Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Teie kirjeldatud andmete valguses ei ole võimalik küsimusele üheselt vastata. Kahju tekitamise määr ja süüaste hindamine on väga kompleksne küsimus, mis üldjuhul lahendatakse kohtus, kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua.

Küsimusele vastamiseks on esmalt tarvis teada, millised on õnnetuse asjaolud. Milline oli tööandja roll, kas tööandja oli järginud kõiki seaduses ettenähtud ohutuse ja teavitamise kohustusi? Milline oli töötaja roll, kas ta järgis talle ettenähtud ülesandeid, kas ta järgis talle tutvustatud ohustusnõudeid jms? Milline on olnud nii töötaja kui tööandja süüaste, kas tööandja on teinud omalt poolt kõik, et õnnetust vältida, kas töötaja on juhendatud, milline on olnd töötaja varasem käitumine, kas töötaja on varasemalt rikkunud ohutusnõudeid?

Nii töötaja kui tööandja vastutavad oma süüastme ulatuses ning vastavalt seadusele on ette nähtud ka karistused. Teadmata, milline õnnetus juhtus ja millised oli õnnetuse täpsemad asjaolud ja tagajärjed, ei ole võimalik küsimusele üheselt vastata.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 55 kohaselt on töötaja iga-aastane põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva, TLS § 57 kohaselt on osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva aastas. TLS § 68 lg 2 kohaselt teenib töötaja põhipuhkust lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetusaja (hooldusleht, haigusleht, sünnitusleht), puhkusel (õppe-, põhi-, lapse-, isapuhkus jms) oldud aja eest (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) ning siis, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid.

Kui töötaja on terve aasta vältel töötanud, olnud töövõimetuslehel ja puhanud (v.a lapsehoolduspuhkus ja poolte kokkuleppel antav tasustamata puhkus), siis teenib ta põhipuhkust terve kalendriaasta eest ehk 28 või 35 kalendripäeva põhipuhkust. Kui töötaja on viibinud poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel (mitte segi ajada tasustamata lapsepuhkusega), siis tasustamata puhkusel oldud aeg ei lähe põhipuhkuse arvestuse aluseks. Samuti ei arvestata põhipuhkuse õiguse aluseks oleva aja hulka lapsehooldpsuhkustks. See tähendab seda, et lapsehoolduspuhkusel puhkusel viibimine vähendab väljateenitavat põhipuhkust.

Kui Te olite lapsehoolduspuhkusel näiteks aasta algusest kuni 31. augustini, siis perioodil 1.01–31.08.2018 Te põhipuhkust ei teeninud, vaid teenisite alates 1. septembrist kuni 31. detsembrini ehk 35 (kalendriaastas väljateenitavate põhipuhkuse päevade arv) / 365 (päevade arv kalendriaastas) x 122 (kalendripäevade arv 1. septembrist kuni 31. detsembrini) = 11,7 kalendripäeva.

Kui Teil ei olnud tööandjaga soodsamat kokkulepet, mille alusel teenisite laspsehoolduspuhkusel põhipuhkust või antakse Teile soodustingimustel pikem põhipuhkus, siis olete Te puhanud ette ning sel aastal saate kasutada sel aastal väljateenitava põhipuhkuse, millelt on lahutatud juba kasutatud põhipuhkus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Tööandja võib isikuandmeid töösuhtes töödelda töötajaga sõlmitud lepingu täitmiseks niivõrd kui see on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks (isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) § 14 lg 1 p 4 ja IKS § 6 p 3. Töölepingu seaduse § 15 lg 2 p 8 kohaselt teatab töötaja tööandja soovil tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi.

Seega eelkõige tuleb välja selgitada tööandja õigustatud huvi töötaja ID-kaardi nägemiseks ja koopia tegemiseks. Õigustatud huvi puudumisel tööandja töötaja ID-kaarti küsida ei saa. Õigustatud huviga on tegemist nt juhul, kui tööandja küsib töötaja pangakontonumbrit, et maksta töötajale töötasu (küsimine lepingu täitmiseks). Samuti saab õigustatuks pidada tööandja huvi kontrollida välismaalastest töötajate elamislubade kehtivust. Eesti elanike ID-kaardi küsimise õigustatud huvi võib tuleneda huvist kontrollida, kas tööleping sõlmitakse isikuga, keda töötaja väidab ennast olevat, töölepingu sõlmimiseks ning töötaja kandmiseks töötamise registrisse. Töösuhte kestel võib tööandjal tekkida õigustatud huvi kontrollimaks ID-kaardi kehtivust nt olukorras, kus töötaja lähetatakse Euroopa Liidu liikmesriiki (kontrollitakse, kas töötajal on õigus reisida).

