Lemmikloomad

Tere, mul on 8-aastane saksa lambakoer. Umbes aasta tagasi hakkas ta oma esimest käppa küünarliigese juurest lakkuma. Sinna tekkis paistetus, mis läks aina suuremaks, koer muudkui lakkus ja lõpuks tuli karv maha. Otsustasime näidata arstile, kes ei olnud väga kindel, kas see on kasvaja või midagi muud. Otsustasime, et arst opereerib seda käppa ning eemaldab selle. Kuna see moodustis oli nii halva koha peal, siis pärast operatsiooni venitati nahka väga palju koomale, et haava saaks õmmelda ning kokku kasvada. Käpp oli umbes 2 nädalat väga paistes ja higistas, koer ei saanud üldse käpa peale toetuda. Siis sai sidemed ära võetud ning paistetus alanes veidi. Kuid seda haava tahtis ta kogu aeg lakkuda, otsustasime panna võru ümber kaela. Saime arstilt igasuguseid salve ja kreeme kuid kahjuks on möödas juba 5 kuud ja käpp on endiselt paistes ja paistetuse koht on pehme ning sealt immitseb mäda välja. Enam ei saa seda topsikut ka ümber kaela hoida, kuna see on hõõrunud kaela katki. Oleme iga päev pidanud 2 korda käppa siduma, et koer ei saaks vabalt lakkuda. Sest näha on, et kui lakub siis läheb ainult hullemaks. Ainuke asi, mis paistetust alandas, oli antibiootikumid. Siis läks paistetus poole vähemaks ja mäda ei tulnud. Nüüd on saanud juba 2 korda see kuur läbi tehtud. Kuid käpp läheb taas paiste ja hakkab mädanema. Paistetus või siis see mädanev koht on umbes peopesa suurune. Ei oska enam midagi teha, igasuguseid ravimeid on saanud proovida ja arst ei oskanud ka nagu midagi enam teha.

Tere,
mu pisike 3-aastane isane koer (chihuahua) pissib ja sirtsutab tuppa, isegi külas käies. Kodus pidevalt leian sirtsutamise või loigu ja see on juba alguses peale nii olnud. Olen temaga riielnud, aga mitte midagi ei aita. Ehk oskate midagi soovitada, milles asi võib olla.

Tere!
Minul juba ammu selline küsimus. Sain omale kiisu rohkem kui aasta tagasi. Tean, et ta on kümne aastane, aga pole steriliseeritud. See on nii õudne kui tal tuleb jooksuaeg, ta kräunub ja mina nutan, sest ma nii hoian teda, püüan teda siis süles hoida jne. Kas te oskaksite mulle nõu anda, kas ma tohiksin teda lasta steriliseerida või tablette anda? Ma ei taha, et ta ära sureks või haigeks jääks. Olen muidugi küsinud nõu ka loomaarstidelt, aga vastused on väga erinevad. Kiisu ise on muidu väga energiline ja mängime tihti temaga, ta on mul emane kiisu ja õues pole kunagi käinud, annan talle royal canin täissööta. Aitäh teile!

Tere!
Aasta tagasi kahtlustas tohter koeral (krants, 14-aastane) suhkruhaigust, andis testri, mille panin pissi sisse ja kui värvi muudab, siis on haigus. Ei muutnud värvi. Elu läks normaalselt edasi.
Sel sügisel hakkas koer äkitselt tuppa pissima ja läksime tagasi arsti juurde, kes sama protseduuri ise kordas ja avastaski suhkruhaiguse, määraks vist 4, maksimaalne pidi olema 6? Küsis, kus olime varem, kuid eelmine kord oli ju kõik korras ja vahepeal ei andnud haigus endast märku. Pani looma dieedile, ainult konserv ja krõbinad.
Kaks nädalat hiljem oli koer kõhn, loid, ei tundnud enam ära teda. Hakkasime uurima haiguse kohta, ei ole normaalne ju, et ainuke menüü kuivoit. Vaikselt hakkasime andma keedetud liha meresoolaga, porgandit, pruuni riisi jne... Koeral tuli tagasi söögiisu ja oli muidu rõõmsam.
Ainult viimased nädalad on ta jälle loiuke, trepist ise alla läheb, üles tuleb nii et kaks tagakäppa korraga ja väga vaevaliselt, oleme ta nüüd ise süles tuppa tassinud. Ei jaksa jalutada enam nii palju ja lõpus ei jaksa ka jalga tõsta, pissib nagu tüdruk.

