Sotsiaalne turvalisus

Tere
Antud küsimusega pöörduge palun Justiitsministeeriumi poole

Tere

Ükski Teie poolt mainitud rikkumine ei mõjuta Teile juhtimisõiguse andmist.

Tere

Tunnistajana käsitletakse eeskätt seda isikut, kes õnnetuse toimumist pealt nägi, politseiametnik näeb üksnes tagajärgi ja ei oma seetõttu tõenduslikku teavet sündmuse toimumise enda kohta. Kindlustus või ka Teie ise võite vajaduse korral pöörduda PPA poole järelepärimisega väljastada sündmuskohal õnnetuse osalistel blankette täita aidanud ametniku nimi.

Tere

Pöördusin antud küsimusega ise Ravimiameti poole ja nende seisukoht/vastus on järgnev:
aine ALD-52 (1-Acetyl-LSD) on uus psühhoaktiivne aine, mis võib ohustada inimeste tervist ja elu. Käesolevalt aine Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ei kuulu, küll aga lisatakse see sinna peatselt, mis tähendab, et aine ALD-52 käitlemine keelustatakse täielikult. Aine sisseveol Eestisse peatatakse saadetis tõenäoliselt Maksu- ja Tolliameti poolt ning saadetakse analüüsi, et kindlaks teha, mis ainega on tegu. Juhime tähelepanu, et toimeaineid (pulbrilisel kujul) postiga saata ei tohi. Neid tohib saata vaid ravimite tootmiseks, valmistamiseks või teaduslikel eesmärkidel ning selleks on tarvis taotleda Ravimiameti eriluba. Ravimiseaduse kohaselt ei ole lubatud toimeaineid eraisikul isiklikuks otstarbeks soetada, see kehtib ka reisilt kaasavõetavate pulbriliste ainete kohta.

Tere

https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv

§ 95. Piiratud juhtimisõigus
(4) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

§ 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
(3) Autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Seega vastavalt LS § 106 lg 3 peab ka esmase juhiloa omanik asetama nähtavale kohale algaja juhi tunnusmärgi ehk "vahtralehte"

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töölepingu seaduse § 91 lõike 3 alusel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Inimesel on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui tema viimane töösuhe enne töötuna registreerimist on lõppenud töölepingu seaduse järgmiste sätete alusel:
- töötasu vähendamine töö mitteandmise korral (§ 37 lõige 5);
- töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80);
- töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86);
- töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu ja töövõime vähenemine (§ 88 lõike 1 punktid 1 ja 2);
- koondamine (§ 89);
- tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (§ 91 lõige 2);
- töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis ( § 107 lõige 2).

Tere

Ravikindlustusele on õigus üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval töötaja.

Oma ravikindlustuse kehtivust saate kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee lingilt: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/kindlustatus_1.

Parimat soovides

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa

Lugupeetud äriühingu juhatuse liige

Teil on igal ajal õigus esitada töötuna arvelevõtmise avaldus, kui Te otsite tööd, soovite tööle asuda ja soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi.

Töötuna arvelevõtmise avaldust on võimalik esitada:
- kas isiklikult töötukassa kohalikus esinduses tööpäevadel
- või e-töötukassas ööpäevaringselt: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login

Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- äriühingu juhatuse liikmena ei saa juhtimistasu.

Töötuskindlustuse seaduse alusel ei ole töötuskindlustusega kindlustatud isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus.
See tähendab, et äriühingu juhatuse liikmele makstud tasudelt ei maksta töötuskindlustusmakseid, mistõttu ei teki ka töötuskindlustushüvitise määramiseks vajalikku töötuskindlustusstaaži.

Töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötamise registrisse kantud töötamise perioodide alusel. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse iga kalendrikuu eest, sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust.

Seetõttu peab äriühingu juhatuse liige olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul äriühingu juhtimise kõrvalt töötanud ka töölepingu või töövõtulepingu alusel vähemalt 12 kuud
ja viimase töösuhte lõppemise põhjus peab vastama töötuskindlustushüvitise maksmise tingimusele.

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töötutoetuse väljamaksed ei ole seotud töötuskindlustusstaažiga.
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või tegelenud 180 päeva tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle muu sissetulek (nt töövõimetoetus, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (164,61).
Töötutoetuse päevamäär 2018. aastal on 5,31 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.

Lugupeetud Pille-Mari

Koondamise korral makstakse koondatud isikule erinevaid hüvitisi.
Tööandja peab töölepingu lõpetamisel maksma ühe kuupalga ulatuses koondamishüvitist ( + väljateenitud töötasu + kasutamata puhkuse eest hüvitis).
Tööandja makstava koondamishüvitise arvutamine toimub töölepingu seaduse alusel kehtestatud tingimustel, mille kohta saab selgitusi jagada tööinspektsioon: jurist@ti.ee

Töötukassa kaudu makstakse töötuna arvelevõetud isikule töötuskindlustushüvitist: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvestuse aluseks on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (maksuameti andmete alusel). Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse Teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud, haigustoetused, sünnituspuhkuse ja emapalk jne). Ka neid kuid ei arvestata, millal Teile töötasu üldse ei makstud.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.