Majavamm, hallitusseened
Küsimus: Kas keldri tuulutamiseks peame uuesti aknad vundamenti raiuma või piisab tugevast sundventilatsioonist ja kütmisest?03.12.2012
Tere ja tänan vastuse eest mu eelmisele kirjale (mida teha enne talve, kui avastad keldris vammi).
Oleks vaja teada veel järgmist:
- kui seene või vammi koldest ca 50 cm kaugusel on servamata laudadest (nö sisseehitatud) riiul, siis kas on ok, kui ka selle puhastame tolmuimejaga või on soovitav see välja lammutada
- mida teha keldriga edaspidi? ilmselt tegime maja renoveerides vale otsuse - lasime kinni müürida keldri aknad (2 tk), mille abil aegajalt sai keldrit tuulutada; nende asemel lasime teha 5 õhutusauku (läbimõõt ca 10 cm ja ühe augu ette panime (väikese) ventilaatori; kas peame uuesti aknad vundamenti raiuma või piisab näiteks tugevast sundventilatsioonist ja kütmisest?
Oleks vaja teada veel järgmist:
- kui seene või vammi koldest ca 50 cm kaugusel on servamata laudadest (nö sisseehitatud) riiul, siis kas on ok, kui ka selle puhastame tolmuimejaga või on soovitav see välja lammutada
- mida teha keldriga edaspidi? ilmselt tegime maja renoveerides vale otsuse - lasime kinni müürida keldri aknad (2 tk), mille abil aegajalt sai keldrit tuulutada; nende asemel lasime teha 5 õhutusauku (läbimõõt ca 10 cm ja ühe augu ette panime (väikese) ventilaatori; kas peame uuesti aknad vundamenti raiuma või piisab näiteks tugevast sundventilatsioonist ja kütmisest?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
- Riiuli asukoht on oluline. Põranda- ja/või seinapinna lähedal olevad osad soovitan siiski töödelda kemikaaliga DeepKill.
- edaspidiseks soovitan osta hügromeetri ja mõõta õhu suhtelist niiskust (Rh) keldris, kui see tõuseb üle 70%, siis on vajalik tuulutust parandada. Kuidas seda teha, on juba ehitustehniline küsimus ja selleks vajalik keldrit näha ja mõelda konkreetseid lahendusi.
Kalle Pilt
Küsimus: Kui restaureerida aastaid vammises majas seisnud tigudiivan, kas selle võib ikka tuppa tuua?26.11.2012
Soovin restaureerida tigudiivanit, mis on aastaid seisnud vammises majas. Soov oleks ka tuua see diivan oma praegusesse korterisse.
Kas tohiks seda teha? Missuguseid abinõusid ette võtta? Ja kas tõesti piisab ainult HEPA filtrist? Kõiki diivani osi lahti ei võetud, sest nad olid heas seisus (seljatugi ja küljetoed). Silmaga nähtavaid kahjustusi pole märganud.
Lugupidamisega
Kas tohiks seda teha? Missuguseid abinõusid ette võtta? Ja kas tõesti piisab ainult HEPA filtrist? Kõiki diivani osi lahti ei võetud, sest nad olid heas seisus (seljatugi ja küljetoed). Silmaga nähtavaid kahjustusi pole märganud.
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Riidest esemete puhul on oluline puhastada need eostest ja seal tõesti on HEPA filtriga võimas tööstuslik tolmuimeja hea abivahend. Seeneniidistik võib olla kahjustanud ka diivani jalgade piirkonda või sokliosa, need oleks vajalik sellisel juhul puhastada ja desinfitseeriva vahendiga töödelda.
Juhul kui diivanil on osasid, kuhu juurde ei pääse, siis on võimalus kasutada desinfitseerimiseks ka kuumutamist. Panna diivan kinnisesse ruumi (sauna leiliruum) ja tõsta seal temperatuuri eoste hävitamiseks vähemalt 120 kraadini ja seeneniidistiku hävitamiseks 45 kraadini. Kindlasti peab selline temperatuur püsima 3-4 tundi vähemmassiivsete puitdetailide puhul (kuni 25 mm paksus) ja kuni 12 tundi passiivsemate elementide puhul.
