Sotsiaalne turvalisus

Tere

Kui Te ei tööta, siis ei ole Teil õigust ka töövõimetushüvitisele. Töövõimetushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel töötavale kindlustatule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Sel päeval kui algab töövõimetusleht, peab olema kehtiv töösuhe ja ravikindlustus tööandja kaudu.

Parimat soovides

Ülvi Rebane

Ravikindlustuse seaduse § 54 alusel maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest keskmisest tulust 100 protsenti kutsehaiguse või tööõnnetuse korral. Kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvestatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
Küsimusest ei selgu, kas küsija oli töövõimetuslehel käesoleval või eelmisel kalendriaastal. Kui töövõimetus oli eelmisel kalendriaastal, siis võetakse kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks 2016 kalendriaasta sotsiaalmaksuga arvestatud tulu. Seega võib olla väga tõenäoline, et haigekassa poolt makstav 100 protsendine töövõimetuse hüvitis ei ole võrreldav töötasuga, mida vahetult saadi enne tööõnnetust.
Küsimusest ei selgu, kas tööõnnetuse uurimisel ning selle asjaolude ja põhjuste väljaselgitamise järel vormistatud tööõnnetuse raportis on välja toodud ka tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on üheks tööandja põhikohustuseks tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras. Koos kohustusega kaasneb tööandja vastutus, muuhulgas vastutus seoses töötaja tervisekahjude hüvitamisega. Tervisekahjudest tingituna tekkis küsijal tulude kaotus, mida tööandja peaks oma süü korral tööõnnetuses ka kannatanule korvama.
Tööandja on kohustatud andma ühe eksemplari tööõnnetuse raportist ka kannatanule, seega soovitan küsijal selle põhjal jõuda selgusele tööandjapoolsetes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumises. Kui rikkumised on tööõnnetuse raportis fikseeritud, võib küsija pöörduda avaldusega tööandja poole töövõimetuslehel oldud ajal tulude vähenemisest tekkinud kahju korvamiseks.
Tööandja eitava vastuse korral võib küsija ehk kannatanu pöörduda kohtu poole, kus kahju hüvitamise nõude esitamisel saab üldjuhul tugineda võlaõigusseadusele, mille kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk siis tööandja selle hüvitama.
Tervisekahjude hüvitamiseks kohtusse pöördunud töötaja saab nõuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. Küsija poolt esitatud kirjelduse põhjal on varalise kahju võimalikuks nõudeks töövõimetuslehel oldud ajal sissetuleku langusega tekkinud tulude langus. Mittevaralise kahju tekkimist on keerulisem tõendada, kuid see võib olla põhjendatud näiteks töövõimetusperioodil kaasnenud valude, hingelise valu ja kannatustega. Mittevaralise kahju hüvitamise rahasumma määramisel langetab kohus otsuse, kaaludes kõiki asjaolusid ning määrab seaduse järgi hüvitiseks mõistliku summa.
Eelkõige soovitan pöörduda avaldusega tööandja poole ja leida mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss. Pöördumise eelduseks on aga tööõnnetuse uurimismaterjalides väljatoodud tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised.

Vastuse koostas: Priit Siitan

Tere
Kui töötaja täitis tööülesannet ning selle teostamise käigus tekkis liiklusõnnetus, siis tegemist on tööõnnetusega. Lisan juurde ka TTOS-t täpse sõnastuse :
§ 22. Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööandjana peate välja selgitama põhjuse, miks õnnetus juhtus. Võimalusi on natuke rohkem kui ainult liiklusseadusest tulenevalt: kas töötaja eiras ohutu pikivahe hoidmist, sõitis lubatust kiiremini, oli väsinud või ei olnud auto tehniliselt korras jne. Õnnetuse põhjustest peab tööandja tegema järeldused ning ennetustegevused, et sarnaseid õnnetusi tulevikus vältida.
Kui nüüd natuke üldisemalt tööohutusest ja töökeskkonnast kirjutada, siis riigi tasandil on kõik töötajad sama väärtusega sõltumata ettevõtte suurusest. See tähendab, et kui ettevõttes on vähemalt 1 töötaja, siis tuleb hakata tegelema tööohutusega ning tuleb täita TTOS toodud kohustuslikke nõudeid.
Töökeskkonnaspetsialist peab olema ettevõttes määratud või ostetud vastav teenus sisse alates 1 töötajast.
Seega kuna tööõnnetus juhtus teil töötajaga, siis olete juba kohustatud tegelema tööohutusalaste tegevustega.

