Tööõigus
Küsimus: Kas päevapealt töölt lahkumiseks on piisav põhjus, kui pean teise eesti otsa kolima vanaema hooldama?12.04.2019
Tere
Kuna ma soovin kolida nii kiiresti kui võimalik teisele poole Eestit, et aidata oma vanaema kel on juba raskusi endaga hakkama saamisega, siis kas see on piisavalt hea põhjus, et lahkuda päevapealt töölt?
Kuna ma soovin kolida nii kiiresti kui võimalik teisele poole Eestit, et aidata oma vanaema kel on juba raskusi endaga hakkama saamisega, siis kas see on piisavalt hea põhjus, et lahkuda päevapealt töölt?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. Erakorraliseks sündmuseks võib olla perekonnaliikme ootamatu haigus, keda on tarvis hooldada, töötaja enda haigestumine, mis ei võimalda kokkulepitud töö tegemist jätkata vms sündmus. TLS § 91 lg-t 3 kasutatakse juhtudel, kus töösuhe ei saa enam ühtegi päeva jätkuda ning töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata ehk ütleb töösuhte üles n.ö päeva pealt. Erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama. Samas ei ole keelatud järgida etteteatamistähtaega (üldjuhul teatatakse siiski ette vähem kui 30 kalendripäeva).
Teie kirjeldatud olukorras tuleb hinnata, kas kuna hooldamise vajadus teatavaks sai, kas tegemist on erakorralise asjaoluga, mida Te ei saanud ette näha või on tegemist olukorraga, mis ei ole ootamatu ja ettenägematu ning Teil on võimalik oma tulevasi elumuutusi aegsasti planeerida ehk järgida 30 kalendripäevast etteteatamistähtaega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja on Töövaidluskomisjoni määrust rikkunud, kui raha pole reaalselt töötajani jõudnud 7 päeva jooksul?29.03.2019
Tere!
Töövaidluskomisjoni poolt kinnitati määrus, mis hakkas kehtima 14.03. Määrusega kinnitati, et kompromissisumma peab üle kandma töötaja arvele mitte hiljem kui 7 päeva jooksul ehk 21.03; 26.03 ei ole raha veel kohale jõudnud. Tean, et vastaspool alustas ülekannet 20.03, kuid ei ole oma ärikontot kinnitanud, ning seega hoitakse raha hetkel kinni ja töötajani raha pole jõudnud. Vastaspoole advokaat leiab, et nemad ei ole midagi valesti teinud ja järgisid lepingut ning täitsid kõik oma kohustused õigeaegselt - kõik, mis nemad tegema pidid, oli ülekande alustamine 7 päeva jooksul ja muu nendesse ei puutu.
Töövaidluskomisjoni sõnul on võimalik määrus viia kohtutäiturile täitmiseks. Kas see on nüüd ainuke võimalus, et töötajal tuleb nüüd veel maksta kohtutäiturile, et määrusega temale määratud raha siiski kätte saada? Kas tööandja on Töövaidluskomisjoni määrust rikkunud, kui raha pole reaalselt töötajani jõudnud 7 päeva jooksul? Tänaseks on nad tegelikult juba 5 päeva hilinenud.
Tänan!
Töövaidluskomisjoni poolt kinnitati määrus, mis hakkas kehtima 14.03. Määrusega kinnitati, et kompromissisumma peab üle kandma töötaja arvele mitte hiljem kui 7 päeva jooksul ehk 21.03; 26.03 ei ole raha veel kohale jõudnud. Tean, et vastaspool alustas ülekannet 20.03, kuid ei ole oma ärikontot kinnitanud, ning seega hoitakse raha hetkel kinni ja töötajani raha pole jõudnud. Vastaspoole advokaat leiab, et nemad ei ole midagi valesti teinud ja järgisid lepingut ning täitsid kõik oma kohustused õigeaegselt - kõik, mis nemad tegema pidid, oli ülekande alustamine 7 päeva jooksul ja muu nendesse ei puutu.
