Töötuskindlustus
Küsimus: Kas e-kirja teel saab ennast Töötukassast arvelt maha võtta või peab ise kohale minema?24.01.2012
Kas e-maili teel saab ennast Töötukassast arvelt maha võtta? Saatsin enda töötukassa konsultandile e-maili teel soovi arvelt maha võtmise kohta, kuna leidsin endale soovitud töö, aga vastatud nagu pole, tuli üksnes e-mail, kus automaatvastus, et teie järgmine kohale ilmumise kuupäev... jne, ja üldjuhul peaksid tulema ju mingid dokumendid ka (posti teel või elektrooniliselt), et oled maha võtetud jne. Konsultant ise veel ütles ka, et e-maili teel saab teatada soovist arvelt maha võtta.
Ja veel üks küsimus, et mis tehakse minu dokumentidega st siis (dokumendi koopiatega), mis arvele võtmise ajal pidi esitama (kas hävitatakse)?
Ja veel üks küsimus, et mis tehakse minu dokumentidega st siis (dokumendi koopiatega), mis arvele võtmise ajal pidi esitama (kas hävitatakse)?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Jah, e-posti teel saab teatada tööle asumisest.
Palun helistage töötukassa infotelefonile 15501, saate kontrollida, kas Teie töötuna arvelolek on lõpetatud.
Töötuna arvelevõtmisel esitatud dokumentide koopiad säilitatakse töötukassa arhiivis.
Küsimus: Kui töötaja on terve kuu haiguslehel, kas tööandja peab maksma selle kuu eest töötuskindlustusmakset?23.01.2012
Tere,
Kui töötaja on ühe terve kuu haiguslehel, kas tööandja on kohustatud selle kuu eest töötuskindlustusmakset maksma? Varemalt ta ei sooritanud töötuskindlustus makset märtsikuu eest, kuid maksis kaks kuud hiljem suurema summa maikuu töötuskindlustusmakse arvel, nüüd maksuamet ei arvesta seda kuud 12 kuu hulka ja mulle ei võimaldata töötuskindlustushüvitust.
Kui töötaja on ühe terve kuu haiguslehel, kas tööandja on kohustatud selle kuu eest töötuskindlustusmakset maksma? Varemalt ta ei sooritanud töötuskindlustus makset märtsikuu eest, kuid maksis kaks kuud hiljem suurema summa maikuu töötuskindlustusmakse arvel, nüüd maksuamet ei arvesta seda kuud 12 kuu hulka ja mulle ei võimaldata töötuskindlustushüvitust.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).
Kui mõnel kalendrikuul töötajale töötasu ei makstud (näit. haiguse või palgata puhkuse ajal), siis ei maksta selles kuus ka töötuskindlustusmakseid.
Töötuskindlustusstaaži arvestatakse Maksu- ja Tolliametile esitatud maksudeklaratsioonide andmete alusel.
Iga kalendrikuu eest, millal Teile on makstud töötasu, millelt makstakse töötuskindlustusmaksed, arvestatakse üks kuu töötuskindlustusstaaži, olenemata töötasu suurusest.
Küsimus: Kas invaliidsuspensionäri töötasust arvatakse ka maha töötuskindlustusmakse?17.01.2012
Kas see on õige, et täiskohaga töötaval invaliidsuspensionäril arvestatakse palgast maha töötuskindlustusmakse? Kas see tähendab siis ka seda, et juhul kui see inimene jääb töötuks, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist? Ja mis tingimustel ta seda saama hakkab, kas ainult koondamise või ka omal soovil (nt tervislikel põhjustel mittesobiva töö tõttu) lahkumise puhul? Ja kui palju on töötuskindlustushüvitis invaliidsuspensionärile, kes on töötanud aasta ja keskmiselt saanud miinimumpalka?
Kas ka täiskohaga töötav vanaduspensionär peab maksma seaduse järgi töötukindlustusmaksu?
Kas ka täiskohaga töötav vanaduspensionär peab maksma seaduse järgi töötukindlustusmaksu?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
1) Jah, täiskohaga töötava invaliidsuspensionäri töötasult tuleb maksta töötuskindlustusmakseid, kui ta pole veel jõudnud vanaduspensioniikka.
