Lemmikloomad

Tere!
Umbes kuu aega tagasi hakkas minu 4-kuune kassipoeg lonkama. Kassil on võimalus olla nii toas, kui õues. Ta ei saanud järsku toetada ühte tagumist jalga. Paljugi, mis väljas juhtuda võis, kõike ju ei näe. Sai loomakliinikust nõu küsitud. Kass pidi rahus olema. Ajaga läks asi paremaks, ta sai jälle jalga toetada ja mängida, joosta. Kuni ühel päeval tundus, et kassil on valud ja jalga jälle maha ei pannud. Mjäugus ka nii kurvalt ning värises ja magades ei olnud ükski asend sobiv. Nii on kuu aja jooksul juhtunud neli korda.

Siis läksin kassiga kliinikusse kohale. Pandi kass magama, tehti röntgen. Tehti ka uus süst, et ta üles ärkaks. Ja pilt ei näitavat midagi, et kassil midagi viga oleks. Ometi ei toetanud kass ka seal jalale ja värises ning mjäugus valust. Arst ise ütles, et tal pilt ei õnnestunud hästi, aga ta uut ka ei hakka tegema ning otsustaski, et kasvuraskused.

Arsti soovitus oli, et hoidke kassi 24/7 toas ja käituge nagu voodihaigega. Hoidsime teda siis toas, ei mängi temaga eriti, kuigi ta ise ju väga tahaks mängida. Ja eile õhtul, ta lihtsalt lipsas uksevahelt õue, kuna sissetulija ei teadnud, et kassike ootab ukse juures, et välja saada. Ei läinudki kaua, kui hakkas mjäugumine ja kassil jälle valud. Mida teha või kuhu pöörduda, ei saa ju olla, et tal midagi viga ei ole. Kas see on tõesti kasvamisega seotud? Ainult üks jalg?

Meil on 10-aastane koer. Suvel võtsime kassipoja, kes nüüdseks 4-kuune. Koer elab suurema osa väljas, kassipojal võimalus olla nii toas kui õues. Rohkem muidugi on ta toas. Meil on välisukse taga vana tugitool, mis on juba aastaid seal olnud ja nüüd magab seal kassipoeg, kui ta väljas on.
Viimasel ajal oleme näinud, et koer(hagijas) läheb ise sinna tugitooli, kui kassi ei ole. Ta pole mitte kunagi seal maganud ja ta isegi ei mahu sinna hästi. Koeral endal on pesa täiesti olemas ja muidu ta kassipoega endale lähedale ei lase.

Tere.
Võtsime endale tõutunnistusega kuldse retriiveri kutsika. Eelmine omanik ütles, et peame ta nüüd eesti kennelliidus oma nimele registreerima. Kas seda saab teha läbi arvuti, vajadusel saan dokumendid skännida.
Kas koera nö ümber kirjutamine maksab?
Ette tänades

Tere!
Lühidalt on tegu väikest kasvu isase 4a koeraga, kes sai 2a tagasi kaukaaslaselt niivõrd pureda, et pidime veetma enam kui nädala haiglas tilgutite ja valve all.

Enne traumat oli koer rõõmsameelne väikest kasvu klähvits, kes oli kõikidele külalistele ning naabritele väga armas ja viisakas. Pereliige oli käinud ka selleks ajaks kuuletuskoolitustel, mille tulemused olid head.

Peale traumat muutus koer kartlikuks, suuremate koerte peale muutub nõnda agressiivseks, et minu käratamiste peale ta ei reageeri (tavalise hääletooniga rääkimine on nagu hane selga vesi), tõstes traksidest koera maast kõrgemale, nagu kuuletuskoolitusel õpetati, olen saanud ise hammustada, kuid hiljem on koer pahandusest aru saanud ja väga alandlikult käitunud perenaise suhtes.

Väiksemad koerad on tal valida. Osadega suudab ta mängida pikka aega, kuid mõned on tema jaoks sama vastuvõetamatud kui suured koerad.

Viimasel ajal oleme tähele pannud, et talle ei meeldi ka mehed, kelle peale ta lakkamatult haugub. Kindlasti on koeral komme luua oma territoorium, ehk see plats/ala/tuba, kus ta parasjagu viibib on tema ala ning seal ta haugub võõraste peale ja võib muutuda agressiivseks, ehk püksisäärest kinni hakata. Kindlaks oleme ka teinud selle, et koer valib omale lapsed kelle peale ta agressiivselt hüppab, kuid leidub ka lapsi, kel laseb ta end kõrvast sikutada, omale süüa pakkuda ja kui koer magab, siis ennast patsutada, mis tundub talle vägagi meeldivat.

Peale traumat on koer vahel ka perenaise suhtes agressiivne ja kipub hammustama, kuid kuna koer on väike, siis pisikesed hambajäljed on talutavad, kuid vaimselt on see vastuvõetamatu. Samas, hoolimata hammustamisest, on koer perenaise suhtes hooliv, koer ei lase väljas jalutades perenaisele enamus inimesi ligi.

Oleme suhelnud nii mõnegi teise spetsialistiga. Osad on soovitanud teha koerale närviuuring, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas koera närvid on tõesti nii läbi. Kui see tõesti nii on, siis tuleks koer magama panna, mis oleks meie valikutest viimane.

Meile on soovitatud võtta ka teine koer, kellega tekiks nö vennatunne ja siis pole ka väljaskäigud praegusele koerale pealtnäha niivõrd ohtlikud. Muidugi oleks uue koera juurde võtmine juurde suur muutus, milleks tuleb tervel perel muuta eluharjumusi, kuid tõesti ma tahaks anda endast parima ja jätta koer meie sekka. Soovime ta edasipidised aastad teha rahulikuks ja rõõmsaks.