Samas, kui viite diivani kuiva küttega ruumi, siis pole eoste arenema hakkamist vaja karta.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA
Küsimus: Mida veel vastu talve ette võtta pärast keldris leitud vammi täis puukasti ja mulla eemaldamist?22.11.2012
Tere
Avastasime oma keldriboksist (suurus ca 6m2) vatitaolise moodustise ja saatsime tuttavale mükoloogile TÜ-st, et ehk teab millega tegemist. Vastus - tundub, et majavamm (Serpula lacrymans). Moodustis kattis muldpõrandal olnud vana kasti, pind ca 40x40 cm. Eemaldasime selle ja pinnase ca 5 cm sügavuselt ja 1m2 laiuselt. Tegime ka keldriboksi tühjaks seal olnud asjadest. Kahjuks jäi foto tegemata. Küsimused: Mida nüüd, vastu talve, veel kindlasti peaks tegema? Ja kuidas toimida edaspidi? Mida teha keldriboksis olnud kartulite ja esemetega (peamiselt remondivärvid)?
Vastuse eest ette tänades murelik majaomanik
Avastasime oma keldriboksist (suurus ca 6m2) vatitaolise moodustise ja saatsime tuttavale mükoloogile TÜ-st, et ehk teab millega tegemist. Vastus - tundub, et majavamm (Serpula lacrymans). Moodustis kattis muldpõrandal olnud vana kasti, pind ca 40x40 cm. Eemaldasime selle ja pinnase ca 5 cm sügavuselt ja 1m2 laiuselt. Tegime ka keldriboksi tühjaks seal olnud asjadest. Kahjuks jäi foto tegemata. Küsimused: Mida nüüd, vastu talve, veel kindlasti peaks tegema? Ja kuidas toimida edaspidi? Mida teha keldriboksis olnud kartulite ja esemetega (peamiselt remondivärvid)?
Vastuse eest ette tänades murelik majaomanik
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tehtud tegevused on õiged. Lisaks tasuks aluspind ja seinad üle kuumutada (gaasipõleti või kuumaõhuföön).
NB! Jälgige tuleohutuse reegleid! Keemilist töötlust pole vaja teha.
Kartulitega nimetatud piirkonnas pole vajalik midagi teha, kui nad pole just seeneniidistikuga kaetud. Kui on näha seeneniidistikku, siis pole neid soovitav toiduks kasutada. Esemed võiks tolmuimejaga (filter alla 3 mikromeetri) üle puhastada, et koguda kokku lendunud seeneeosed ning seejärel ladustada kuivas ruumis.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Mis see uue maja palkidel olev roosa hallitus võiks olla ja kas see on ohtlik?19.11.2012
Tere,
Tellime palkmaja ehitust, suurtest tahutud palkidest maja pannakse kokku praegu ehitaja angaaris. Lisaks sinele, mis on palkidel paiguti väga nähtav, on kolmel palgil näha olnud roosat hallitust (ehitaja sõnul ei ole ta sellist hallitust varem näinud). Tegemist oli roosa peene triibuga, mis jooksis laineliselt piki puidule iseloomulikke jooni u 15 cm ulatuses.
Ülevaatuse ajaks oli ehitaja ühte sellist palki töödelnud Boracol Special lahusega ning seal enam seda hallitust näha ei olnud. Samas oli see tekkinud kõrvalpalgil. Nüüdseks on ehitaja kõik kolm palki Boracol lahusega pritsinud ning hallitust enam näha ei ole (ja kahjuks ka pildistada ei saa).
Millise seenega võiks olla tegu ning kui ohtlikuks see võib osutuda hiljem (nt majavammi tekkimiseks vms)?
Taustaks veel niipalju, et ehituse järelvalve poolt mõõdetud niiskusesisaldus maja palkidel:
*Mõõtes sügavusel 45 mm vahemikus, siis 26-32%.
*Mõõtes sügavusel 17 mm, siis 24%
*Mõõtes sügavusel 7 mm, siis 20%.
Tänan vastuse eest ette.