Töövaidluskomisjoni sõnul on võimalik määrus viia kohtutäiturile täitmiseks. Kas see on nüüd ainuke võimalus, et töötajal tuleb nüüd veel maksta kohtutäiturile, et määrusega temale määratud raha siiski kätte saada? Kas tööandja on Töövaidluskomisjoni määrust rikkunud, kui raha pole reaalselt töötajani jõudnud 7 päeva jooksul? Tänaseks on nad tegelikult juba 5 päeva hilinenud.
Tänan!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja ja tööandja on töövaidluskomisjonis sõlminud kompromissi, siis on see pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui pooled on jõudnud kompromissini, mille kohaselt peab tööandja töötajale kompromissisumma üle kandma töötaja arvele, siis see tähendabki, et etteantud tähtaja jooksul peab töötaja arvelduskontole jõudma nimetatud summa. Kui tööandja seda teinud ei ole, on ta kompromissi tingimusi rikkunud.
Töötajal on võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kes saab alustada täitemenetlust. Kohtutäituri kulude kohta saate täiendavad küsida pankrotihaldurite- ja kohtutäiturite kojalt (http://www.kpkoda.ee/).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30)
Küsimus: Kas see on õige, et meil keelatakse töökohal vett juua?22.03.2019
Tere!
Meil tootmisega tegelevas ettevõttes on töötajatel keelatud tarbida joogivett töökohal (peame käima vett joomas wc-s). Sooviks vastust, kas töödejuhatajatel on õigus tarbida joogivett kui neil on oma kabinet?
Meil tootmisega tegelevas ettevõttes on töötajatel keelatud tarbida joogivett töökohal (peame käima vett joomas wc-s). Sooviks vastust, kas töödejuhatajatel on õigus tarbida joogivett kui neil on oma kabinet?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja võib keelata vee joomise ruumides, kus on töökeskkonna ohutegurid, mis võivad puhast vett ohustada. Näiteks kui tootmisruumides on lendlev tolm puidutolm/puru, kemikaalid jms, siis ei ole vee joomine taolises ruumis ohutu. Tööandja määrab sellisel juhul koha, kus töötajatel on võimalik vett juua.
Eelduslikult ei ole kabinetis lendlevat puidutolmu ja kemikaale, mille tõttu ei saaks vett juua, mistõttu on kabinetis vee joomine lubatud.
Eelkõige soovitame pöörduda tööandja poole ja palju selgitusi, mis põhjustel ja alusel ei ole vee joomine teatud ruumides lubatud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on kohustus pakkuda töötajale sööginurk, kus oleks korralik tool ja laud ning ka toidu hoiustamine?22.03.2019
Tere!
Töötan poes teenindajana. Mu päev algab 9:30 ja lõpeb 21.00. Ette nähtud on kaks pooletunnist pausi. Pausi ajal olen sunnitud einestama laos, kuhu vaevu mahub kaks inimest sisse. Lauaks kasutan kapiriiulit.
Mikrolaineahi on enda muretsetud. Külmkapp puudub. Korralik sööginurk kui selline puudub. Tööandja keeldus/keeldub ise varustama külmkapi või mikrolaineahjuga. Sööginurgast rääkimata. Küsimus seisneb selles, kas tööandjal on kohustus pakkuda töötajale sööginurk, kus oleks korralik tool ja laud ning ka toidu hoiustamine? Kas tööandja peaks seadusega töötajale pakkuma olmeruumi? Millised on kriteeriumid olmeruumideks kaubanduskeskustes?
Lugupidamisega
Töötan poes teenindajana. Mu päev algab 9:30 ja lõpeb 21.00. Ette nähtud on kaks pooletunnist pausi. Pausi ajal olen sunnitud einestama laos, kuhu vaevu mahub kaks inimest sisse. Lauaks kasutan kapiriiulit.
Mikrolaineahi on enda muretsetud. Külmkapp puudub. Korralik sööginurk kui selline puudub. Tööandja keeldus/keeldub ise varustama külmkapi või mikrolaineahjuga. Sööginurgast rääkimata. Küsimus seisneb selles, kas tööandjal on kohustus pakkuda töötajale sööginurk, kus oleks korralik tool ja laud ning ka toidu hoiustamine? Kas tööandja peaks seadusega töötajale pakkuma olmeruumi? Millised on kriteeriumid olmeruumideks kaubanduskeskustes?