2) Jah, kui inimene kaotab töö, siis on tal võimalus ennast töötukassas töötuna arvele võtta.
3) Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
- ta on töötuna arvele võetud;
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmise korral ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
4) Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Keskmise päevamäära arvutamisel võetakse aluseks kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul saadud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmaksed.
5) Vanaduspensionäri palgalt ei maksta töötuskindlustusmaksu. Töötaja töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensionikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Töötuna ei võeta arvele ja töötuna arvelolek lõpetatakse, kui inimene jõuab vanaduspensioniikka.
Küsimus: Kas töötuskindlustusstaaž võrdub tööstaažiga?12.01.2012
Töötasin viimasel töökohal 20.11.2001 kuni 28.02.2011 so veidi üle 111 kuu. Kui pikk on minu töötuskindlustusstaaž?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Ei, tööstaaž ja töötuskindlustusstaaž on erineva pikkusega perioodid ja Teie poolt esitatud andmete alusel ei ole võimalik töötuskindlustusstaaži kindlaks määrata.
E-maksuameti kaudu: http://www.emta.ee/?id=24562 saab iga inimene tutvuda enda kohta töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel esitatud andmetega aastate ja kuude kaupa.
Töötuskindlustuse seadus jõustus alates 01.01.2002. Sellest ajast alates arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, millal talle maksti töötasu, millelt arvestati töötuskindlustusmakse, üks kuu töötuskindlustusstaaži – olenemata töötasu suurusest. Töötuskindlustusmakset ei maksta näiteks haigustoetustelt, koondamishüvitistelt, lähetustasudelt. Juhul, kui Teie töötamise aja jooksul on olnud perioode, kus olite terve kalendrikuu haige või puhkusel ja töötasu ei saanud – ei laekunud selles kuus töötuskindlustusmaksete registrisse ka töötuskindlustusstaaži.
Küsimus: Tervislikel põhjustel töö ei sobi, kas saan uuesti töötuna arvele võtta?20.12.2011
Mind koondati 9. mail. Võtsin end arvele Töötukassas, sain koondamisraha ja töötu abiraha. Uuesti tööle asusin 12.sept.2011. Praeguseks olen olnud haiguslehel juba üle kuu ja ilmselt ei sobi see töö tervislikel põhjustel ning plaanin tervenedes töölt lahkuda. Kas ma saan end töötuna uuesti arvele võtta ja hakkan uuesti saama abiraha? Olen ka töövõimetuspensionär.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötu abiraha mõistet praegu kehtivad seadused ei kasuta. Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse pärast töötuna arvelevõtmist, esitatud dokumentide alusel.
Kuna Te enne töötuna arvelevõtmist olite koondatud, siis tõenäoliselt maksti Teile töötuskindlustushüvitist.
Kui Teie töösuhe lõpeb, siis on võimalik end töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist (ühe aasta jooksul esimesest töötuskindlustushüvitise määramisest arvates) eelmisel korral määratud, kuid välja maksmata jäänud päevade ulatuses, kuid töösuhe peab olema lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Küsimus: Tähtajalise töölepingu töötajapoolne erakorraline ülesütlemine ja võimalus taotleda töötuskindlustushüvitist29.11.2011
Tere!
Töötan tähtajalise 11-kuuse töölepinguga. Tööleping lõpeb 01. juunil.
Katseaeg oli 4 kuud, mis on käesolevaks ajaks juba läbi. Kuid nüüd on tulenevalt töö iseloomust (närvesööv ja pingeline õhkkond, suhtlemine klientidega) selgunud, et ma ei suuda seda tööd tähtaja lõpuni teha. Vähemalt ma ise tunnen nii. Kas mul on mingit võimalust tähtajaline tööleping erakorraliselt üles öelda enne tähtaja saabumist ja taotleda ka töötuskindlustushüvitist?
Aitäh!
Töötan tähtajalise 11-kuuse töölepinguga. Tööleping lõpeb 01. juunil.
Katseaeg oli 4 kuud, mis on käesolevaks ajaks juba läbi. Kuid nüüd on tulenevalt töö iseloomust (närvesööv ja pingeline õhkkond, suhtlemine klientidega) selgunud, et ma ei suuda seda tööd tähtaja lõpuni teha. Vähemalt ma ise tunnen nii. Kas mul on mingit võimalust tähtajaline tööleping erakorraliselt üles öelda enne tähtaja saabumist ja taotleda ka töötuskindlustushüvitist?