PS! Peale õnnetust oleme käinud ka kuuletuskoolitusel, kuid sealt tulles polnud tulemus rahuldav. Jah, toas, pere seltsis on ta rõõmsameelne ja oskab teha trikke ning kõrval käia, kuid välja minnes, ka kõige väiksemad häirivad tegurid hirmutavad teda ja muudavad ta rahutuks.
Palun abi, et muuta koera edaspidised eluaastad paremaks.

Tere!
See, et kassid näksivad muru oksendama ajamiseks, on normaalne, aga mul selline küsimus, et kui kass peale muru söömist oksendab mitu korda ja vahust lima, kas see on normaalne? Kasvatasin spetsiaalse kassimuru, kuid märkasin, et on kerge hallitus mulla pinnal. Hallituse korjasin ära, aga kas see muru võib kassile ohtlik olla. Samas on meil remont vannitoas, kus kasutasime lateks vesivärvi. Kiisu on omaette toas maja teises nurgas, kus aken avatud ja uks kinni. Kas võib olla mürgitus? Peale oksendamist kass sööb ja ei paista õnnetu olevat.
Kas seda muru veel anda või on parem ära visata.
Ette tänades

Küüliku pojad jäävad jalust ära, tagumised jalad, ja siis lihtsalt surevad. Kolme ja nelja kuused. Eelmine aasta oli meil poegadega sama probleem. Muidu on rõõmsad ja siis lihtsalt maas ja surnud. Olen suht nõutu.

Mis võib olla põhjuseks, et meie aastane kass tahab haiglaselt kohvi? Kui kohviaparaadist filter välja võtta, siis tuleb ta seda kohe lakkuma ja kui kohvi pulbrile ligi pääseb, siis sooviks kohe ka seda süüa. Kas see on mingi vitamiini puudus ja kui, siis milliseid vitamiine tuleks anda talle? :)

Tere!
Oleme otsustanud kolida perega teise Eesti otsa. Meie peres on aga ka 7-aastane emane steriliseeritud kassidaam, kelle elukorraldus ja harjumused on nagu lapsel - ilusate ilmadega käib õues iseseisvalt hullamas ja jahil, halvad ilmad ja ööd veedab toas, sageli minu lapse kaisus. Samuti sööb ja käib hädal toas. Kassike on lapsele parim sõber, seega oleks väga vajalik, et ta meiega koos kolib. Samas on ta harjunud ilusad ilmad õues veetma. Uues kodus on küll ka oma aed, ent tiheda liiklusega maantee on maja kõrval. Meie endisesse kodusse jääb elama minu vend, kes võiks seal kassi eest hoolitseda, ent kellel puudub loomaga emotsionaalne side. Ja nüüd küsimus: Mis on kassile parem? Kas kolida koos meiega (oma pere ja parima sõbraga) või jääda tuttavasse keskkonda, kus teda tõenäoliselt nii ei nunnutata nagu ta harjunud on? Kui ta kolib koos meiega, siis kas ja millal ta võiks jälle õues käima hakata ning kuidas uue ümbrusega kohanemist talle lihtsamaks teha?

Olen tähele pannud, et kass peale söömist luksub. Ta on umbes 3-kuune, isane kassipoeg. Leiti ta 1 kuuselt ja võtsime ta endale. Alguses sai ta sooja piima. Kuna ta kratsis ennast palju käisime ka loomakliinikus. Saime ussirohtu ja krõbinaid, mida pidime piima sisse panema. Aga kass neid ei söönud ja ei ole nõus ka nüüd sööma. Oleme ostnud erinevaid kassitoite ja hakkliha, aga ta eelistab hakkliha, hapukoort lakub ka. Nüüdseks ei joo ta enam piima. Tal on olemas kogu aeg vesi ja krõbinad. Tal on võimalus väljas olla, olen näinud, et ta sööb vahel heina. Aga kui ta sööb suure osa söögist hakkliha, jääb tal ju toitaineid puudu? Ja peale söömist viimasel ajal luksub? Kuidas toita teda õigesti? Millest on tingitud luksumine?

Õde töötab juba umbes pool aastat sellise töö peal, et 2 nädalat on ära ja 2 kodus, mis tähendab, et ta toob oma koera 2 nädalaks minu juurde (elan linnas majas, kus on ka oma hoov). Koer on ca 2-aastane emane keskmist kasvu krants, endal mul koera pole. Kui koer on minu juures, saame omavahelise suhtlemisega ja väikese tegelemisega karjasuhted paika ja teise nädala lõpuks tavaliselt koer käitub paremini (haugub vähem naabrite ja möödujate peale, ei hüppa minu ega laste peale jne). Õde ise koeraga koolitamise mõttes ei ole tegelenud, siit ilmselt ka käitumisprobleemid. Enda kogemus on, et olen ühe Saksa lambakoera koos koolitamisega üles kasvatanud. Probleem on selles, et kui koer on vahepeal jälle õe juures, siis hakkan kõike otsast peale, kuna koera käitumine meie juures on jälle kehv. Kas minu käitumine on olnud õige või ei peaks ma üritama koera nö ajutiseks peremeheks saada - võib-olla ajab see teda karja juhi osas segadusse, kuna tal ju on peremees.
Ja siit ka teine küsimus: kuna plaanin ka endale kutsika võtta, kas siis selle koera halb käitumine segab ka kutsika kasvatamist-koolitamist, kas halvad kombed jäävad külge?