Lemmikloomad
Küsimus: Kui kaua võib aega võtta autolt löögi saanud kassi paranemine?29.05.2012
Tere,
Laupäeval sai mu 4-aastane isane kass autolt löögi. Kass sai kiiresti toimetatud arsti juurde. Tehti röntgen ja öeldi, et kopsude ümbruses on vedelik (ilmselt veri), käpa luu saanud vigastada ning lõualiides (või lõualuu liiges või kuidas seda nimetatakse) on mõradega ning vasaku silma ümbrus tugevalt paistes. Kass on nüüd kolmandat päeva kliinikus jälgimise all. Arsti sõnul on olukord stabiilne, vedelikku pole juurde tekkinud ning kass ise nurrub ja on sotsiaalne, paistetus silma ümbert on alanenud, mistõttu ei tehta ka operatsiooni silmale. Täna saab kass kodusele ravile ning nädala pärast tuleb minna uuesti kontrolli. Mis Te arvate, millal võiks öelda, et oht ON möödas? See arst ei osanud öelda mulle mingit aega, toonitades kogu aeg, et on oht, et asi muutub hullemaks. Kui kaua üldse võtab lõualiidese paranemine kui operatsiooni EI tehta? Mis saab kui verekogus kehaõõnes suureneb? Miks seda verd kuidagi välja ei tõmmatud sealt nende päevade jooksul, mil kass kliinikus oli? Olen sellest kõigest natukene segaduses... Pole saanud päris arstiga rääkida, sest tal oli kiire. Küsimustele on vastanud nooremarst. Igaks juhuks seetõttu uuringi siitkaudu...
Lisaks... Kass ise läheb alati paanikasse, kui on tarvis teda autoga transportida (ning tänagi ootab sõit 45 km kaugusele koju). Kuidas saaks teha reisi kiisu jaoks meeldivamaks? Kas vahetult enne sõitma hakkamist võib samuti puuri tekile Feliway feromooni spreid pihustada? Ega see talle midagi halba ei tee?
Hea meelega jätaksin kassi nädalaks kliinikusse jälgimisele, kus tehakse iga päev röntgenit jmt, aga rahaliselt lihtsalt ei ole võimalik. Tahaks loota, et kass paraneb oma tavapärases keskkonnas kiiremini...tuttav ümbrus ja tuttavad inimesed.
Laupäeval sai mu 4-aastane isane kass autolt löögi. Kass sai kiiresti toimetatud arsti juurde. Tehti röntgen ja öeldi, et kopsude ümbruses on vedelik (ilmselt veri), käpa luu saanud vigastada ning lõualiides (või lõualuu liiges või kuidas seda nimetatakse) on mõradega ning vasaku silma ümbrus tugevalt paistes. Kass on nüüd kolmandat päeva kliinikus jälgimise all. Arsti sõnul on olukord stabiilne, vedelikku pole juurde tekkinud ning kass ise nurrub ja on sotsiaalne, paistetus silma ümbert on alanenud, mistõttu ei tehta ka operatsiooni silmale. Täna saab kass kodusele ravile ning nädala pärast tuleb minna uuesti kontrolli. Mis Te arvate, millal võiks öelda, et oht ON möödas? See arst ei osanud öelda mulle mingit aega, toonitades kogu aeg, et on oht, et asi muutub hullemaks. Kui kaua üldse võtab lõualiidese paranemine kui operatsiooni EI tehta? Mis saab kui verekogus kehaõõnes suureneb? Miks seda verd kuidagi välja ei tõmmatud sealt nende päevade jooksul, mil kass kliinikus oli? Olen sellest kõigest natukene segaduses... Pole saanud päris arstiga rääkida, sest tal oli kiire. Küsimustele on vastanud nooremarst. Igaks juhuks seetõttu uuringi siitkaudu...
Lisaks... Kass ise läheb alati paanikasse, kui on tarvis teda autoga transportida (ning tänagi ootab sõit 45 km kaugusele koju). Kuidas saaks teha reisi kiisu jaoks meeldivamaks? Kas vahetult enne sõitma hakkamist võib samuti puuri tekile Feliway feromooni spreid pihustada? Ega see talle midagi halba ei tee?