Tellime palkmaja ehitust, suurtest tahutud palkidest maja pannakse kokku praegu ehitaja angaaris. Lisaks sinele, mis on palkidel paiguti väga nähtav, on kolmel palgil näha olnud roosat hallitust (ehitaja sõnul ei ole ta sellist hallitust varem näinud). Tegemist oli roosa peene triibuga, mis jooksis laineliselt piki puidule iseloomulikke jooni u 15 cm ulatuses.
Ülevaatuse ajaks oli ehitaja ühte sellist palki töödelnud Boracol Special lahusega ning seal enam seda hallitust näha ei olnud. Samas oli see tekkinud kõrvalpalgil. Nüüdseks on ehitaja kõik kolm palki Boracol lahusega pritsinud ning hallitust enam näha ei ole (ja kahjuks ka pildistada ei saa).
Millise seenega võiks olla tegu ning kui ohtlikuks see võib osutuda hiljem (nt majavammi tekkimiseks vms)?
Taustaks veel niipalju, et ehituse järelvalve poolt mõõdetud niiskusesisaldus maja palkidel:
*Mõõtes sügavusel 45 mm vahemikus, siis 26-32%.
*Mõõtes sügavusel 17 mm, siis 24%
*Mõõtes sügavusel 7 mm, siis 20%.
Tänan vastuse eest ette.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks ei oska sellise kirjelduse järgi midagi arvata, sest roosakat värvi on nii majavammi seeneniidistik kui ka mitmete hallitusseente kolooniad. Soovitan tellida mükoloogilise ekspertiisi tel. 5082385 Ave Sadam, tema on Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA mükoloog.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas keldris teha majavammi tõrjet nüüd enne talve või pigem kevadel?06.11.2012
Avastasin majavammi keldrikorruse kiviseintelt juba aasta tagasi, kuid ei teadvustanud endale, et tegu on vammiga. Vamm on aastaga uskumatult kiiresti levinud ja betoonblokkide vahelt krohvisegu justkui haihtub. Nüüd tahan teha tõrjet, kuid kas on mõtet teha seda nüüd vastu talve kui kõik tuulutusavad on nagunii külma tõttu kinni ja tõrje tulemusena jäävad seinad veel rohkem niiskemaks kui nad on (kuigi keldris silmnähtavat niiskust ei ole) või oodata pigem kevadet ning enne teha korralik ventilatsioon?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Küsimus: Kas talveks võib puitpõranda tuulutusavasid sulgeda?31.10.2012
Majal on puidust põrand ja talad toetuvad vundamendile. Põranda soojustuse alusmaterjali (tuuletõkkeplaadi) ja maapinna vahe on 20-30 cm. Vundamendis on tuulutusavad. Põrandaalusel maapinnal on ka kile. Vundamenti soojustatud ei ole, kuid on üle krohvitud.
1) Küsimus, kas talveks võib tuulutusavad kinni panna? Veel selgitust. Ostsime maja teadmata, et naaberkrundid on liigse vee vältimiseks oma pinnast tõstnud. Vihmasel ja veerohkel perioodil meie hoov uputab. Ümber maja paigaldasime drenaaži, kuid sealjuures pidime vundamendi juurest tõstma ka pinnnast nii kõrgele, et maapind jääb nüüd vahetult tuulutusavade alumise piiri kõrgusele.
2) Kas vahetult maapinnast liikuv õhk tuulutusava piiril (sügis-talvel) võib mõjutada põrandate jahedust?
1) Küsimus, kas talveks võib tuulutusavad kinni panna? Veel selgitust. Ostsime maja teadmata, et naaberkrundid on liigse vee vältimiseks oma pinnast tõstnud. Vihmasel ja veerohkel perioodil meie hoov uputab. Ümber maja paigaldasime drenaaži, kuid sealjuures pidime vundamendi juurest tõstma ka pinnnast nii kõrgele, et maapind jääb nüüd vahetult tuulutusavade alumise piiri kõrgusele.