Kuna see tohter, kelle juures siiani käidud, emale ei meeldinud, käidi täna teise juures, kes koera imestuseks kohe maha kandis, oli veendunud, et pissiprooviga ei saa haigust diagnoosida ja parem oleks looma piinad lõpetada.

Me ei piina ju teda, sest kui õue saab, siis tatsab ikka saba püsti ringi, ainult kaua ei jaksa ja üles trepist ka väga ei jaksa. Tean, et loomad kannatavad palju valu, kuid ise arvame, et vana, väeti ja haige, kuid ikka näeb ja kuuleb ju meid:)

Mis mulle aga muret teeb - kas arst on eelmistel kordadel käitunud valesti, et vereproovi kohe ei võtnud? Äkki oleks saanud aasta tagasi ravi peale ja asja kontrolli alla?

Kas annaks veel midagi koerakese jaoks ära teha?

Tänud ette,

Tere,
Mul on lausa mitu küsimust.

1) Minu ca 7-aastane emane steriliseeritud kass on hästi pika karvaga. Ja karva ajab ta ka omajagu, seetõttu kammin teda aeg-ajalt. Ükskord kammides aga avastasin, et tal on kaela peal mitu karvutut laiku. Ka oli näha kratsimise jälgi. Hiljuti lasin kassi kiipida ja küsisin ka selle kohta nõu. Arvati, et ehk on tegu allergiaga. Kuna meenus, et hiljuti kasutasin tõepoolest korraks teistsugust liiva, siis leppisin selle vastusega. Kuid möödas on nüüd juba nädalaid arstivisiidist ja üle kuu teise liiva kasutamisest ning ikka on uusi karvutuid laike ja vanu, kus juba on uut karva peale hakanud tulema. Lisaks ma näen pidevalt, et ta ikkagi sügab oma kaela. Mis võib veel neid laike põhjustada.

2) Samal kassil on kaela peal paremal küljel selline ebaühtlast kupla meenutav moodustis. Kas tegu võib olla selle kiibiga?

3) Ikka sama kass on ka väga tundliku seedimisega. Nii kui midagi muud peale oma harjumuspärase krõbinate sööb, oksendab ta kogu maosisu välja. Kuna sai ka uus kass võetud, kes neid krõbinad ei söö, siis on põrandal kaks toidukaussi ning vana kass kipub ikka võõrast krõbinat ka sööma. Ja siis jälle oksendab. Tahaks leida mõne kvaliteetse ja mõlemale sobiva krõbinatüübi, kuid kuidas ma vana kassi harjutan? Või peangi temale eraldi toitu andma jääma (see tundlikkus on viimasel ajal suurenenud)?

4) Võtsin hiljuti varjupaigast ühe noore emase kassi juurde. Kass oli õuest leitud. Tema on lühikese ja tugeva karvaga. Nüüd ta on elanud minu juures juba varsti kuu aega. Ja tema karv on meeletult lahti läinud. Kas tegu on mingi aine puudusega või kohaneb ta alles tubase eluga (juhul kui ta üldse enne tänaval elas, mitte ei sattunud sinna juhuslikult). Millal peaksin muretsema hakkama?

5) Sama noore emase kohta veel küsimus. Kui ma ta varjupaigast tõin, pakkusin talle alguses hoiukodu ja hiljem jäi ta mulle päriseks. Nüüd aga kahtlustan, et kass on tiine. Kuna hetkel ei ole võimalik temaga ultrahelisse minna, siis kas on ka võimalik ise kuidagi kindlaks teha tema tiinus? Kas ja millal peaks kõhtu katsudes tunda olema kassipoegade liikumist? Ja kas emaseid kasse ei kontrollita varjupaigas tiinuse suhtes?

