Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TäKS) ei ole viimase aasta jooksul muutunud. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. TäKS § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

TäKS ei kehtesta, milliste õppetegevuste jaoks võib õppepuhkust kasutada. See tähendab seda, et töötaja võib õppepuhkuse ajal kirjutada lõputööd, valmistuda eksamiteks, teha koduseid töid, osaleda õppetöös jne. Õppepuhkus ei pea olema võetud ainult sessioonide ajal. Samuti ei ole ette nähtud erandeid täis- ja osalise tööaja alusel töötavatele töötajatele. Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest üksnes järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on olukorrad, mil õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2). 

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töökoormuses (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 ja töötasus ning töötasu arvutamise viisis (TLS § 5 lg 1 p 5). Kokkulepitud töölepingu tingimusi võib TLS § 12 kohaselt muuta üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab seda, et tööandja võib teha Teile ettepaneku töötasu ja/või töökoormuse muutmiseks, kuid Teil on õigus keelduda.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud näiteks täistööajas, siis on tööandjal kohustus tagada töötajale täistööaja ulatuses töö ja töötajal kohustus kokkulepitud mahus tööl käia. Kui töötaja töötab rohkem kui kokku lepitud, antud juhul rohkem kui täistööaja ulatuses, on töötaja teinud ületunnitööd, mis tuleb lisaks kokkulepitud töötasule tasustada 1,5-kordse töötasuga.

Kokkuvõttes võib öelda, et ühepoolselt ei saa tööandja töökoormust ega töötasu vähendada. Selleks peavad pooled saavutama kokkuleppe. Kui tööandja tagab töötajale täistööaja, siis on töötaja kohustatud ette antud mahus tööl käima.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Tervislikel põhjustel töösuhte ülesütlemiseks on tarvis töötaja või tööandja poolset kirjalikku ülesütlemisavaldust. Kui töötaja ei saa tervislikel põhjustel töö tegemist jätkata, siis esitab töötaja tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 alusel. Kirjalikule erakorralisele ülesütlemisavaldusele lisab töötaja tõendi, mis kinnitab, et töösuhte jätkamine tervislikel põhjustel kokkulepitud töötingimustel on vastunäidustatud. Näiteks, kui arst on väljastanud tõendi, et töötajale on vastunäidustatud raskuste tõstmine ning töötaja töötab igapäevaselt laos, kus on tarvis pidevalt raskuseid tõsta, siis nimetatud tõendi alusel on töötajal võimalik töösuhe erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse ja arsti tõendi.

Tööandjal on võimalik töötajaga töösuhe tervislikel põhjusel üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Selleks, et tööandja saaks töösuhte töötajaga erakorraliselt tervislikel põhjustel üles öelda, peab tööandjal olema selleks alus. Seaduslikuks aluseks saab olla olukord, kus töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel või on töötaja esitanud tööandjale arsti tõendi, millelt nähtub, et kokkulepitud tingimustel töö tegemine on vastunäidustatud.

Tööandjal ei ole kohustust töösuhet üles öelda, ka siis mitte kui töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel. Töösuhte ülesütlemine saab olla üksnes tööandja otsus. Tööandjal tekib üksnes siis kohustus meetmete kasutusele võtmiseks, kui töötaja esitab tööandjale arsti tõendi, mille kohaselt ei saa ta enam samasugustel tingimustel töö tegemist jätkata. Sellisel juhul korraldab tööandja töö ümber või kui see ei ole võimalik, siis ütleb töötajaga töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kui seoses ebavõrdse tööjaotusega tekib töötajal ületunnitöö, siis töölepingu seaduse § 44 lg 1 kohaselt on töötajal õigus ületunnitöö tegemisest keelduda. Kui töötajal on tervise tõttu vastunäidustatud mõni töö või töötingimus, nt vastunäidustatud töötamine öösel, raskuste käsitsi teisaldamine, täistööajaga vms, siis tuleb tööandjale esitada vastav arsti tõend ning tööandjal tuleb seda arvesse võtta.