Seega ID-kaardi nägemiseks võib tööandjal töösuhte sõlmimise alguses olla õigustatud huvi, kuid ID-kaardist koopia tegemiseks või numbri üleskirjutamiseks õigustatud huvi üldjuhul puudub

Lisaküsimuste korral isikuandmete kasutamise kohta töösuhetes soovitame pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel 5620 2341 (E-K, R 10.00-12.00 ja 14.00-16.00, N 10.00-12.00 ja 14.00-15.00).  

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks hetkel, kui teine pool on selle kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1). Ülesütlemisavaldus tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, s.o nt e-kirja, kirja, smsi teel. Suuline ülesütlemine on tühine (töölepingu seadus § 95 lg 1). Seega kui töötaja on andud tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse ning tööandja on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva ülesütlemisavaldusega. Teise poole nõusoleku, sh allkirja, selle kehtima hakkamiseks tarvis pole. Töösuhe lõpeb avaldusel märgitud kuupäeval.

Kuna tegemist on ühepoolse tahteavaldusega, siis ei saa tööandja muuta avaldusel toodud töösuhte lõppemise kuupäeva. Ka asjaolu, et töötaja on ette teatatud rohkem kui 30 kalendripäeva, ei saa olla aluseks avalduse muutmiseks. Kehtivat avaldust saab muuta üksnes mõlema poole nõusolekul.

Kui tööandja soovib Teiega varem lõpetada, peab tal olema selleks seaduslik alus. Näiteks on võimalik töösuhe igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kuid see eeldab nii tööandja kui töötaja nõusolekut. Tööandja võib Teiega töösuhte üles öelda erakorraliselt, kuid see eeldab, et Te olete töölepingut oluliselt rikkunud, nt tulnud tööle joobes peaga. Veel on võimalik koondamine, kuid see eeldab koondamise situatsiooni olemasolu. Ning võimalik on tervislikel põhjustel ülesütlemine, kuid see eeldab, et Te olete viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel või on arst keelanud Teil praeguse töö tegemise.

Seega kui tööandjal puudub muu alus töösuhte ülesütlemiseks, siis tööandja töösuhet üles öelda ei saa. Samuti ei saa ta muuta Teie kirjutatud ülesütlemisavaldust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks lähtume töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §§ 38 ja 42. TLS § 38 reguleerib töötasu maksmist töötamise takistuse korral. Töötamise takistuse korral tuleb anda töötajale TLS §-st 42 tulenevalt vaba aega. Vaba aja andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama nii ettevõtte kui töötajate huvidega. Mõistlikkuse põhimõte on kirjas võlaõigusseaduse §-s 7, mille kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

TLS ei sätesta mitu korda võib töötaja tööajast käia arsti juures, notari juures, politseile ütlusi andmas vms ning kas seda võib teha mitme tunni või terve päeva ulatuses. Kuna seaduses ei ole sätestatud kindlat perioodi pikkust ning lõplikku loetelu, millistel juhtudel võib TLS § 38 ja § 42 kasutada, siis tuleb kasutada mõistlikkuse põhimõtet. Sotsiaalministeeriumi poolt kommenteeritud töölepingu seadus toob välja mõned näitlikud olukorrad, kus vaba aja andmist ning keskmise töötasu maksmist peetakse mõistlikuks (kättesaadav siin: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf lk 82-84).

Olukordade hindamisel tuleb arvesse võtta töötaja tööaja korraldust, situatsiooni ajutisust ning ootamatust. See tähendab seda, et kui töötaja peab nt külastama arsti, kas tal on võimalik seda teha väljaspool tööaega. Kui töötajal on võimalik antud toimingut teha ka väljaspool tööaega, siis oleks mõistlik antud tegevus planeerida väljaspool tööaega.

Situatsiooni ajutisus tähendab seda, et tegemist on piiratud ajavahemikuga, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (näiteks on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks).

Lisaks saab töötaja vaba aega ja keskmist töötasu nõuda töötaja isikust mittetuleneval ning ootamatul (mitte planeeritud) põhjusel, nt töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi, töötaja kodus on veeavarii, töötaja peab minema lähedase matusele, töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus vms.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht.

Kui töötaja aga pikema aja jooksul peab iga päev tööajast ühe tunni täitma perekondlikke kohustusi (hoolitsema vanema eest, käima lastel lasteaias järel) või käima meditsiinilistel protseduuridel, ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt vaba aja andmise ja töötasu maksmise kohustus TLS § 38 alusel. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuse ja sellest tulenevalt töötasu muutmine, mitte TLS § 38 rakendamine.

