Majavamm, hallitusseened

Kõigepealt suured tänud Teie poolt antud ammendavate vastuste eest. Käin ka foorumites, aga seal on palju "spetsialiste" kahjuks. Vana maja renoveerimine on aga selline asi, kus võib vastavate teadmisteta inimene väga kergesti "ämbrisse" astuda. Mõned küsimused jäid veel õhku, millele tahaks vastuseid saada.
Esiteks selle tuuletõkke plaadi kohta talade vahel: olen näinud, kui tuuletõkke plaat on pandud siseruumi vastu kivimüüri ja peale nn soome papp. Peale lammutamist oli seal taga mingisugune suurte sipelgate pesa ja sellest tuuletõkke plaadist oli järgi ainult sipelgate tekitatud rajad ja tolm.
Teiseks kui tuuletõkke plaat niiskusega paindub, siis avanevad servad tuulele ja tuuletõkkena pole temast seal mingit kasu. Kui tuul soojustusse pääseb, siis pole ka soojustusest mingit kasu.
Kas tuleks jätta puhta põranda ja soojustuse vahele mingisugune õhuvahe või mitte ja kolmas küsimus puudutab põrandaalust pinnast. Kuna maja on lahtiste põrandatega kaua seisnud, siis oli sinna tekkinud (eriti seal kuhu valgus ja päike peale paistsid) roheline hästi terava lõhnaga kirme, mis ulatub osalt ka vundamendile. Nähtavasti mingi samblik koos hallitusega. Kui ma selle eemaldan, kas siis selle peale võib ilma pinnase töötluseta liiva peale panna? Ja viimane küsimus - kuna eelmised mädanenud põrandatalad sai ära põletatud, siis ei saa laborisse proovi saata, aga kirjandust olen uurinud, et kõige tõenäolisemalt võis selle mädanemise põhjuseks olla niiskusest tekkinud majakoorik. Puit oli lagunenud kuubikukujulisteks tükkideks ja oli kaetud valge ämblikuvõrgu sarnase kihiga aga viljakehi polnud kusagilt näha. Mis sellise põrandaalusega enne uue põranda tegemist ette tuleb võtta või ei tulegi midagi, kui teha toimiv tuulutus? Kuna aga pool maja teen liivaalusel betoonpõrandana, siis kuidas selline seenega kokku puutunud pinnas hakkab liiva ja betooni sees toimima. Kas seene tekkimine sinna on lihtsalt aja küsimus?

Tervist.
Ostsin krundi koos pooleldi põlenud palkmajaga. Pool maja ja katus on põlenud ja alates veebruari kuust 2012 on see vett saanud. Palgid on läbi vettinud ja arenevad mitmed seeneliigid. Katsin küll pool maja kilega kinni, et poolest järsku saab asja. Maja välisküljed on kaetud veneajast tep-plaadiga (laastplaadid). Eemaldasin vahelagedelt kõik saepuru ja mulla. Võtsin kõik seinad paljaks. Kas pean ka välisküljed puhtaks tegema ja kas kütmine oleks abiks ja kas niiskele pinnale kemikaalidega tõrje tegemine on mõistlik või millal seda peaks tegema? Tänan

Kas on võimalik, et metall vask toetab/soodustab kuidagi hallituse kasvu? Kuidas seletada, et uued vasest kirjaklambrid kattuvad miski kahtlase rohelise kihiga? Ja veel, sama renoveeritud maja sisekoridorides (päike ei paista!) paberist ukse-nime-sildid, värviline trükk, tuhmuvad tugevalt 1-2 a jooksul!

Kas see kõik võib olla seotud hallitusega, mille kohta varemalt esitasin siin ka küsimuse inimeste tundmiste kohta, vt:
http://www.vastused.ee/loe/ehitus/majavamm-hallitusseened/1861/hallitusseened-spoorid-eosed-tooruumides.html

Tänan
M.