Aitäh!
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töölepingu seaduse rakendamise praktika kohta selgituste saamiseks võite pöörduda Tööinspektsiooni poole telefonil 6406000 või e-posti teel ti@ti.ee
Kui Te enam ei tööta, siis on võimalik Teid töötukassas töötuna arvele võtta ja Teil on õigus taotleda kas töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.
Küsimus: Kas mul on õigus saada koondamisel töötuskindlustushüvitist, kui olen teise äriühingu nõukogu liige?24.11.2011
Kas mul on võimalik saada koondamise korral töötuskindlustushüvitist? Olen ettevõttes töötanud üle 15 aasta, samal ajal olles nõukogu liige teises ettevõttes. Nõukogu liikmeks olemise eest ma tasu saanud ei ole.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Teie küsimus hõlmab mitut erinevat toimingut töötukassas, seega tutvustan neid eraldi.
I. Kindlustushüvitis koondamise korral
Kui Te olete selles ettevõttes, kust Teid koondatakse, töötanud 15 aastat, on Teil õigus koondamise kindlustushüvitisele kahe kuupalga ulatuses. Koondamise kindlustushüvitise taotluse peab tööandja esitama 5 päeva jooksul pärast koondamist töötukassale. Teie ise ei pea selle hüvitise saamiseks avaldusi esitama ega töötuna arvele võtma. Hüvitis makstakse Teie kontole kuu aja jooksul.
II. Töötuna arvelevõtmine
Kui Te soovite uue töö otsingutel kasutada töötukassa abi, siis on Teid võimalik töötuna arvele võtta, kui Te ei tööta ja kui Te juriidilise isiku juhtorgani liikmena ei saa tasu juhtimise eest. Töötuna arvelevõtmisel peaksite esitama juriidilise isiku poolt välja antud kirjaliku tõendi, et Te ei saa nõukogu liikmena tasu.
Töötuna arvelevõtmiseks tuleb isiklikult pöörduda Teile sobivaimasse töötukassa osakonda, milliste kontaktandmed leiate: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12514&pe=shift
Kaasa tuleks võtta:
-kehtiv isikut tõendav dokument;
-töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping);
-töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.
Teenindame Teid: E,K,N 8.15-16.00 ja T 8.15–17.30 ning R 8.15–12.00
III. Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku aja jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui
-180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud;
- 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on üle 111 kuu.
Lisaks peaksite teadma, et Te võite küll kohe pärast töö kaotamist ennast töötuna arvele võtta ja alustada uue töö otsingutega töötukassa kaasabil, kuid kui Te töötasite Teid koondanud firmas üle 10 aasta ja Teile makstakse koondamise kindlustushüvitist 2 kuupalga ulatuses, siis määratakse töötuskindlustushüvitis pärast 60 päevase ooteperioodi möödumist koondamise päevast arvates.
Küsimus: Töötuskindlustushüvitise viimane maksmine03.11.2011
Tere
Töötuskindlustushüvitise maksmise periood lõpeb detsembris. Aga leidisin endale sobiva töö. Tekkis selline küsimus, et kas ma saan nende päevade eest, millal töötu (23 päeva) olin, töötuskindlustushüvitist? Töötuna arvelolek lõpetati 24.10.2011. Kui jah, kas siis kantakse raha arvele ikka 10-ndal kuupäeval? Tänan
Töötuskindlustushüvitise maksmise periood lõpeb detsembris. Aga leidisin endale sobiva töö. Tekkis selline küsimus, et kas ma saan nende päevade eest, millal töötu (23 päeva) olin, töötuskindlustushüvitist? Töötuna arvelolek lõpetati 24.10.2011. Kui jah, kas siis kantakse raha arvele ikka 10-ndal kuupäeval? Tänan
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
jah, töötuskindlustushüvitist makstakse töötuna arvel oldud perioodi eest.
Jah, töötuskindlustushüvitis laekub isiku kontole eelmise kalendrikuu eest - järgmise kuu 10. kuupäevaks.