Hea meelega jätaksin kassi nädalaks kliinikusse jälgimisele, kus tehakse iga päev röntgenit jmt, aga rahaliselt lihtsalt ei ole võimalik. Tahaks loota, et kass paraneb oma tavapärases keskkonnas kiiremini...tuttav ümbrus ja tuttavad inimesed.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Mulle tundub, et Te olete oma kassi pärast väga mures, isegi üle muretsenud, sest tegelikult peituvad vastused ja variandid Teie küsimustes ja arutlustes.
See, et kass sai autolt löögi ja rabeles koos arstide abiga sellest välja, on juba suur asi ja tõeline põhjus rõõmu tunda. Nüüd jääb üle veel ta korralikult välja põetada, mis tähendab täpselt arstide juhiste järgimist ja vajalike tingimuste loomist Teie poolt.
See, et kassi "kohe ei opereeritud" ja "vedelikku välja ei tõmmatud" ei tähenda seda, et arstid ei oska või ei taha seda teha, vaid siin toimib riskide kaalutlemine s.t. kas risk panna tõsise trauma üle elanud loom narkoosi ja kaotada ta kopsutursega, on õigustatud, või hoida teda paar nädalat pehme toidu peal ja lasta mõrasel lõualuul endal kokku kasvada, on tunduvalt turvalisem.
Te peate kindlasti veel saama raviarstiga kokku ja laskma endale kogu olukord rahulikult ära seletada ja eriti täpselt tuleks rääkida sellest, millised on ohud ja kuidas neid ära hoida ja ära tunda ning ka sellest, kas kassi jaoks on parem olla arstide järelvalve all või oma tavapärases keskkonnas. Teie jaoks oleks kindlasti rahulikum esimene variant, kassi jaoks teine.
Minul ilma kassi nägemata ja tema vigastusi teadmata ei ole võimalik midagi konkreetsemalt ütelda, kui Teie kassi elu päästnud inimestel.
Head paranemist soovides...
Küsimus: Mis võib olla põhjuseks, kui kassi suu on veidi verine ja aevastab verd?28.05.2012
Tere! Mul on kodus 1-aastane isane kass. Umbes kaks nädalat tagasi tundus kass haige - suu oli veidike verine, kuid arvasime, et kakles teise kassiga. Kuid siis panin tähele, et suu nurgas oli paks limajas vedelik, mis ei tahtnud paberiga kuidagi maha tulla. Kass oli kuidagi uimane ja loid. Siis mõne päeva pärast aevastas ta verd ning see pani mõtlema, et tegemist on millegi tõsisemaga. Ta on veel sellel ajavahemikul ühe korra aevastanud verd. Äkki oskate öelda, millega on tegemist, mis selle võib põhjustada?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Arvan, et seda kassi tuleks kindlasti arstile näidata. Uurida põhjalikult suu- ja ninaõõnt, vajadusel teha ka röntgenülesvõtted.
Kas kass käib ka õues? Kui, siis kui kaua ta tavaliselt ära on? Millised riskid on teie kodu juures (teised loomad, suur tee, suured majad). On ta vaktsineeritud? On ta allergiline millegi vastu? Kas suus oli kõik korras, hambad kõik alles, igemed ja keel terved? Kas ta süüa saab? Kas looma käitumises on veel mingeid muutusi? Kas nüüd kahe nädala möödudes on olukord sama - hullem - parem? Palju küsimusi. Võiks veelgi esitada. Mõte on see, et kui loomal tuleb kuskilt verd, võib olla tegemist traumaga, mürgistusega, ägedalt kulgeva nakkushaigusega ja veel paljude muude hädadega ning kindlam on kohe arstile minna ja põhjus välja selgitada. Hetkel ma tõesti ei oska täpset vastust anda.