Lugupidamisega
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 kohaselt peab tööandja tagama 6 tunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutlise tööpäevasisese vaheaja ehk lõunapausi. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.
See tähendab seda, et kui töötajal on võimalik pausi oma äranägemise järgi sisustada, nt käia pausi ajal kõrvalasuvas kohvikus, siis ei pea tööandja pausi töötaja tööaja hulka arvestama ning muuhulgas ei pea tagama einestamiseks vajalikke tingimusi. Kui töötaja pausi oma soovi järgi sisustada ei saa, siis arvab tööandja pausi tööaja hulka ning loob töötajale võimaluse einestada tööajal. Võimaluste loomine einestamiseks tähendab vähemalt külmkapi olemasolu, sest muul moel ei ole võimalik toitu säilitada.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lg 4 kohaselt peab olenevalt töö laadist töötajatel olema võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Seega kui töötaja töö laad on seotud pideva püsti seismisega, siis peab olema tagatud olmeruum, kus töötaja saab puhata ja kus on võimalik seljatoega istmel selga puhata.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui endine tööandja nõuab 100 euro tagasimaksmist, kuna nad olevat valesti arvestanud minu töötamist?22.03.2019
Tere. Eelmisel töökohal, kus sunniti mind omal soovil lahkuma liigsete (2 korda kuus) haigushoogude tõttu, lõpetasime lepingu 25. veebruar. Maksti välja lõpparve, palgalehte pole ma kunagi saanud. Nüüd 14. märts helistati mulle endiselt töökohalt ja nõuti, et ma maksaksin neile tagasi 100 € valearvestuse eest. Nende raamatupidamise järgi olen töötanud 2 päeva, kui olin veel haiguslehel. Neil ongi komme töötajaid haiguslehelt tagasi kutsuda tööjõu puudude tõttu. Kuna L,P on ka seal tööpäevad, siis sain haiguslehe lõpetada alles esmaspäeval. Tööandja selgitas, et selle raha maksab mulle tagasi haigekassa, teatavasti aga nemad mingeid tagasiarvestusi ei tee ning L,P eest ei maksnud. Kuidas toimida, kui ma ei tea mingit raamatupidamise ega puhkuse kompensatsiooni arvestust. Ei saa ju maksta raha telefonikõne alusel, pealegi oli see väike summa juba mul kulutatud uue töökoha koolitustasuks.
Parimat soovides,
Parimat soovides,
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja on Teile maksnud enam töötasu, kui Te olete välja teeninud, siis töölepingu seaduse § 39 kohaselt on tööandjal õigus enam makstud tasu tagasi nõuda 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse.
Kui Te töötasite ajal, mil viibisite tegelikkuses haiguslehel, siis tuleb tööandjal Teile töötasu välja maksta, kuid annab Haigekassale teada, et töötaja on samaaegselt olnud nii haiguslehel kui töötanud ning Haigekassal ei ole kohustus haigushüvitist Teile maksta.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millele tugineb põhikoolides pikapäevarühma kasvataja/õpetaja ametinimetuse kasutamine, töö sama, palk erinev?22.03.2019
Tere!
Küsimus seoses põhikoolides oleva ametiga - pikapäevarühma kasvataja/õpetaja. Millest tulenevalt on osades koolides pikapäevarühmas töötav inimene pikapäevarühma õpetaja ning mõnes -kasvataja (tööülesanded on samad)? Ametinime erinevusest tekib ka palga erinevus. Need, kes on pikapäevarühma õpetajad, saavad riiklikku õpetaja palka, kasvatajate palk on aga tunduvalt väiksem, ometi töö on sama. Kas see on iga kooli juhtkonna enda otsustada või on ka seaduses midagi kirjas mis seda reguleerib?
Lasteaedades on näiteks kaotatud ära amet "kasvataja", nüüd on kõik õpetajad.