Kui tegemist on väga suure töökoormusega, aga töötaja jõuab etteantud töö kokkulepitud tööaja sees ära teha, st ei teki ületunnitööd ning töö pole ka arsti poolt vastu näidustatud, siis tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja läbi rääkida töökorralduse tingimustes, soovitavalt kirjalikult või hiljem vestlus kirjalikult fikseerida.

Kui tegemist on töökorraldusega, mille tõttu töötaja tervis halveneb, siis tuleb samuti tööandja poole pöörduda, soovitavalt kirjalikult ja paluda rikkumise lõpetamist. Tegemist on sisuliselt hoiatamisega, mis võib hiljem viia töötajapoolse erakorralise töösuhte ülesütlemiseni. Oluline on, et olukorrast oleksid olemas kirjalikud tõendid, mida saaks vaidluse korral kasutada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Püstijalu töötamise näol on tegemist füüsiline töökoormuse ja sundasendis töötamisega. Kui päeva vältel tuleb seista, siis tööandja peab võimaldama puhkepause keha taastamiseks ja ülekoormuse vältimiseks.

Tööinspektsioon on teinud ka sellekohaseid sihtkontrolle. Ühest sellisest on võimalik lugeda järgnevas artiklis: http://www.kaubandus.ee/uudised/2016/12/29/tooinspektsioon-kaubanduskeskuste-poodide-tootajad-vajavad-puhkepause

Tööinspektsioonile on töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete teemal vihjeid aadressil vihje@ti.ee

Mis puudutab kaamerate kasutamist töötajate jälgimiseks, siis töötajate töö tegemise jälgimine kaamerate bail ei ole lubatud. Rohkem infot saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud juhendist lk 69-75 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf

Lisaküsimuste korral kaamerate paigaldamise kohta soovitame pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel (igal tööpäeval kl 10–12 ja 14–16, neljapäeviti kl 10 12 ja 14 15) 5620 2341

Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumise võimalused (nt võimalus esitada sekkumis- või selgitustaotlus, rikkumisteade vms) leiate siit: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole

Veel soovitame lugeda Tööinspektsiooni Tööelu aprillikuu numbrit lk 14-17, kus on artikkel kaamerate paigaldamise õiguspärasusest. Artikkel on leitav siit: http://ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/teavitustegevus/ajakiri-tooelu/2018/

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Enne töölepingu sõlmimist räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimustes. Kui töötaja ja tööandja jõuavad töölepingu tingimustes osapooli rahuldavate tulemusteni, sõlmitakse kirjalik tööleping. Oluline töölepingu tingimus on muuhulgas töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Nt võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.

Näiteks kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötamise asukoht on Tallinn, siis on tööandja kohustatud töötajale Tallinnas kokkulepitud tingimustel töö tagama. Töötaja on omakorda nõustunud Tallinnas tööl käima. Eestis kehtivad õigusaktid ei kohusta tööandjat tasuma töötajale kodust tööle ja töölt koju sõitu. Seetõttu tasub töötajal enne tööle asumist kaaluda, kas pakutud tingimustel töö talle sobib. Nt kui töötaja elab Keilas, kuid pakutav töö tegemise koht on Tallinnas, siis kaalub töötaja, kas Tallinnas tööl käimine on talle majanduslikult mõistlik arvestades saadavat töötasu ja sõidule kuluvat raha. Kui töö tegemise kohana on kokku lepitud Eesti Vabariik, siis peab töötaja olem valmis liikuma igasse Eesti punkti ning arvestama asjaoluga, et kodust tööle ja töölt koju sõitu tööandja hüvitama ei pea.

