Kahju- ja elukindlustus
Küsimus: Õnnetusjuhtumi kindlustus12.04.2011
Mul oli kindlustuse pakett, mis koosnes elu-, õnnetus- ja töökoha kaotuse kindlustusest.
Juhtus õnnetus, mis sai fikseeritud ka traumapunktis. Raviti süstidega (tegu oli küünarnuki vigastusega) ning aasta pärast tehti operatsioon. Tänaseks on küünarnukk ca 50% endisest, mis omakorda häirib tugevalt elukvaliteeti. Kindlustusfirma vastus oli, et nemad liigitavad selle nn loomulikuks liigeste kulumiseks.
Finantsinspektsioonist öeldi, et see probleem ei kuulu nende valdkonda.
Kuhu ma võiksin veel pöörduda ja mida ette võtta?
Juhtus õnnetus, mis sai fikseeritud ka traumapunktis. Raviti süstidega (tegu oli küünarnuki vigastusega) ning aasta pärast tehti operatsioon. Tänaseks on küünarnukk ca 50% endisest, mis omakorda häirib tugevalt elukvaliteeti. Kindlustusfirma vastus oli, et nemad liigitavad selle nn loomulikuks liigeste kulumiseks.
Finantsinspektsioonist öeldi, et see probleem ei kuulu nende valdkonda.
Kuhu ma võiksin veel pöörduda ja mida ette võtta?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustuslepitaja lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi. Kindlustuslepitaja on erapooletu erialaasjatundja, kelle eesmärk on aidata vaidlusküsimusele lahendus leida. Lepitaja annab kindlustusvaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusläbirääkimiste põhjal omapoolse lepitusettepaneku. Kindlustuslepitaja tegutseb sisuliselt professionaalse nõustajana, pakkudes välja, kuidas tema arvates oleks kõige mõistlikum vaidlus lahendada, jättes otsustusõiguse siiski pooltele endile. Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole. Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest teada on erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimuse osas. Selle alusel on kliendil võimalik hinnata kohtuorganite poole pöördumise otstarbekust.
Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on andnud nõusoleku lepitusmenetluses osalemiseks.
Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on tasuta. Lepitusmenetluse kulud kannab kindlustusandja või kindlustusvahendaja.
Täpsem teave lepituse kohta ja lepitusavalduse esitamine:
http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=119&Itemid=186&lang=et
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Kindlustus > Kahju- ja elukindlustus