Isiklikult Teile makstavate hüvitiste kohta soovitan infot küsida töötukassa infotelefoni 15501 kaudu või e-posti aadressil info@tootukassa.ee
Küsimus: Hüvitise saamise aluseks olev töötuskindlustusstaaž28.10.2011
Jäin töötuks koondamise tõttu ja võeti töötuna arvele 14.07.2008. Töötuskindlustusstaaži oli 78 kuud ja määrati hüvitise maksmise periood 270 kalendripäeva. Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati 05.08.2008, kuna sain tähtajalise töölepinguga töö, mis kestis 03.04.2011. Uuesti võeti töötuna arvele 13.04.2011. Töötuskindlustusstaaži oli 31 kuud ja hüvitise maksmise periood 180 päeva.
Kas eelmine staaz ei lähe enam arvesse? Kui sain tähtajalise töölepingu, siis sain aru, et arvelolek peatub ja vajadusel pärast jätkub. Olen ma millestki valesti aru saanud?
Kas eelmine staaz ei lähe enam arvesse? Kui sain tähtajalise töölepingu, siis sain aru, et arvelolek peatub ja vajadusel pärast jätkub. Olen ma millestki valesti aru saanud?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustushüvitise väljamaksmisega on varasem kindlustusstaaž ära kasutatud ja muutub nulliks.
Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal uuesti õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta
- on hüvitisele õiguse andnud töötuskindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
- on pärast töötuna arveloleku lõppemist töötanud töölepingu alusel, avalikus teenistuses või võlaõigusliku lepingu alusel;
- vastab muudele töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud kindlustusstaaži nõue.
Küsimus: Milline see töötuskindlustushüvitise summa siiski on?26.10.2011
Võtsin end töötuna arvele 08.09.2011. Töötukassast öeldi, et kehtib see arvel oleku aeg 10.06.2012. Lepingus oli kirjas hüvitis 389.00 eurot. Aga esimese ülekande sain ma 32.00 eurot. Ma ei saagi aru kas 389.00 eurot on igakuuliselt või on see summa jagatud mingite kuude peale? Olen ise aktiivselt otsinud tööd. Töötukassa mind selles osas aidanud ei ole. Ja nüüd olen ma ka töö leidnud alates 10.10.2011 millest ma teatasin ka Töötukassale.
NB! Töötuks ma jäin seoses eelmisest töökohast lahkumisega omal soovil, kus ma olin pidevalt töötanud 15 aastat ja maksnud ka töötuskindlustust. Lahkumise põhjus oli elukoha muutus teise maakonda seoses perekondlikel põhjustel pere loomise eesmärgil. Kuna töötukassa ütles, et kui teid oleks vallandatud, siis te oleks rohkem saanud hüvitist aga nüüd jääb summaks 389.00 eurot.
Seega minu küsimus, et milline minu hüvitis siis oleks ikkagi igakuuliselt olnud mida kantakse minu arvele? Praegu olen selle perioodi eest saanud ainult 32.00 eurot. Praegu jääb mulje, et kes on korralikult töötanud ja makse maksnud, ei ole ka mõjuva põhjusega töötuks jäämise juures loota Töötukassa hüvitisele.
Teid ette tänades.
NB! Töötuks ma jäin seoses eelmisest töökohast lahkumisega omal soovil, kus ma olin pidevalt töötanud 15 aastat ja maksnud ka töötuskindlustust. Lahkumise põhjus oli elukoha muutus teise maakonda seoses perekondlikel põhjustel pere loomise eesmärgil. Kuna töötukassa ütles, et kui teid oleks vallandatud, siis te oleks rohkem saanud hüvitist aga nüüd jääb summaks 389.00 eurot.
Seega minu küsimus, et milline minu hüvitis siis oleks ikkagi igakuuliselt olnud mida kantakse minu arvele? Praegu olen selle perioodi eest saanud ainult 32.00 eurot. Praegu jääb mulje, et kes on korralikult töötanud ja makse maksnud, ei ole ka mõjuva põhjusega töötuks jäämise juures loota Töötukassa hüvitisele.
Teid ette tänades.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Kui Teil on ebaselge, missuguse perioodi eest Teile maksti töötutoetust, siis palun pöörduge isiklikult küsimusega töötukassa poole - kas infotelefonil 15501 või e-posti vahendusel info@tootukassa.ee