Kui töötamise asukohana on kokkulepitud nt Tallinn, kuid tööandja saadab töötajad ajutiselt tööd tegema Paidesse, siis on tegemist eestisisese lähetusega. Ka lähetusse sõitu ja lähetusest tagasi koju sõidule kuluvat aega ei kohusta Eestis kehtivad õigusaktid tööandjat töötajale kinni maksma. Samuti ei kuulu lähetusse sõidule kuluv aeg tööaja hulka. Küll aga tuleb sellisel juhul hüvitada sõidu maksumus.

On võimalik, et teise linna või ojektile sõitmine võib kuuluda tööaja hulka. Toome selgitava näite. Kui töö tegemine saab alguse Tartust ning seejärel liigutakse edasi Tallinnasse, siis loetakse sõidu aeg tööajaks. Nt kui esmalt minnakse Tartu kontorisse/lattu, tehakse seal töötoiminguid, nt laetakse peale kaupa, siis seoses sellega on tööpäev alanud ja edasine sõit Tallinnasse on tööaeg (sest tööpäev on juba alanud) ning sõidule kuluv aeg tuleb sellisel juhul lugeda tööaja hulka.

Iseenesest on ka võimalus, et ainult ühel töötajal loetakse sõiduaeg tööaja hulka ning teistel mitte. See on sellisel juhul kui üks töötaja juhib tööautot, autos on tööandjale kuuluvad töövahendid, ehitusmaterjalid jne. See tähendab seda, et autot juhtiv töötaja täidab töökohustusi viies ehitusobjektile ehitusmaterjali. Kui nimetatud töötaja võtab autosse teised töötajad, kes sel päeval ei ole tööd teinud ning alustavad töö tegemist alles objektil, siis ongi tegu olukorraga, kus üks töötaja täidab tööandja juhiseid, allub tööandja korraldustele ehk teeb tööd ning tema sõiduaeg loetakse tööaja hulka ning teistel töötajatel on tegemist tööle/lähetusse sõidule kuluva ajaga, mida ei loeta tööaja hulka.

Seega kokkuvõttes on oluline teada, kuidas on töö reguleeritud, kas objektile sõidetakse tööautoga, kas enne objektile sõitmist tehakse töötoiminguid jne. Alles seejärel on võimalik otsustada, kas sõidule kuluv aeg kuulub tööaja hulka või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt selgitada erinevaid ülesütlemise aluseid. Tuleb eristada, kas töötaja ütles töösuhte üles omal soovil või erakorraliselt.

Töötaja võib töösuhte igal ajal omal soovil TLS § 85 lg 1 või katseajal TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette, katseajal vähemalt 15 kalendripäeva. Töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama, aga peab esitama kirjaliku ülesütlemisavalduse. Kui töötaja esitab kirjaliku ülesütlemisavalduse ja ülesütlemist ei põhjenda, s.t tegemist ei ole erakorralise ülesütlemisega, siis loetakse töösuhe üles öelduks omal soovil. Kui töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata, siis on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest. TLS ei reguleeri hüvitise suurust. Tööandja esitab töötaja ettepaneku hüvitise maksmiseks. Kui töötaja ei nõustu tööandja ettepanekuga, siis ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta töötasust tasaarvestusi teha ei tohi, kuid tööandjal on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole kahju hüvitise nõudega.

Töötajal on võimalik töösuhe üles öelda ka erakorraliselt TLS § 91 lg 3 alusel töötajast tuleneval põhjusel, nt lähedase haigestumise tõttu, mis tõttu ei ole võimalik enam töösuhet jätkata. Sellisel juhul teeb töötaja kirjaliku ülesütlemisavalduse, märgib avaldusele põhjuse ning ühtlasi märgib ka põhjuse, miks ei ole etteteatamistähtaja järgimine võimalik. Lisaks esitab töötaja tõendi. Põhjendatud erakorralise ülesütlemise ja etteteatamistähtaja mitte järgimise korral ei saa tööandja nõud hüvitist vähem etteteatatud aja mitte järgimise eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie kirjast ei selgu kahjuks, kuidas tööandja puhkusetasu on arvestanud. Puhkusetasu arvestamiseks liidab tööandja eelneva kuue kuu töötasud, mis töötaja on teeninud. Seejärel liidab kokku sama ajavahemiku ehk sama kuue kuu kalendripäevad, millest on maha arvatud riigipühad ja kalendripäevad, mil töötaja viibis töölt seaduslikul alusel eemal, nt haiguslehel, õppepuhkusel vm. Kuue kuu töötasud jagatakse kuue kuu kalendripäevadega. Saadud vastus on ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Puhkusetasu arvutamiseks korrutatakse keskmine kalendripäeva töötasu puhkusel viibitud päevade arvuga.