Küsimus: Kas kassipoeg peab sööma sama toitu mis meie ja kuidas sellega harjutamine peaks käima?21.05.2012
Tere! Meil on 4-kuune kassipoeg. Mulle teeb muret tema toitmine. Nimelt sööb ta hea meelega hakkliha, kala, toorest kana. Oleme andnud ka krõbinaid, aga neid koos hakklihaga ja ta sööb neid vähesel määral. Mõni aeg tagasi otsustas abikaasa, et hakkliha enam ei anna, las sööb sama mis meiegi. Praktiliselt 5 päeva seisis kassil kausis pekk ja natuke taid, mida ta umbes 3. või 4. päeval käis närimas. Piim oli alati olemas ja sellest ta siis praktiliselt toitus kogu see aeg. Mul tekkis sellega seoses küsimus: kas meie käitumine oli õige (minul isiklikult oli kasvavast kassist kahju, kuid mehe arvates polnud tal kõht tühi, kui ei söönud eesolevat - siis pekki ja liha - ära)? Kas tubane kass (ja eriti kassipoeg) peaks toituma samadest asjadest, millest meiegi ja kuidas peaks selle toiduga harjutamine toimuma? Ja kas see on suur probleem, kui ta ei hakkagi sööma sama, mida tema pere? Ja mis juhtub kasvava kassiga, kui ta ei söö mitu päeva?
Tänan vastuse eest!
Tänan vastuse eest!
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kass ei peaks kindlasti toituma samadest asjadest millest teiegi. Eriti veel kui te juhtute olema taimetoitlane.
Inimesed on oma toitumiselt omnivoorid e. kõigesööjad, kassid aga karnivoorid ehk lihatoidulised ja nende ainevahetuse alustala on loomne valk. Kassi jaoks on väga oluline ka see, milline on toidupalade suurus, lõhn, kuju, tekstuur ja seapraad on kindlasti tema jaoks võõras. Inimeste poolt manustatav valmistoit võib sisaldada kassi jaoks liialt maitseaineid (eeskätt soola) ning toidulisandeid mida tema organism ei vaja ja puudu olla just olulistest aminohapetest (nt. tauriin) ilma milleta kassi ainevahetus kaua korralikult ei toimi. Seepärast on kõige kindlam ja ka lihtsam toita teda korraliku kuivtoiduga, kus toitained, vitamiinid, mineraalained on kassi arengut ja ainevahetust arvestades tasakaalus ja kodutoiduga te seda iial ei suuda saavutada, (eriti veel kasvueas) ja anda aeg-ajalt midagi juurde (maitsestamata lihasaadused).
Inimestega ühist toidulauda kassi tervis väga kaua välja ei kannata. Kui kasvav kass mitu päeva ei söö, siis võtab ta elutegevuseks vajamineva energia olemasolevatest varudest, mille tagajärg võib olla tõsine.
Küsimus: Kuidas toimida, kui kass on armukade?17.05.2012
Tere,
Meil on 1,5 aastane pärsia emane steriliseeritud tubane kass. Hiljuti sündis meie perre laps ja meie kassi käitumine hakkas muutuma. Esiteks ei teinud ta lapsest üldse välja, korra käis kaugemalt nuusutamas ja siis lahkus. Asi võttis teise pöörde siis, kui ta hakkas igale poole sirtsutama, Ja need kohad olid täitsa erinevad, küll rõdu ette vaiba peale, koridori, meie voodisse jne. Ei suutnud seda olukorda rohkem taluda ja saaatsime kassi nö. asumisele vanemate juurde, sest paraku lapsega tegelemine ei jäta aega nii palju kassi jaoks kui enne. Kusjuures vanemate juures on kass elav ja mängib koguaeg, ei ole kordagi pahandust teinud.
Aga plaan kass tagasi võtta on meil endiselt, sest laps kasvab suuremaks ja ehk on siis kiisu jaoks ka rohkem aega. Tahaks nüüd teada, milline võiks olla kassi reageering? Kas tema käitumine on sama, tunneb ta oma kodu ära?