Tere ja tänan eelmise vastuse eest! Kuna kirjutate, et igasugune kile on põranda konstruktsioonides kurjast, siis kuidas lahendada sellist põranda konstruktsiooni kui ventilatsiooni avadeni jääb ca 20 cm vaba ruumi (ei piisa kapillaarniiskuse ära hoidmiseks). Nüüd, kui tõsta põranda pinda ca 20 cm kuni õhutusavade ääreni, tekib minu loogika järgi vähemalt kaks ohtu: tuulutatava põrandaaluse ruumala väheneb ja niiske pinnas liiva näol jääb põrandataladele veelgi lähemale. Teine küsimus oleks siis juba puhtalt põranda konstruktsiooni teemal. Olen palju ehitusfoorumites käinud ja sealt on jäänud kumama, et kasutatakse talade vahel soojustuse hoidmiseks tuuletõkke plaati. Kas ei teki ohtu, et mingid putukad, mutukad selle lihtsalt nahka pistavad ja kuidas peab vastu niiskusele. Kas osb plaat oleks ikkagi parem, kuigi jah, palju kallim. Millist soojustust soovitate talade vahele? Kui soojustatud taladele tuleb hiljem osb plaat, kas siis peaks panema ka eelnevalt aurutõkke kile või on seegi kile kurjast?Kas soojustuse ja põrandaplaadi vahele peab jääma mingisugune õhuvahe?
Ja viimane küsimus: kuidas suhtute looduslikesse puidukaitse vahenditesse, näiteks tõrvaõlisse? Kas sobib põranda talade töötlemise? Kas haisema ei jää?Millist keemilist preparaati soovitate?

Tere!
Elame vanas puitmajas ja 2010. aasta sügisel leidsime aias asuvate terrassiplaatide alt seene. Saatsime selle Tartusse Mükoloogia Uuringukeskusesse proovi tegemiseks ja saime vastuse, et tegemist on majavammiga. Hävitasime koheselt kõik terrassiplaadid. Edasi leidsime samasuguse seene puukuuri põrandalt. Likvideerisime ka puukuuri. Nüüd, 2 aastat hiljem on meil aias istumispakud ja dekoratiivsed puujuurikad mingit seent täis (äärtest valge, keskel pruunikas), samuti uus puidust aialaud. Kas oleks võimalik foto järgi visuaalselt kindlaks teha, kas puupakkudel on ka jälle tegemist vammiga? Kas me peaksime selle puujuurika hävitama? Puuriidas tundub olevat ka samasugune seen. Ta ei pidanud ju vist vabas looduses levima?

Teine mure on, et kodus ühte tuppa on tekkinud ka imelik seenelõhn. Kas ja kuidas oleks võimalik kindlaks teha, et vamm pole hakanud levima ka maja põranda all? Seal peaks ju küll hea tuulutus olema ja kuiv.
Seen on levinud meil vist ka maale vanasse talumajja, vähemalt seal olev vana ait oli seent täis, lammutasime maha. Maal aias olevad puupakud ja puuriit on hetkel samasuguseid seeni täis. Ometi olen lugenud, et vamm ei levi vabas looduses! Ma ei oska enam midagi ette võtta, kuidas sellele piiri panna?

Tere!
Tegemist on siis paekivi vundamendil saepurutäidisega kivimajaga. Probleem siis järgmine. Talade otsad olid asetatud kivimüüri sisse (saepuru sees). Maja ise 50 aastat vana ja kolm aastat tagasi kõik põrandad mädanemise tõttu üles võetud ja saepuru seina seest umbes meetri ulatuses välja roogitud. Alumisel korrusel jaotub maja visuaalselt pooleks. Ühele poole jääb esik ja köök ja teisele poole kaks tuba. Soov on ehitada siis uued põrandad selliselt, et esik ja köök umbes 50 cm liivaalusel 15 cm peno soojustusega betoonpõrand, aga tubades sulgeda müüritises vanade talade augud, müüri serva, sokli ääre peale asetada 50 x200 prussid ja nende vahele talakingadele asetada põranda talad. Minu eelpool kirjeldatud tegevus toimub lähtuvalt sellest, et tuulutusavad on väljast juba liiga maapinna lähedal (umbes 15 cm). Toa põrandad võib esialgu puidust teha, sest nendele ei tule jäävaid konstruktsioone ja talade vahetamine seega lihtne, erinevalt esikust ja köögist, kuhu tulevad vannituba, trepp, tuulekoda jpm.
Küsimus siis järgmine: kuna põrandaalune on savikoostisega pinnas ja suhteliselt pehme ja märg, siis kas on mõeldav kasutada seal, kus on liivaalusel põrand, pinnase tugevduseks geotekstiili ja tubadesse tuulutava põranda talade alla maapinnale kile ja kilele 15 cm kuiva liiva? Kile kasuks räägib asjaolu, et algul kui põrand lahti oli, siis tekkis maapinnale eriti kiiresti just päikese käes olevale, roheline kirbe lõhnaga kiht. Koorisin selle kihi õhukeselt ära ja asetasin põrandale kile, mis on tanaseni seal olnud juba kaks aastat ja kile all on muld siiani täiesti lõhnatu ja ka muid anomaaliaid ei tähelda. Kas oskate öelda, on minu poolt kirjeldatud põrandate lahendused ehituslikult õiged või mis on kaasnevad ohud. Kui kile on lihtsalt maas ja kõik ok, kas siis võib midagi muutuda kui liiv peale tuua ja põranda alla jääb? Ühes vastuses te ei soovita boracoli, aga teises soovitate seente vohamise vältimiseks maapind boori pulbriga üle katta. Samas boor ongi just ohtlik tervisele, mille tõttu boracoli ei ole soovitada kasutada. Või kuidas?