Seega puhkusetasu arvutamisel ei mängi rolli töötaja tundide arv, töökoormus või see, kuidas tööajanorm puhkusel olemise tõttu väheneb. Põhipuhkust antakse kalendripäevades ja iga kalendripäeva eest (v.a riigipühad, siis ei saa töötaja põhipuhkust kasutada) makstakse kalendripäevapõhist puhkusetasu. Jääb arusaamatuks, mida tähendab puhkusetasu 80h eest. Kuid olulisem tundide arvu välja toomisest on süveneda sellesse, kuidas puhkusetasu on arvutatud. Kui puhkusetasu on arvutatud kalendripäeva põhiselt, siis on tegemist korrektse põhipuhkusetasu arvutamisega.

Mis puudutab tööajanormi, siis kui töötaja töötab osalise koormusega arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus), siis üldjuhul väheneb tema tööajanorm 4 tundi iga kalendaarse tööpäeva (E-R, va riigipühad) kohta, mil ta viibis puhkusel. Näiteks kui töötaja viibib põhipuhkusel 19.11-28.11 (10 kalendripäeva, millest 8 on kalendaarsed tööpäevad), siis tema novembrikuu tööajanorm väheneb 8 x 4 = 32 tundi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötukassas on võimalik ennast tööotsijana võtta arvele peale töösuhte lõppemist. Teie kirjast ei selgu, millal lõpeb/lõppes töösuhe. Kui Teie töösuhe on lõppenud, siis ei saa Te enam lapsehoolduspuhkusel viibida. Lapsehoolduspuhkus lõpeb koos töösuhte lõppemisega.

Lisaks töösuhte lõppemisele on oluline asjaolu, kas tööandja on teinud töötamise registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Kui kanne on tegemata, siis on Teil võimalik nõuda töövaidluskomisjonis või kohtus töösuhte lõppemise tuvastamist ja kaasnõudena töötamise registri kande tegemist. Kui töötajal tekib kahju kande tegemata jätmise või vale kande tõttu, nt ei saa töötuskindlustushüvitist, siis on võimalik esitada tööandja vastu ka kahju hüvitamise nõue.

Seega esmalt tuleb kindlaks teha, millal lõppes Teie töösuhe (mitte millal anti avaldus või millal toimub töövaidluskomisjoni istung) ja peale töösuhte lõppemist on võimalik ennast tööotsijana arvele võtta.

Olenevalt vaidluse sisust, on võimalik, et töövaidluskomisjoni otsuse tulemusena muudetakse töötamise registris töösuhte lõppemise alus ja see võib mõjutada Töötukassast saadavaid hüvitist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Juhatuse liikme lepingut reguleerib võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduses ei ole sätestatud kohustuslike hüvitisi lepingu lõppemisel või ülesütlemisel. Pooltel on võimalik erinevates hüvedes lepingus kokku leppida. Koondamist ja hüvitist koondamise korral reguleerib töölepingu seadus, mis ei laiene juhatuse liikme lepingule.

Seega kui juhatuse liikme lepingus pole lepingu lõppemise juhul kokku lepitud hüvitise saamist, siis töölepingu seaduses sätestatud koondamise regulatsioon juhatuse liikme lepingule ei laiene.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).