2) Kas vahetult maapinnast liikuv õhk tuulutusava piiril (sügis-talvel) võib mõjutada põrandate jahedust?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kirjeldusest sain aru, et teil esineb lahtist pinnavett maapinnal. Sellisel juhul on kile põrandaalusel pinnasel negatiivne, sest üleujutuse tingimustes vee saattumisel kilele on tema imbumine pinnasesse takistatud ja ainus võimalus on aurustumine, mis omakorda tõstab põrandaaluse õhu niiskusetaset. Sellistes tingimustes on tuulutamine äärmiselt oluline, eriti üleujutamise perioodil ja pärast seda. Tuulutuse eesmärk on põrandaaluse niiskuse õhuvooludega väljakandmine.
Eelpool toodust lähtuvalt tuleks tuulutusavad hoida avatud võimalikult pikka aega sügisel ja avada varakult kevadel. Külmal talveajal, kui pinnavesi on külmunud, võib tuulutusavad sulgeda.
Maapinna tõstmine tuulutusava alumise piirini tekitab olukorra, et kevadel võib lumesulamisvesi valguda läbi tuulutusava põrandaalusesse. Selle vältimiseks tuleb vesi hoonest eemale juhtida kas läbi maapinnale kalde andmise või täiendava drenaaži (viimane varakevadel hästi ei tööta).
Lumeta talvel võib maapinna lähedal liikuv õhk muuta põrandaaluse soojusrežiimi, kuid väga vähesel määral.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Keldri betoonist lael kasvavad seened - millega on tegemist ja kuidas nende levikut takistada?22.10.2012
Tere!
Soojakulude vähendamiseks suleti keldris kõikvõimalikud avaused. Kas on, palun, piltide põhjal võimalik anda mingeid nõuandeid, mis seenelistega võib olla tegemist, kui kahjulikud võivad olla selle probleemiga mittetegelemise mõjud tervisele ning kuidas takistada seeneinfektsiooni levikut?
Pildid probleemist:
http://i50.tinypic.com/16hkvat.jpg
http://i50.tinypic.com/35kohdw.jpg
http://i45.tinypic.com/2w2q44g.jpg
Tänan vastuse eest!
Soojakulude vähendamiseks suleti keldris kõikvõimalikud avaused. Kas on, palun, piltide põhjal võimalik anda mingeid nõuandeid, mis seenelistega võib olla tegemist, kui kahjulikud võivad olla selle probleemiga mittetegelemise mõjud tervisele ning kuidas takistada seeneinfektsiooni levikut?
Pildid probleemist:
http://i50.tinypic.com/16hkvat.jpg
http://i50.tinypic.com/35kohdw.jpg
http://i45.tinypic.com/2w2q44g.jpg
Tänan vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Selline seenerohkus eeldab lisaks liigniiskusele ka suurt toitaineterohkust. Esmapilgul tundub, et tegemist võib olla kanalisatsioonilekkega, kuid võin eksida. Kindlasti aitab ka allikat leida liigi täpne määratlus (erinevad liigid tarbivad erinevaid toitaineid) Eesti Mükoloogiauuringute Keskuses. Kindlasti võin väita, et tegemist pole majavammiga ja neist seentest jagu saamiseks oleks vajalik kõrvaldada toitaineallikas. Proovige puhastada pinnad korralikult orgaanilistest ainetest.
Seda tüüpi seente eosed pole enamasti tervisele ohtlikud. Viljakehade toksilisuse kohta ei oska liiki määramata midagi öelda, kuid seente teisaldamisel soovitan kindlasti kasutada kummikindaid.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Mida teha, kui majavammi niidistik on kasvanud läbi fibo vundamendi?15.10.2012
Kui majavammi niidistik on kasvanud tihedalt läbi fibo vundamendi, kas sellisel juhul on vajalik fiboplokkide täielik väljavahetamine/lahtivõtmine või piisab pindmisest puhastamisest, kuumutamisest ja töötlemisest Barocoliga?
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Seeneniidistikku FIBO ploki struktuuridest kätte saada on väga raske kui mitte võimatu. Parimaks lahenduseks oleks plokkide puhastamine, kuumutamine (eriti vuugid) ja seejärel katmine krohvikihiga, kuhu on segatud fungitsiidset ainet, milleks sobib näiteks Puleium Special vesilahus (vee asemel segu valmistamiseks kasutada nimetatud lahust).
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millest majavamm toitub, kas võib vana põranda aluses pinnases ka edasi elada veel?10.10.2012
Tere!