Tänan
Meil on 1,5 aastane pärsia emane steriliseeritud tubane kass. Hiljuti sündis meie perre laps ja meie kassi käitumine hakkas muutuma. Esiteks ei teinud ta lapsest üldse välja, korra käis kaugemalt nuusutamas ja siis lahkus. Asi võttis teise pöörde siis, kui ta hakkas igale poole sirtsutama, Ja need kohad olid täitsa erinevad, küll rõdu ette vaiba peale, koridori, meie voodisse jne. Ei suutnud seda olukorda rohkem taluda ja saaatsime kassi nö. asumisele vanemate juurde, sest paraku lapsega tegelemine ei jäta aega nii palju kassi jaoks kui enne. Kusjuures vanemate juures on kass elav ja mängib koguaeg, ei ole kordagi pahandust teinud.
Aga plaan kass tagasi võtta on meil endiselt, sest laps kasvab suuremaks ja ehk on siis kiisu jaoks ka rohkem aega. Tahaks nüüd teada, milline võiks olla kassi reageering? Kas tema käitumine on sama, tunneb ta oma kodu ära?
Tänan
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Loomapidamist tuleb alati vaadata mitte enda, vaid loooma seisukohast. Kass on väga kodus kinni olev loom ja mõistlik oleks teda mitte ühest kohast teise ja ühest perest teise vintsutada. Pärslased on minu hinnangul üldse väga tundlikud igasugusele keskkonnamuutusele. Uus elu võib looma viia sügavasse stressi, eriti kui peres on ka laps, kes paratamatult laseb aeg-ajalt kuuldavale kõrgemaid noote. Asi võib kulmineeruda lapse voodisse pissimise ja üleüldse igale poole pissimisega. Samuti võib stress kutsuda esile terviseprobleeme.
Minu soovitus oleks jätta teie rõõmus kass vanematele head elu nautima ja võtta endale uus kass. Kass ja laps kasvaksid koos üles ja enamasti on lastega kasvanud kassid üsna kannatlikud, pika närviga ja muidu eluterved. Harjunud pisikesest peale kuulma vahest kisa ja tundma pisikesi kohmakaid käsi, mis vahest liiga kõvasti sikutavad. Lastega kasvavad kassid tavaliselt hea iseloomuga loomadeks. Isiklikult soovitaksin pigem isast kassi, sest isane kass on enamasti vastuvõtlikum ja suurem suhtleja. Emased on tihti tujukamad.
Küsimus: Kas kass võis saada hingelise trauma arstil käigust?15.05.2012
Läksime kassiga arstile, sest probleemiks oli sage oksendamine. Tundus, et kassi ennast see ei häirinud: sõi normaalselt (apteegi toit), mängis, jooksis, hüppas, ronis, meeldis kõike liikuvat taga ajada ja tal meeldis pererahvaga nö juttu ajada. Arsti juures pandi ta kotti, et vereanalüüsi võtta ja lisaks tuli teda kogu personaliga kinni hoida, tehti ka veel süste. Selles kotis olles, oli ta lõpuks nii vaevatud, et algul ei saanud korralikult hingatagi ja terve tee koju (30km) lõõtsutas ja ei olnud nõus oma kotis olema, vaid ainult süles. Alates sellest päevast on ta väga vaikne, ei püsi kaua ühel kohal, magab rohkem põrandal, ei huvitu millestki ega kellestki, ei mängi, liigub ainult aeglaselt, kõrgele hüppamisel otsib abistavaid esemeid. Käib tihti liivakastis pissil. See on kestnud 6 päeva. Ainult söömisega on kõik endine-sööb tihti, aga vähe.
Diagnoos oli: halvad maksa näidud, varem oli probleem pankreasega, nüüd olid need näidud enam-vähem normaalsed. Kirjutati tabletid ja vitamiini geelina. Rääkisin sellest kassi käitumisest ka arstile, ta arvas, et on vaja antibiotikume süstima hakata, sest üleelamine arstil käigust ei tohiks nii kaua kesta ja kutsus meid tagasi.