Maja remondiks õue ladustatud põranda taladel avastasin üsna tugeva hallituse, eriti männipuust taladel. Tegemist ei ole sinise kahjustusega vaid musta värvi. Peale selle olid mõned väikesed, sellised valged vatjad ämblikuvõrgu sarnased, kuid palju tihedamad moodustised. Kas tegu võib olla mingi seente eostega? Kuna talad jäävad veel järgmise suveni välja, siis ladustasin nad ümber ja tõstsin maapinnast kõrgemale. Kuidas ja millega ma peaksin neid talasid järgmisel suvel töötlema, enne kui põrandat tegema hakkan või on liiga suur oht neid üldse tarvitada. Oht siis seene vohamiseks põrandas. Kas on mõeldav, et need talad õues enne keemilist töötlust näiteks leeklambiga üle lasta. Kuidas suhtute boracoli, kas sellest on kasu ja kas on tervisele ohutu ja millist boracoli tarvitada sellisel juhul?
Ette tänades

Ühes ruumis, mis ei ole praegu köetav (terve maja pole veel köetav) ja kus on põrandaks lihtsalt pinnas, hoidsin küttepuid (enamuses küll vanadest laudadest saetud jupid) ca 2 aastat. Nüüd avastasin, et on tekkinud palju punakaspruuni tolmu. See pani kahtlema majavammi tekkes. Puude alt pinnase lähedalt avastasin mitu majavammi kollet, kus oli näha majavammile omast valkjat kleepuvat seent. Osadele kolletele oli ka koorik peale tekkinud. Tegin nenedest ka pildid. Viisin selle ruumi puudest tühjaks ja plaanin majavammiga kaetud puud lõkkes ära põletada. Kas ma võin kasutada nähtavate seenteta puid kaminas kütteks, kui ma hoian neid väljas puuriidana? Järgmiseks ma plaanin kogu pinnase 30 cm ulatuses välja kaevata. Kuna puud puutusid kokku ka seintega (fibo plokk ja silikaattellis) ja vundamendiga, siis on ka nendel pindadel majavammi näha. Mida nüüd seintega ette võtta, et majavamm ei saaks edasi areneda? Tulevikus on sellest ruumist plaan teha köetava betoonpõrandaga abiruum.

1. Kas majavammi saab ka külmutamise teel likvideerida? Näiteks jätta hoone avatuks ja kütmata terveks talveks, -20 kraad.
2. Kas majavammi saab tõkestada ka lämmastikväetisega?

Tere!
Olen abi otsinud, kuid keegi pole mind kuulda võtnud. Kõik arvavad, et mõtlen asju välja jne. Kuid nii see ei ole. Ning otsustasin siit küsida.
Probleem on selles, et elan korterelamus ning ca viis aastat tagasi soojustati meil maja alumine osa ja samuti ka maja ääred. Aasta hiljem hakkasin kodus tundma niiskust ning hiljem leidsin ka hallitust. Maja seina ja vundamendi vahele pandi must kile ja penoplast, keldri aknad topiti kinni ja ventilatsioon keldris puudub. Olen mitmeid kirju saatnud majaühistule, sealt olen vastuseks saanud, et probleemiga tegeletakse, kuid tulemust ei ole. Tegelikult keegi ei hooli sellest, kuna mina elan esimesel korrusel, aga majaühistu esindaja kolmandal. Kodus on kaks niiskuse eemaldajat ning niiskuse eemaldamis kotikesi on samuti paar tükki. Terve suvi olen üritanud tuulutada korterit, et seda haisu välja saada. Lapsel tekkis niiskusest allergia.
Kui talvel panen kappi (pestud ja korda tehtud) jalatsid ning kevadel need välja võtan on need kaetud hallitusega. Ning sellel suvel leidsin lapse voodist padja, mis üleni hallitas.
Ei tea enam kuhu pöörduda. Ehk oskate mind aidata või suunata kuskile edasi, oleksin väga tänulik. Kuna hallitusega elada ei ole võimalik. Ja tuleb nii välja, et probleem on ainult minu korteris. Võib-olla teised pole seda lihtsalt avastanud veel. Kui maja vaadata väljast, siis on maja all servades (vundamendil) näha rohekaid plekke (nagu hallitus).

Ette tänades!