Ohutut töökeskkonda soovides
Margus Veide, Abiteenused OÜ, www.tooohutus.ee

Tere,

Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal mil töötaja:
• täitis tööandja antud tööülesannet
• tegi muud tööd tööandja loal
• tegutses tööandja huvides
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Tööõnnetus on näiteks autoavarii, kui töötaja tööülesandeks oli autoga sõitmine. Kui töötajaga juhtub õnnetus tööteel (teel kodunt tööle või töölt koju) ei ole tegemist tööõnnetusega sest õnnetus ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

See, mis hetkel töötee algab ja lõppeb, ei ole määratletud. Töötee võiks lugeda lõppenuks siis kui töötaja on jõudnud näiteks oma töökoha hoone trepile. Kui töötaja liigub nö avalikul kõnniteel, siis seda võiks veel lugeda tööteeks. Kuid otsuse, kas konkreetsel juhul on tegemist tööõnnetusega või mitte, teeb tööandja peale seda kui juhtumi asjaolud on välja selgitatud.

Tartu Ringkonnakohus on oma 09. märtsi 2012 aasta otsuses (otsuse number on 3-10-1138) selgitanud, et kui kukkumine toimub parklas, mis on ettevõtte maa-ala, ei ole see siiski käsitatav tööõnnetusena, vaid tööteel juhtunud õnnetusena. Isegi siis, kui parkla kuulunuks tööandjale, ei olnud parkla töökohaks, kus töötaja oma tööülesandeid täidab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõige 1 mõttes.

Ringkonnakohus märgib, et olemuslikult ei ole vahet, kas isik kukub jäise ja liivatamata pinnase tõttu tööandjale kuuluvas parklas või ükskõik millisele isikule kuuluvas parklas. Kui isik leiab, et talle on sellega tekitatud kahju, võib ta esitada parkla omaniku vastu tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude. Seega on isikul õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus olemas mõlemal juhtumil ning puudub alus nende eristamiseks ja töötaja soodsamaks kohtlemiseks juhul, kui ta saab parkida oma autot tööandjale kuuluvas parklas.

Vastuse koostas Piret Kaljula.

Tere

Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse muudatusele makstakse alates 01.01.2018 ajateenistuse lõpetanud isiku eest kaks kuud sotsiaalmaksu ajateenistusest vabastamise päevast arvates. Peale seda kehtib haigekassa poolt antav garantiiaeg veel 1 kuu. Seega kokku kehtibravikindlustus 3 kuud peale ajateenistuse lõppemist.

Parimat soovides

Ülvi Rebane

Tere

Ainus stsenaarium kus see seaduslik oleks, mis mulle pähe tuleb. Te näete kuidas teleskoopnuia kandmise õigusega isik muudetakse ründaja poolt vastupanuvõimetuks. Teie haarata tema nuia ning tõrjute seejärel ründe. Muudel juhtudel, kuna tegemist on tsiviilkäibes keelatud relvaga,ei või Te seda omada, seega ei saa Teil seda olla ka hädakaitse puhuks.

Tere

Tegemist on olukorraga kus peaks teadma täpsemalt juhtumi tagamaid. Võtke minuga palun otse ühendust: andero.sepp@politsei.ee või kui seda ei soovi siis jah, pöörduge jaoskonda.

Tere

Tagaotsitavaks teda kuulutada ei saa. Aga võite proovida eesnimi.perenimi@eesti.ee ning isikukood@eesti.ee peale e-kirja saatmist.

Tere

Tubakaseadus § 27. Alaealisele kohaldatav keeld

(1) Alla kaheksateistaastasel isikul (edaspidi alaealine) on suitsetamine, suitsuvaba tubakatoote ja tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamine keelatud.

Seega ei ole Teie kirjeldatud tegevus alaealisele lubatud.

Tere

Kehtiv liiklusseadus asub siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011010?leiaKehtiv

Otsides sealt märksõnaga "algaja" leiame § 106 lg mis sätestab järgmist:
(3) Autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Seega - jätkuvalt kohustuslik kasutada