Mul on suur mure, kas kass, kes oli enne nii elurõõmus, võis tõesti peale arstil käiku nii haigeks ja loiuks jääda? Või on võimalik, et ta sai tõsise hingelise trauma? Oleme tõsiselt mures! Tegu on pärslasega ja on umbes 7-8 aastane (leitud kass), isane ja kastreeritud.
Oleme muidu oma arstiga väga rahul olnud, aga sellist olukorda pole varem esinenud ja ka arst oli kohati kõhklev selle olukorra suhtes, seepärast otsustasime abi otsida ja konsulteerida ka kellegi teisega.
Diagnoos oli: halvad maksa näidud, varem oli probleem pankreasega, nüüd olid need näidud enam-vähem normaalsed. Kirjutati tabletid ja vitamiini geelina. Rääkisin sellest kassi käitumisest ka arstile, ta arvas, et on vaja antibiotikume süstima hakata, sest üleelamine arstil käigust ei tohiks nii kaua kesta ja kutsus meid tagasi.
Mul on suur mure, kas kass, kes oli enne nii elurõõmus, võis tõesti peale arstil käiku nii haigeks ja loiuks jääda? Või on võimalik, et ta sai tõsise hingelise trauma? Oleme tõsiselt mures! Tegu on pärslasega ja on umbes 7-8 aastane (leitud kass), isane ja kastreeritud.
Oleme muidu oma arstiga väga rahul olnud, aga sellist olukorda pole varem esinenud ja ka arst oli kohati kõhklev selle olukorra suhtes, seepärast otsustasime abi otsida ja konsulteerida ka kellegi teisega.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Loomulikult on iga käik ja ettevõtmine, mis rikub kassi igapäevarutiini, tema jaoks stressiolukord. Saati siis veel arsti juures ja ka selline valus protseduur, nagu verevõtmine. Ka inimesed on väga närvis ja endast väljas, kui on arstile mineku päev.
Teie arst on kahtlemata väga tubli ja teil on kindlasti põhjust ka edaspidi temaga väga rahul olla. Olen kindel, et ta "põeb" samamoodi kui Teiegi selle pärast, et Teie kass ennast halvasti tunneb.
Diagnoosi suhtes ei oska ma midagi ilma lähteandmeid omamata ütelda, aga tõenäoline on see, et selline stressirohke sündmus võis Teie kassi haiguslikku seisundit süvendada ja mingeid sümptomeid selgemalt esile kutsuda. Sestap võiksite koos oma arstiga kaaluda seda, et edaspidine ravi põhjustaks loomale võimalikult vähe uusi üleelamisi. Kindlasti teate te, mis teda rohkem endast välja viib (süstid, tablettide manustamine).
Mõni uus mänguasi? Kui ta ei soovi väga liikuda, siis äkki oleks abi suukaudsest valuvaigistikuurist.
Küsimus: Kuidas leevendada steriliseeritud kassi valusid ja kuidas puhastada haava?14.05.2012
Tere,
Mind huvitab, kuidas leevendada steriliseeritud kassi valusid ning kuidas peaksin kassi hoidma, et ma tema kõhule haava puhastamisel haiget ei teeks?
Mind huvitab, kuidas leevendada steriliseeritud kassi valusid ning kuidas peaksin kassi hoidma, et ma tema kõhule haava puhastamisel haiget ei teeks?
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Mingit erilist hoidmisviisi ei ole ja enamasti ei tee see haav ka eriti haiget. Steriliseerimise päeval tehti talle kindlasti loomakliinikus valuvaigistav süst ja anti ehk koju kaasagi paariks päevaks?
Kõige parem oleks need küsimused esitada operatsiooni teinud loomaarstile. Mina pakun, et seda haava polegi väga tarvis puhastada ja torkida. Oluliseim kõigist on see, et kass ei kipuks haava ise lakkuma!