Tuli hirmus palju küsimusi, kuid ilma isikliku transpordita ning tööajast lihtsalt pole võimalik kohe loomaarsti juurde minna. Lisaks vana kass saab sellistest sõitudest alati meeletu stressi.

Vabandan kui siin juba taoline küsimus esitatud. Nimelt andsin 2-kuusele kutsikale täna ussirohtu. Tegin tableti pulbriks ja panin maitsestamata jogurti sisse ja nii ta seda sai. Kennelis olid varasemalt kõik kuurid korralikult tehtud. 13. november lähme uuesti vaktsineerima. Paraku aga kui andsime rohu kell 7 hommikul, siis kell 1 päeval oksendas ta kõik välja koos toiduga. Enne seda oli muidugi oma lolli kombe kohaselt vist väljaheidet söönud seega päris kole. Nüüd tekkiski küsimus, et kas oksendamine võis olla ussirohu mõjust või väljaheitest? Ja kas tuleks anda ussirohtu uuesti või jõudis see selle ajaga ehk juba mõjuda?
Ühtlasi küsiks ka, et kas on mingi kindel valem kuidas keelata koeral oma väljaheiteid söömast. Olen kuulnud ananassi söötmisest aga ei tea, kas kutsikale see kõige parem just on.

Meil on 13-aastane isane segavereline pikakarvaline koer. Alguses lihtsalt nakitses ennast, sai tehtud kirbutõrje ja pestud anti-itch šampooniga, esialgu oli karv väga läikiv ja ilus, nüüd nakitseb ja lakub ennast, nahk väga kõõmane ja kuiv, karv tuhm ja kohati hõredad laigud. Eriti teevad muret kaenlaalused ja kube. Seal punetavad laigud ja lakub ennast kogu aeg. Olen kummeli teega tupsutanud ja seda kõõma üritanud ära harjata. Pesta sama šampooniga praegu ei julge. Kas saaks midagi koera heaks apteegikraamiga teha või peaks kiiremas korras arstile tulema? Sööb väga hea isuga. Varem pole selliseid probleeme olnud, kas tegu võib olla mingi vitamiini puudusega? Toiduks põhiliselt Darlingi krõbinad ja purgitoidud.
Oleks väga tänulik vastuse eest.

Tere

Kass oli kadunud 2 päeva. Koju tagasi jõudes oli võimeline ennast üle läve vedama vaid esikäppade abil tagumisi järel vedades. Väliseid vigastusi ei ole. Kõnnib väga vähe ja vaevaliselt. Käppasid katsudes häält ei tee, tundub, et luud terved. Söögiisu on olemas. Esineb kummalisi ärevushoogusid - järsku ehmub ja kräunub. Tahab olla üksi, poeb võimalusel peitu. Tundide viisi istub lamab ühe koha peal.
Kas see võib olla mõne trauma tagajärg või haiguse sümptom?
Tegemist on alla 2-aastase emase kassiga. Enne seda juhtumit oli väga elurõõmus ja mänguhimuline.

Lugupidamisega
murelik kassiomanik

Tere,
Mul on selline tunne, et merisiga on haige. Kui tavaliselt on ta selline ergas ja sööb palju, siis nüüd on asi muutunud. Viimastel päevadel olen märganud, et merisiga istub puuris ja tõmbab ennast hästi kokku nagu tal oleks külm ja siis kükitab seal, vahepeal olen märganud, et tal nagu ninapeal karvad turris ja samuti väriseb vahel harva. Enne sõi hea isuga, aga kui nüüd panen toitu, siis sööb natuke ja istub tagasi oma kohale. Olen märganud, et tal ka kõht lahti natuke, kuigi ma pole talle midagi rohelist andnud ja ta oleks ka nagu kõhnemaks jäänud. Tavaliselt, kui puurist välja võtsin, siis jooksis ringi, aga nüüd istub kohapeal või liigub natuke ringi. Kas oskate öelda, milles võib põhjus olla?

Tere,
Mis kõrgusele peaksin täiskasvanud kassile toidunõud asetama, et tal oleks mugav süüa? Tean, et koertel on olemas spetsiaalsed nõude hoidmise alused, millega saab kõrgust sättida.