Küsimus seoses põhikoolides oleva ametiga - pikapäevarühma kasvataja/õpetaja. Millest tulenevalt on osades koolides pikapäevarühmas töötav inimene pikapäevarühma õpetaja ning mõnes -kasvataja (tööülesanded on samad)? Ametinime erinevusest tekib ka palga erinevus. Need, kes on pikapäevarühma õpetajad, saavad riiklikku õpetaja palka, kasvatajate palk on aga tunduvalt väiksem, ometi töö on sama. Kas see on iga kooli juhtkonna enda otsustada või on ka seaduses midagi kirjas mis seda reguleerib?
Lasteaedades on näiteks kaotatud ära amet "kasvataja", nüüd on kõik õpetajad.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimus kuulub Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse. Palume antud küsimusega pöörduda Haridus- ja teadusministeeriumi poole.
Küsimus: Kas töötaja kellel on rahalisi nõudeid tööandja vastu, saab nõuda neid pankrotihaldurilt?22.03.2019
Tööandja maksis ühel kuul vähem palka, lubades ülejäänud järgmisel kuul tasuda, järgmisel kuul palka ei maksnudki ja kolmandal kuu keskel hoopis koondas töötaja. Sama kuu lõpus alustas tööandja pankrotimenetluse. Kas töötaja kellel on rahalisi nõudeid tööandja vastu, saab nõuda neid pankrotihaldurilt? Kas koondamisteatega ja töölepinguga peaks minema Töötukassasse? Saamata on kahe ja poole kuu palk ja puhkuserahad.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja on alustanud pankrotimenetlust, siis on töötajal soovitav ühendust võtta pankrotihalduriga ja esitada oma nõuded pankrotihaldurile. Pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur esitab Töötukassale hüvitise taotlemiseks avalduse. Rohkem infot leiate siit: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pean lapsehoolduspuhkuse ajal informeerima tööandjat, kui tahan teises kohas töötada, tööleping nagu kohustaks?22.03.2019
Tere
Mul oleks küsimus ühe punkti kohta oma töölepingust.
Olen hetkel põhitöökohast lapsehoolduspuhkusel, aga soovin osalise ajaga minna tööle teise tööandja juurde. Põhitöö tööandjaks on avaliku sektori organisatsioon, kus töötasin raamatupidamisosakonnas spetsialistina (töölepingu alusel). Teine tööandja on eraettevõte, kes tegeleb filmide tootmisega ja soovin minna sinna osa ajaga tööle raamatupidajaks (samuti töölepingu alusel). Töö sisu ajutises töökohas oleks hoopis teine kui põhitöökohal oli, samuti ei konkureeri need organisatsioonid omavahel.
Mina põhitöökoha töölepingus on üks punkt, mis tekitas küsimusi, kas see tähendab TLS järgi konkurentsipiirangut? Kui ei, kas see punkt tuleneb mõnest muust punktist TLS-is? Üritan aru saada, kas selle punkti aluseks on mõni seadus või õigusakt või on see asutusesisemine dokument (aga ilma õigusaktita)?
"Töötaja on kohustatud kirjalikult informeerima vahetu juhi kaudu tööandjat, kui töötaja soovib osaleda äriühingu juhtimises, töötada teise tööandja juures, osutada teenuseid teisele juriidilisele isikule või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana."
Tänan!
Mul oleks küsimus ühe punkti kohta oma töölepingust.
Olen hetkel põhitöökohast lapsehoolduspuhkusel, aga soovin osalise ajaga minna tööle teise tööandja juurde. Põhitöö tööandjaks on avaliku sektori organisatsioon, kus töötasin raamatupidamisosakonnas spetsialistina (töölepingu alusel). Teine tööandja on eraettevõte, kes tegeleb filmide tootmisega ja soovin minna sinna osa ajaga tööle raamatupidajaks (samuti töölepingu alusel). Töö sisu ajutises töökohas oleks hoopis teine kui põhitöökohal oli, samuti ei konkureeri need organisatsioonid omavahel.
Mina põhitöökoha töölepingus on üks punkt, mis tekitas küsimusi, kas see tähendab TLS järgi konkurentsipiirangut? Kui ei, kas see punkt tuleneb mõnest muust punktist TLS-is? Üritan aru saada, kas selle punkti aluseks on mõni seadus või õigusakt või on see asutusesisemine dokument (aga ilma õigusaktita)?