Kavas maja renoveerida, mille käigus ka uued liivaalusel, penosoojustusega põrandad teha. Kuna vana puitpõrand oli mädanenud aga selle põhjustanud seent ei ole võimalik enam kindlaks teha, siis sellega seoses küsimus. Võttes esialgu eelduseks, et see võis olla majavamm, kas siis on võimalik, et ta seal liiva sees edasi areneb, kui enam kusagilt toitu ei saa või võib ta toituda ka liivast ja mullast või on see välistatud? Nagu ma aru olen saanud, on teiste seente puhul liivas või pinnases toidu puudumisel arenema hakkamine kindlasti võimatu? Või kuidas?
Kavas maja renoveerida, mille käigus ka uued liivaalusel, penosoojustusega põrandad teha. Kuna vana puitpõrand oli mädanenud aga selle põhjustanud seent ei ole võimalik enam kindlaks teha, siis sellega seoses küsimus. Võttes esialgu eelduseks, et see võis olla majavamm, kas siis on võimalik, et ta seal liiva sees edasi areneb, kui enam kusagilt toitu ei saa või võib ta toituda ka liivast ja mullast või on see välistatud? Nagu ma aru olen saanud, on teiste seente puhul liivas või pinnases toidu puudumisel arenema hakkamine kindlasti võimatu? Või kuidas?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kui liivas pole puiduosakesi või detaile, siis seen (sh. majavamm) seal kaua areneda ei suuda, sest nimetatud seened toituvad ainult puidus leiduvatest ainetest. Siiski soovitan liiva töödelda boorax pulbriga 200-300 g/m2 ja pealmine kiht (ca 2 cm) kergelt segada liivaga. See takistab seeneniidistiku levikut.
Soovitan siiski kaaluda betoonpõranda asemel alt tuulduva puitpõranda rajamise võimalusi. Vajadusel saan soovitada optimaalset konstruktsiooni puitpõrandale.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kui õues ladustatud põrandataladel on seeneniidistiku laigud, kas siis leeklambi või kuumapuhuriga töödeldes võiks neid veel kasutada?10.10.2012
Tere! Avastasin õues ladustatud puidul (põrandatalad) väikesed, umbes ühe kuni kahe cm suurused seeneniidistiku laigud ja osadel sinahallitust. Kui selline puit leeklambiga või kuumaõhu puhuriga üle lasta, kas siis eeldusel, et põrandaalune tuulutus on korras, võib ilma mingi muu töötluseta põranda tegemiseks kasutada või peaks näiteks pinotex impraga või tõrvaõliga veel üle katma? Impra pidavat kauplusest saadud informatsiooni järgi nüüd olema vee baasil ja ei haise nii palju. Kas tõrvaõli kaitseb sellist puitu sama palju kui keemilise koostisega impra? Kui oleks Teil endal selline olukord, kuidas käituksite? Kas 15 cm villa jääb alttuulutavale põrandale väheks?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Sinavusseened puidu tugevust ei mõjuta, kui puit on kuivanud, siis nende elutegevus peatub.
Seeneniidistiku laike võite kuumutades töödelda, kuid kuna puit on halb soojajuht, siis hävitab kuumus seeneniidistiku ainult pinnal. NB! Kuumutamisel järgida tuleohutusreegleid! Impra ega tõrvaõli ei oma fungitsiidset (seeni hävitavat) komponenti. Seda, kas keemiat üldse on vajalik kasutada, saab otsustada seeneliigi määramisel - soovitame keemiat kasutada ainult majavammi puhul.
Mina kuivataks need talad korralikult ära (niiskusesisaldus alla 15%) ja kasutaks siis ilma keemilise töötluseta põrandas ... juhul kui seeneniidistik pole majavamm. Kui seeneniidistik kuulus majavammile, siis ma neid puitelemente suletud konstruktsioonis üldse ei kasutaks.
15 cm villa on natuke vähe, soovitaks sinna lisada alla tuuletõkkeplaadi, see parandab oluliselt põranda soojapidavust ja takistab ka põrandaaluse tuulutuse õhuvoolude levimist soojustusse.