Tulles konkreetsemalt Teie olukorra juurde, siis emadepäeva kontsert lasteaias on küll lühiajaline ning lapsevanema kohalolek on oluline, kuid mitte vältimatu. Samuti ei ole tegemist ootamatu olukorraga. Seetõttu ei saa pidada emadepäva kotserti TLS §§ 38 ja 42 käsitletud olukordade hulka. On kaks võimalust, kas tööandja ja töötaja lepivad kokku lühemas tööpäevas ning ärajäänud töötundide eest tasu maksta ei tule või kasutab töötaja TLSis ettenähtud lapsepuhkuse päeva teatades sellest ette vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikus vormis.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui kirjalik tööleping puudub, kuid tehakse tööd, mis vastab TLS § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, siis on sõlmitud suuline tööleping.

TLS § 1 lg-d 1 ja 2 esile töölepingu põhikriteeriumid:
- töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);
- tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);
- töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus);
- töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.

Ehk kui töötaja asus tegema tööd, kuid kirjalik tööleping puudus, siis tööle asumisega sõlmiti poolte vahel suuline tööleping, millele kehtivad kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused (nt õigus saada töötasu) ja kohustused, sh kohustus järgida ülesütlemisel etteteatamistähtaega.

TLS § 96 kohaselt peab töötaja katseajal ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Samuti tuleb etteteatamistähtaega järgida suulise töösuhte korral. Ülesütlemisest tuleb ette teatada kirjalikult. Suuline ülesütlemine on tühine (TLS § 95 lg 1). Kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest (TLS § 100 lg 5). 

Seega Teil on suuline töösuhe, tööandjal on kohustus tehtud töö eest töötasu maksta, kuid kui Te ei ole tööandjaga jõudnud kokkuleppele lõpetada töösuhe § 79 alusel (poolte kokkulepe), siis tuleb Teil töösuhe üles öelda järgides etteteatamistähtaega, milleks on 15 kalendripäeva.

Erakorraline ülesütlemine tuleb kõne alla TLS § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumise tõttu, eelkõige, kui:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

Asjaolu, et Te kahtlustate tööandjat maksudes kõrvale hiilimises, ei saa olla erakorralise ülesütlemise aluseks. Kuna sularahas on lubatud töötasu maksta, siis ei saa seda lugeda rikkumiseks. Rikkumisest saate Te teada alles siis, kui on saabunud palgapäev ning tööandja ei ole nõuetekohaselt makse tasunud. Hetkel ei ole rikkumist toimunud, on üksnes tugev eeldus, et rikkumine võib lähiajal toimuda. Lisaks tuleb mainida, et iga rikkumise korral peab vastaspoolele andma aega rikkumise lõpetamiseks. Ükskõik, kas rikkujaks on töötaja või tööandja, tuleb eelnevalt teha teisele poolele hoiatusi ning kui hoiatused ei ole toonud kaasa rikkumise lõpetamist, siis võib tööandja töötaja vallandada või töötaja võib töösuhte erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öelda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Seega kui töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele, siis on tööandjal võimalik töösuhe üles öelda TLS § 86 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

Tuleb märkida TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist alati põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas ei muuda põhjenduse puudumine kirjalikul ülesütlemisavaldusel ülesütlemisavaldust tühiseks (TLS § 95 lg 3). Seetõttu peab olema selge, mida töötajalt oodatakse. Ootustele mittevastamisel, tuleb töötajat hoiatada, anda talle uusi võimalusi enda või oma töötulemuste parandamiseks. Kui töötaja endiselt ei vasta katseaja eesmärkidele, siis tuleb kõne alla töösuhte ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel.

Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks hetkel, kui teine pool on selle kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1). Ülesütlemisavaldus tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, s.o nt e-kirja, kirja, smsi teel. Suuline ülesütlemine on tühine (TLS § 95 lg 1). Seega kui tööandja on andud töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse ning töötaja on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva ülesütlemisavaldusega. Teise poole nõusoleku, sh allkirja, selle kehtima hakkamiseks tarvis pole. Töösuhe lõpeb avaldusel märgitud kuupäeval. Haiguslehel olek ei ole takistuseks. Töösuhe võib lõppeda ka haiguslehel oleku ajal. Kui tööandja Teile ülesütlemisavaldust andnud ei ole, vaid on teinud üksnes lõppemise kande töötamise registrisse, siis on endiselt tegemist kehtiva töösuhtega, sest töösuhte saab lõpetada üksnes kirjalik avaldust, mitte töötamise registri kanne.

Kuna ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus ja töösuhe lõpeb avaldusel märgitud kuupäeval, siis on võimalik öelda töösuhe üles etteteatamistähtaega järgimata. Kui tööandja ei järgi etteteatamistähtaega, siis tuleb tal hüvitada vähem etteteavitatud aeg TLS § 100 lg 5 alusel.