"Töötaja on kohustatud kirjalikult informeerima vahetu juhi kaudu tööandjat, kui töötaja soovib osaleda äriühingu juhtimises, töötada teise tööandja juures, osutada teenuseid teisele juriidilisele isikule või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana."
Tänan!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui Te töötate avalikus sektoris, siis on võimalik, et Teile kohaldub korruptsioonivastane seadus, mille § 14 lg 7 p 1 kohaselt tuleb tööandjale esitada info kõrvaltegevuse kohta, kui see on seotud tulu saamisega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas klient võib poes müüjat pildistada ja liiatigi veel tööandjale saata?21.03.2019
Tere. Töötan ehitusmaterjalide kaupluses. Isikliku telefoni kasutamine pole keelatud. Rääkisin ükspäev telefonis ja läksin müügisaalist välja aga samas ei väljunud poest. Istusin näidisripptooli peale ja rääkisin. Täna kutsus juhataja mind oma jutule sest üks klient oli teinud minust pildi ja kaevanud mitte minu vaid kõigi töötajate peale, et pidevalt istutakse telefonis. Aga küsimus on, kas niimoodi tohib salaja üldse müüjaid pildistada ja siis neid pilte veel ka edasi saata? Täpsustuseks, et poe uksel on silt, et pildistamine keelatud. Juhataja palus ka kirjutada seletuskirja, aga hetkel seda ei kavatse teha, kuna mul tunne, et tegemist on ehk eraviisilise jälitustegevusega või ma eksin?
ette tänades
ette tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Isiklikuks otstarbeks inimeste pildistamine ja filmimine on lubatud. Kuigi inimene võib fotode/video isiklikul otstarbel kasutamiseks pildistada/filmida põhimõtteliselt mida iganes, tuleks asutuse territooriumil pildistamisel lähtuda asutuse kehtestatud sisekorra eeskirjadest, kui need on olemas. Kui eeskirju ei ole, tuleks asutuselt pildistamiseks või filmimiseks luba küsida. Lisaks on oluline tähele panna, et võõra inimese pildistamisel on eetiline pildistatava käest nõusolekut küsida.
Kui inimeste pildistamise ja filmimise eesmärgiks on hilisem andmete avalikustamine, võib seda teha vaid siis, kui salvestisele jäänud inimesed annavad selleks eelneva nõusoleku. Tehtud fotosid ei tohi isiku nõusolekuta kuskil avalikustada, näiteks videot Youtube’i üles panna või fotosid Facebook’i üles laadida. Ka fotode edastamine tööandjale on isikuandmete töötlemine, mis tähendab, et selleks peab olema õiguslik alus ehk antud juhul töötaja nõusolek.
Lisainfot isikuandmete töötlemisest fotode tegemise näol saate lugeda siit: https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Juhised/Juhis-kantavad%20seadmed%20ja%20privaatsus.pdf
Lisaküsimustega isikuandmete töötlemise kohta soovitame esitada Andmekaitse Inspektsioonile. Kontaktid leiate siit: https://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis on mu viimane tööpäev enne puhkust, kui olen öösel tööl 23:00-6:00 ja puhkus algab 9.05.2019, kas 8 või 9 mai?21.03.2019
Tere, tekkis küsimus seoses tööaja ja puhkusega. Kui ma olen öösel tööl 23:00-6:00 ja mul hakkab puhkus 9.05.2019 siis, kas mu viimane tööpäev on 8.05 kuni 6:00 või on öö-tööga teisiti, et viimane päev on 9.05 kuni 6:00.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja puhkus algab 9. mail, siis samal päeval töötaja enam tööd teha ei saa. Kuna põhipuhkust kasutatakse kalendripäevades, siis juhul, kui töötaja teeks 9. mail ka tööd ning jääks samal päeval ka puhkusele, siis oleks tegemist olukorraga, mis ei ole lubatud.
Kalendripäevi loetakse keskööst keskööni. Kui töötaja tööpäev algab 8. mail kell 23.00 ja lõpeb 9. mail kelle 6.00, siis 9. mai ei saa olla tema esimene puhkuse päev. See tähendab, et selleks, et puhkus saaks alata 9. mail, peab 8. mail alanud tööpäev lõppema hiljemalt 8. mail kell 24.00
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).