Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks lähtume töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §§ 38 ja 42. TLS § 38 reguleerib töötasu maksmist töötamise takistuse korral. Töötamise takistuse korral tuleb anda töötajale TLS §-st 42 tulenevalt vaba aega. Vaba aja andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama nii ettevõtte kui töötajate huvidega. Mõistlikkuse põhimõte on kirjas võlaõigusseaduse §-s 7, mille kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

TLS ei sätesta mitu korda võib töötaja tööajast käia arsti juures, notari juures, politseile ütlusi andmas vms ning kas seda võib teha mitme tunni või terve päeva ulatuses. Kuna seaduses ei ole sätestatud kindlat perioodi pikkust ning lõplikku loetelu, millistel juhtudel võib TLS § 38 ja § 42 kasutada, siis tuleb kasutada mõistlikkuse põhimõtet. Sotsiaalministeeriumi poolt kommenteeritud töölepingu seadus toob välja mõned näitlikud olukorrad, kus vaba aja andmist ning keskmise töötasu maksmist peetakse mõistlikuks (kättesaadav siin: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf lk 82-84).

Olukordade hindamisel tuleb arvesse võtta töötaja tööaja korraldust, situatsiooni ajutisust ning ootamatust. See tähendab seda, et kui töötaja peab nt külastama arsti, kas tal on võimalik seda teha väljaspool tööaega. Kui töötajal on võimalik antud toimingut teha ka väljaspool tööaega, siis oleks mõistlik antud tegevus planeerida väljaspool tööaega.

Situatsiooni ajutisus tähendab seda, et tegemist on piiratud ajavahemikuga, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (näiteks on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks).

Lisaks saab töötaja vaba aega ja keskmist töötasu nõuda töötaja isikust mittetuleneval ning ootamatul (mitte planeeritud) põhjusel, nt töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi, töötaja kodus on veeavarii, töötaja peab minema lähedase matusele, töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus vms.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht.

Kui töötaja aga pikema aja jooksul peab iga päev tööajast ühe tunni täitma perekondlikke kohustusi (hoolitsema vanema eest, käima lastel lasteaias järel) või käima meditsiinilistel protseduuridel, ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt vaba aja andmise ja töötasu maksmise kohustus TLS § 38 alusel. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuse ja sellest tulenevalt töötasu muutmine, mitte TLS § 38 rakendamine.

Tulles konkreetsemalt Teie olukorra juurde, siis emadepäeva kontsert lasteaias on küll lühiajaline ning lapsevanema kohalolek on oluline, kuid mitte vältimatu. Samuti ei ole tegemist ootamatu olukorraga. Seetõttu ei saa pidada emadepäva kotserti TLS §§ 38 ja 42 käsitletud olukordade hulka. On kaks võimalust, kas tööandja ja töötaja lepivad kokku lühemas tööpäevas ning ärajäänud töötundide eest tasu maksta ei tule või kasutab töötaja TLSis ettenähtud lapsepuhkuse päeva teatades sellest ette vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikus vormis.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).