Kui töötaja leiab, et tööandja on töölepingu üles öelnud vastuolus katseaja eesmärgiga, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole 30 kalendripäeva jooksul alates üleütlemisavalduse saamisest. Töövaidluskomisjonis peab tööandja tõendama ülesütlemise aluseid. Kui tööandja ei suuda ülesütlemise aluseid ja seaduslikkust tõendada ja töövaidluskomisjon leiab, et ülesütlemine on olnud tühine, siis on töötajal õigus nõuda hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjonil on õigus hüvitise suurust vähendada.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kirjalik ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks selle kättesaamisega, siis töötajal on õigus seda sellegipoolest vaidlustada. Vaidlustamise korral peab tööandja suutma tõendada ülesütlemise asjaolusid, s.t millistele katseaja eesmärkidele töötaja ei vastanud. Ainuüksi suuline tunnistus ei pruugi olla piisav tõend. Kui töötaja ei soovi ülesütlemise alust vaidlustada, siis on tal võimalik nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 47 lg 1 kohaselt on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. TLS § 47 lg 4 kohaselt võib tööandja tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

Näiteks kui kauplus avatakse tavapäraselt kell kaheksa hommikul ja suletakse kell viis õhtul, kuid kaupluse müügikellaaegadest on võimalik järeldada, et nii varajane avamine ei ole kasumlik, siis võib tööandja ühepoolselt muuta tööalgus- ja lõpuaegu nt selliselt, et edaspidi on kauplus avatud alates kella kümnest ja suletakse kella seitsmest.

Kümneminutiline nihe võib samuti tuleneda ettevõtte vajadustest ning ei ole alust arvata, et tegemist on töötajale ebamõistliku korraldusega. Seetõttu on selline muudatus lubatud. Kuna tegemist on tööandja ühepoolse muudatusega, siis ei ole töötaja nõusolekut tarvis. Tööandja teavitab töötajat kellaaaegade muudatustets ning töötaja on kohustatud etteantud kellaaaegadel tööl käima.


Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §§ 55- 58 kohaselt antakse põhipuhkust kalendripäevades. TLS § 54 lg 3 kohaselt ei arvata põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipühi. Samuti ei arvata rahvuspüha ja riigipühi keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks kalendripäevade hulka (määrus nr 91 „keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 lg 2). See tähendab seda, et põhipuhkust ei ole võimalik kasutada võidupühal ja jaanipäeval, sest need on pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 p-de 6-7 kohaselt riigipühad. Samuti ei sätesta seadus, et põhipuhkus pikeneks riigipühade võrra.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja põhipuhkus kestab ajavahemikul 12.06 kuni 26.06.2019, siis on töötaja järjest puhanud 15 kalendripäeva, kuid põhipuhkusepäevi on kasutanud 13 ning põhipuhkusetasu on samuti saanud 13 kalendripäeva eest.

Eelnimetatu kehtib üksnes põhipuhkuse korral. Kui tegemist on õppepuhkusega, siis õppepuhkust on võimalik riigipühadel kasutada. Samuti tähendab see seda, et kui töötaja kasutab riigipühal õppepuhkust, siis saab ta selle päeva eest keskmist kalendripäevatasu. 

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb teada täpsemaid asjaolusid. Nimetatud küsimust saab vaadelda mitme seaduse koosmõjul. Töötajal on kohustus täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 3). Tööandjal on kohustus tagada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6). Seega on tööandjal õigus kehtestada töökorraldusreeglid, mis ühest küljest kaitsevad töötajat ennast, kuid ka näiteks kliente, teisi kodanikke, masinaid, millega tööd tehakse ning tagavad töö sujuva toimumise.

Seetõttu võib ehete kandmise keeld tuleneda ohutu töökeskkonna tagamise eesmärgist töötervsihoiu ja tööohutuse seadusest. Näiteks tööde puhul, kus ehted võivad kuskile kinni jääda ja töötajat ennast ning masinaid kahjustada, on keeld õigustatud.

Teiseks võib keeld tuleneda hügieeninõuete täitmise eesmärgist lähtudes. Eelkõige on siinkohal mõeldud kõiki töötajaid, kes puutuvad kokku toiduga, mida serveeritakse klientidele, õpilastele, patsientidele jne. Kuna ehted võivad toitu saastada, kukkuda toidu sisse vms, siis on tegemist olukorraga, kus ehtega kokkupuutunud toit võib olla saastunud või halvenenud, ning seetõttu on ehete kandmise keelamine lubatud. Lisaküsimusi toiduhügieeni nõuete kohta saate küsida Veterinaar- ja Toiduametilt.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).