Kahju- ja elukindlustus

Iga kindlustusandja otsustab ise, kas ja mil määral võtab arvesse sõiduki omaniku, vastutava kasutaja või kindlustusvõtja kindlustus- ja kahjuajalugu. Kindlustusmakset mõjutavatest teguritest vt täpsemalt siit http://www.lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusmakse_veebitekst4.pdf

Kõige mugavam on kindlustusmakset arvutada ja erinevate kindlustusandjate makseid võrrelda LKF-i veebilehel oleva kalkulaatori abil, vt https://hermes.lkf.ee/

Alates 1. oktoobrist kehtib liikluskindlustuse uus seadus, mille kohaselt võib liikluskindlustuse lepingu sõlmida iga isik, kellel on kindlustushuvi. Erinevalt varasemast ei pea kindlustusvõtjaks olema sõiduki omanik.

Täpsemalt vt http://www.lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusvotja_veebitekst3.pdf

Kindlustusandja peab hüvitama kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju. Kahju hüvitamise eesmärk on panna kahjustatud isiku võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahjujuhtumit ei oleks toimunud.

Kui nõuate kindlustusandjalt kahju hüvitamist liikluskindlustuse lepingu alusel, siis hüvitatakse ka täiendavalt paigaldatud sõiduki osad, näiteks küljetiivad vmt.

Kui nõuate kahju hüvitamist sõidukikindlustuse lepingu alusel, siis omab tähendust, kas täiendavalt paigaldatud sõiduki osad olid kindlustatud või ei olnud. Selle saate teada oma kindlustuslepingust.

Kui kindlustusandja ei hüvita võistlusauto stange kahjustumisest tekkinud kahju, siis täpsustage, mis põhjusel kindlustusandja seda kahju ei hüvita.

Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirneb kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahjuga. Kui kindlustusandja esitab kahju põhjustajale tagasinõude, siis piirneb tagasinõude summa tekitatud kahjuga.
Kindlustusandja ei tohi keelduda nõude sisu ja ulatust tõendavate dokumentide näitamisest.

Kui tegu on liikluskindlustuse juhtumiga ja Te ei saa kindlustusandjaga kokkuleppele, pöörduge liikluskindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

Tavaliselt majavammi läbi tekkinud kahju ei hüvitata. Ka kodukindlustuse hea tava kohaselt ei hüvitata kahju, mis ei ole tekkinud konkreetse juhtumi tagajärjel, vaid on tekkinud järk-järgult, pikema aja jooksul. Näiteks kahju, mis on tekkinud korrosioonist, mädanemisest vmt pikaajalisest protsessist.

Kodukindlustuse hea tava vt http://eksl.ee/images/files/Hea_tava_kodukindlustus(14).pdf

Liikluskindlustuse kahju hüvitatakse juhtumi ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse järgi. 2007. aastal kehtis liikluskindlustuse seadus, mille kohaselt liikluskindlustuse juhtumist tingitud püsiva töövõime kaotuse korral hüvitatakse põhjendatud kulutused toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemiseks ühekordselt sotsiaalministri poolt kehtestatud piirides.

Üldiselt peaks kindlustusandja hüvitama kahju, mis tuleb sellest, et ortopeedilised jalanõud on tavalistest jalanõudest kallimad ehk tavaliste ja ortopeediliste jalanõude hinnavahe.

Üldiselt vastates hüvitab kindlustusandja kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju, sh näiteks isiku sissetuleku vähenemise. Tarvidusel hüvitab kindlustusandja ka kahjustatud isiku ümberõppeks vajaliku kulu.

Pöörduge täpse vastuse saamiseks kahju hüvitava kindlustusandja poole. Iga juhtum on oma üksikasjadega ja ühest üldistatud vastust anda ei ole võimalik.

Kui liikluskindlustuse lepingu lõppemisest on möödunud vähem kui 12 kuud, siis hüvitab kahjustatud isikule kahju viimase lepingu kindlustusandja. Kahju hüvitanud kindlustusandjal on tagasinõudeõigus kindlustuskohustusega isiku vastu (LKindlS § 55). Kindlustuskohustusega isik on sõiduki omanik või vastutav kasutaja liiklusregistri andmetel (LKindlS § 7).

Seega kahjustatud isikule hüvitab kahju tavaliselt kindlustusandja ja liiklusregistri järgne sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab kindlustusandjale makstud hüvitise tagasi maksma.

Erandolukorras võib tagasinõude esitamine liiklusregistri järgsele sõiduki omanikule olla hea usu põhimõttega vastuolus, näiteks kui saabunud ei ole tähtaeg, mil sõiduki omandanud isik pidi liiklusregistrit sõiduki omandamisest teavitama.

Kui Teie vastu on esitatud tagasinõue, millega Te nõus ei ole, siis püüdke kindlustusandjaga läbi rääkida. Kui läbirääkimised ei õnnestu ja olete jätkuvalt arvamusel, et Teil ei ole kohustus tagasinõuet tasuda, pöörduge vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorganisse.

Liikluskindlustuse leping läheb kindlustuskohustusega isiku muutumisel automaatselt üle uuele kindlustuskohustusega isikule. Üleminek toimub liiklusregistris vastava kande tegemisest. Kindlustuskohustusega isik on sõiduki vastutav kasutaja liiklusregistri järgi või kui vastutavat kasutajat ei ole, siis sõiduki omanik liiklusregistri järgi.

Tasutud kindlustusmakse kaotsi ei lähe. Teavitage muutusest kindlustusandjat või sõlmige leping teise kindlustusandjaga. Kehtiva kindlustuslepingu ettemaks on Teie käsutada.

Liikluskindlustuse lepingu üleminekust sõiduki omaniku või vastutava kasutaja muutumisel vaata üksikasjalikumalt siit http://www.lkf.ee/images/files/Liiklus_omanikuvastutavakasutajamuutus_veebitekst6.pdf

Kindlustusandja esindaja ei pea tingimata käima kahju põhjustaja korteris juhtunu asjaolusid selgitamas. Kui asjaolud on niigi selged, siis ei ole täiendav ülevaatus tarvilik.

Kui Te ei ole esitatud tagasinõudega nõus, siis ei peate välja tooma põhjuse, miks tagasinõue Teie hinnangul asjakohatu on. Üksnes põhjus, et kindlustusandja esindaja ei ole Teie korterit üle vaadanud, ei ole aluseks tagasinõude tasumisest keeldumiseks.