Küsimus: Kass hakkab öösiti korteris jahti pidama ja ringi tuuseldama, kuidas saame olukorda muuta?14.05.2012
Tere,
Võtsime hiljuti varjupaigast täiskasvanud kassi. Kõik elu on meil koos muidu super, aga öösiti on meil lahkarvamusi. Nimelt natuke aega pärast magamaminekut hakkab kass jahti pidama ja korteris niimoodi ringi tuuseldama, et olen pidanud voodist tõusma ja kontrollima, et televiisor oleks veel oma alusel. Olen proovinud õhtul intensiivselt kassiga mängida tunni jagu, kui ka mänguasjad ööseks ära võtnud, kuid vahet ei ole. Kui oleme üleval, siis on kass vana rahu ise, müdistamine algab just siis, kui me magama läheme. See on hakanud elukvaliteeti juba häirima ning ma kardan, et alt naabrid tulevad kaebama. Kuna kass on tubane, siis oleme proovinud ka erinevaid toite ja kogust kergelt piirata, kuna ta energiakulu on päeval väiksem kui õuekassidel. Loomaarst vastas meie mure peale, et sellised need kassid ongi. Äkki on teil mõned soovitused või kogemused sarnase juhtumiga?
Aitäh
Võtsime hiljuti varjupaigast täiskasvanud kassi. Kõik elu on meil koos muidu super, aga öösiti on meil lahkarvamusi. Nimelt natuke aega pärast magamaminekut hakkab kass jahti pidama ja korteris niimoodi ringi tuuseldama, et olen pidanud voodist tõusma ja kontrollima, et televiisor oleks veel oma alusel. Olen proovinud õhtul intensiivselt kassiga mängida tunni jagu, kui ka mänguasjad ööseks ära võtnud, kuid vahet ei ole. Kui oleme üleval, siis on kass vana rahu ise, müdistamine algab just siis, kui me magama läheme. See on hakanud elukvaliteeti juba häirima ning ma kardan, et alt naabrid tulevad kaebama. Kuna kass on tubane, siis oleme proovinud ka erinevaid toite ja kogust kergelt piirata, kuna ta energiakulu on päeval väiksem kui õuekassidel. Loomaarst vastas meie mure peale, et sellised need kassid ongi. Äkki on teil mõned soovitused või kogemused sarnase juhtumiga?
Aitäh
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Paraku pean ütlema sama, et jah, sellised need kassid just ongi. Vahest on neil ka ebameeldiv komme diivanit või tapeeti kratsida, vahest mööda kardinaid turnida, aga enamik neist on üsna öise elustiiliga. Need on kassilikud omadused, millega peab kassi võttev inimene arvestama juba enne looma võtmist. Kass pole vaid diivanikaunistus, vaid paras paharett!
Oman ise viite kassi, kellest vaid üks oskab end öösiti piisavalt hästi üleval pidada, et omab privileegi voodis magada. Ülejäänud on öösel köögis. See on ka ainus soovitus mida oskan anda, et tehke talle kuskile ruumi pesa. Pange samasse ruumi ka muu vajalik ja harjutage ta öösiti seal magama. Alguses tõenäoliselt kass protesteerib, aga järjekindlus viib sihile!
Küsimus: Kas küüliku kurgu juures olev moodustis võib olla kasvaja?10.05.2012
Mul on mure, kahtlustan, et mu küülikul on kasvaja/vähk. Tal on kurgu juures suur valge ja kõva punn (kui seda nii saab nimetada). See on ikka päris suur. Kas selline asi on küülikutel normaalne? Kas oleks mõtet pöörduda arsti juurde, kuna küülik on väga-väga vana ja kui teha opp, kahtlustan, et ta ei pruugi seda üle elada. Mida Teie arvate, mida teha?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Valge ja kõva moodustis kurgu juures ei ole kindlasti küülikutel normaalne. Tavaliselt võib neil esineda selles piirkonnas nö rasvalott, aga see ei tohiks olla kõva konsistentsiga. Kindlam oleks siiski vastuvõtul ära käia ja arst vaatab, kas moodustis on nahaga seotud või paikneb hoopis naha all, kas ta ei hakka takistama söömist, hingamist, kas seda oleks võimalik eemaldada ja millised on selle otsuse riskid ja plussid.
