piires) olenemata sellest, kes õnnetuse põhjustas - kui jalgrattur seda taotleb ja selleks on tal kolm aastat aega. (Ma ei ole seda veel teinud, kuna pole veel täiesti terve.) Kas jalgrattur peaks sel juhul pöörduma sama kindlustusfirma poole, kust talle just auto remondikulude kahjunõue esitati ja kas ta võib sellesama kulu ka oma taotluse hulka arvata?
Kas autoremondi summa tasumise tähtaega saab suhestada jalgratturi tervisliku seisundi ja töövõimega?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab liikluskindlustuse juhtumi läbi jalakäijale või jalgratturile tekkinud kahju tema süüst sõltumata ehk ka siis, kui liiklusõnnetuse põhjustas jalakäija või jalgrattur ise. Kahju hüvitamise kohustus on kindlustusandjal, kes andis liikluskindlustuse kaitse liiklusõnnetuses osalenud auto suhtes. See kindlustusandja ei pruugi olla sama, kes hüvitas sõidukikindlustuse lepingu alusel auto omanikule tekkinud kahju.

Jalakäijale või jalgratturile hüvitatakse kahju liikluskindlustuse seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses, s.h ravikulu, saamatajäänud tulu, asjade kahjustumise kahju jmt.

Liikluskindlustuse juhtumist peab liiklusõnnetuse osapool kindlustusandjat esimesel võimalusel teavitama. Seega teavitage juhtunust viivitamata liiklusõnnetuses osalenud sõiduki suhtes kindlustuskaitse andnud kindlustusandjat. Kindlustusandja kontaktid leiate sõiduki registreerimismärgi ja õnnetuse aja järgi LKFi vastava päringu abil, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST

Autole tekkinud kahju tuleb liiklusõnnetuse põhjustajal endal kanda, sest jalgratturi vastutus ei ole kindlustatud. Seega auto kahju hüvitanud sõidukikindlustuse kindlustusandja tagasinõue Teie vastu tuleb Teil tasuda. Vastuse, kas ja mil määral arvestab kindlustusandja tagasinõude tähtaja määramisel küsimuses toodud asjaolusid, annab kindlustusandja.
 

Küsimus: Kas mul on valikuvõimalus, kas kindlustus korraldab auto remondi või võtan kindlustuselt lihtsalt raha?28.01.2013

Olen liikluskahjus kannatanu, auto on remonditöökojas hindamisel. Kas kindlustus peab mulle enne remonditööde alustamist teatama palju see remont maksma läheb? Ja kas mul on võimalus võtta ka raha ja teha auto ise korda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt:
- kahjustatud sõiduki taastamise või asendamise viis (remondieelarve, koht, kus taastamine läbi viiakse) tuleb kannatanul kooskõlastada kindlustusandjaga. Vajalikud kulutused peavad olema dokumentaalselt tõendatud;
- kui kindlustusandja ei nõustu kannatanu poolt pakutava taastamise viisi või kohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse asja taastamine;
- kui kannatanu ei nõustu taastamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamiskulude summa. Kui kannatanu ei esita dokumente asja taastamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele.

Kuivõrd kahju hüvitamise eesmärk on sõiduk võimalusel taastada, siis tavaliselt hüvitab kindlustusandja sõiduki taastamise kulud nii, et kindlustusandja kannab vastava summa remondiettevõttele. Kui teete remondi ise, siis kuulub hüvitamisele teenuse hind, mida on vähendatud maksude võrra, sest ise remonti tehes ei tule Teil neid makse tasuda.

Välditud peab olema olukord, kus saate sõiduki omanikuna kasu toimunud kindlustusjuhtumist ehk teisisõnu ei saa kindlustushüvitis olla suurem tekkinud kahjust.

Tavaliselt ei teavita kindlustusandja remondi maksumusest kannatanut, kui kindlustusandja tasub remondiarve otse remondifirmale.