Küsimus: Kuhu peaks pöörduma, kui elurajoonis kolab pidevalt ringi rebane?04.05.2012
Mida teha ja kuhu pöörduda, kui meie aias (Tallinna linna ääres) käib tihti rebane, rikkudes sellega muru ja samas ohustades ka aias mängivaid väikeseid lapsi mõne haiguse või muu sarnasega?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Igasuguste hulkuvate loomadega, olgu need siis metsa- või koduloomad, tegeleb linnas, külas vm asulas kohalik omavalitsus. Nende piiridest väljaspool kohaliku jahipiirkonna valdaja või rentnik. Võib ka helistada Keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313 ja nemad suunavad Teid kuhu vaja.
Küsimus: Mida teha, kui koer ei kannata autosõitu ilmselt psüühilise üleelamise tõttu?02.05.2012
Tere,
9 kuu vanuselt toodi 2011.a. septembris autoga Tartu korterist meie eramusse Tallinnas basset hound. Kohtusime müüjaga loomakliinikus, kus uus pereliige enne meie juurde tulekut arsti poolt üle vaadati. Peale seda tuli koer meie autosse ja oma endist perenaist ta enam ei näinud. Väliselt kodunes koer meil väga kiiresti, isegi esimesel ööl ei nutnud vana kodu taga. Lastega on ta lahutamatu. Probleemid on aga autosõiduga. Autosse tuleb vastumeelselt ja roojab-oksendab auto täis. Peame võimalikuks, et koer sai meie juurde tulles ja ühest autost teise kolides hingelise trauma ning sellest vastumeelsus autosõidu vastu. Seetõttu võtame teda autosse väga harva, ainult hädavajaduse korral. Samas suvi on tulemas ja liikumist rohkem, kus koera oleks vaja kaasa võtta, et ei peaks õhtul koju kiirustama või saaks üldse väljaspool kodu ööbida.
Mida annaks teha, et koer autosõiduga paremini lepiks? Siiani ei ole tahtnud asjatundmatult vägisi harjutama hakata.
9 kuu vanuselt toodi 2011.a. septembris autoga Tartu korterist meie eramusse Tallinnas basset hound. Kohtusime müüjaga loomakliinikus, kus uus pereliige enne meie juurde tulekut arsti poolt üle vaadati. Peale seda tuli koer meie autosse ja oma endist perenaist ta enam ei näinud. Väliselt kodunes koer meil väga kiiresti, isegi esimesel ööl ei nutnud vana kodu taga. Lastega on ta lahutamatu. Probleemid on aga autosõiduga. Autosse tuleb vastumeelselt ja roojab-oksendab auto täis. Peame võimalikuks, et koer sai meie juurde tulles ja ühest autost teise kolides hingelise trauma ning sellest vastumeelsus autosõidu vastu. Seetõttu võtame teda autosse väga harva, ainult hädavajaduse korral. Samas suvi on tulemas ja liikumist rohkem, kus koera oleks vaja kaasa võtta, et ei peaks õhtul koju kiirustama või saaks üldse väljaspool kodu ööbida.
Mida annaks teha, et koer autosõiduga paremini lepiks? Siiani ei ole tahtnud asjatundmatult vägisi harjutama hakata.
Vastus: Aliftina Petrova, Eesti Kennelliidu F.C.I välimikukohtunik ja kuulekuskoolituse kohtunik
1. Rohkem aktiivselt jalutada, joosta eriti mäest alla ja ülesse, joosta slaalomi mingite asjade vahel.
2. Enne sõitu peaks kõht tühi olema.
3. Emotsionaalsel koeral peab sõidu ajal huvitav/põnev olema ja ta peab olema huvitatud sõitma mingil marsruudil, näiteks peaaegu iga päev sõita autoga kohta, kus koer saab mängida teiega või teiste koertega, jalutada, ujuda, koolitustrenni. Kui on pikk reis, tuleb teha väikseid peatuseid.
4. Lõpuks võib anda oksendamise vastu tabletti, mis on apteegis müügis.