Töötuskindlustus

Tere!

Kui Te ei pöördunud töötuna arveloleku perioodil töötukassasse kokkulepitud ajal ja ei esitanud pöördumata jätmise mõjuva põhjuse tõendamiseks pärast tervenemist esimesel võimalusel tõendit haigestumise kohta, siis Teie töötuna arvelolek lõpetati seaduse alusel õigesti.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §7 lõige 1 reguleerib töötuna arveloleku lõpetamist järgmiselt:
"Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta:
1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu".

Kui Te ei tööta ja soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, siis on Teil võimalik pöörduda uuesti töötuna arvelevõtmiseks Teile lähimasse töötukassa büroosse ja kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument.

Tere!

I. Koondamise kindlustushüvitis
Kindlustushüvitist koondamise korral makstakse töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kindlustushüvitise taotlemiseks peab tööandja esitama 5 päeva jooksul pärast koondamist vastava taotluse töötukassale.
Koondatud isik ise ei pea selle hüvitise saamiseks ennast töötuna arvele võtma, võib kohe uuele tööle asuda ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud koondatutele.

II. Töötuna arvelevõtmine
Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu (välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui 145€, ehk pool kehtestatud töötasu alammäärast).
Töötuna arvelevõtmisel tuleks esitada korteriühistu tõend töötasu suuruse kohta, mille alusel saab töötukassa teha otsuse, kas Teid on võimalik töötuna arvele võtta.

III. Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Tere!

Kui olete koondatud ja olete töötanud Teid koondanud tööandja juures üle 10 aasta ja juhul, kui võtate ennast töötukassas töötuna arvele ja taotlete töötuskindlustushüvitist, rakendatakse hüvitise määramisel ooteperioodi, s.t töötuskindlustushüvitist hakatakse maksma pärast ooteaja möödumist, hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.

Kui Teie võtate töötuna arvele kahe kuu (60 päeva) jooksul pärast koondamist, siis määratakse töötuskindlustushüvitis alates 61. kalendripäevast Teie koondamise päevast arvates.
Kui Teie võtate töötuna arvele rohkem kui 61. päeva möödumisel pärast koondamist, siis määratakse töötuskindlustushüvitis alates 8. päevast töötuna arvelevõtmisest arvates.

Lugupeetud küsimuse esitaja!
Töötuskindlustuse ja töötuna arvelevõtmise tingimuste kohta Euroopas (s.h. Soomes) saate infot Eures portaali kaudu: http://www.eures.ee/
Infot Euroopa sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kohta üldiselt saab Euroopa Komisjoni vastavalt teemalehelt:
http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=849&langId=et
Eesti Töötukassa vastab isiklikult Teid huvitavatele küsimustele ja selgitustaotlustele e-posti teel:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621

Tere!
Töötuna on võimalik arvele võtta inimest, kes ei tööta (tema töösuhe on lõppenud, mitte peatatud lapsehoolduspuhkuse ajaks) ja kes ei õpi statsionaarses või täiskoormusega õppes, kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes on koheselt valmis vastu võtma sobiva töö.
Seega, kui vastate töötuna arvelevõtmiseks kehtestatud tingimustele, siis on Teid võimalik alati töötuna arvele võtta.

Töötuna arvelevõetud isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest, olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.
Töötutoetuse kohta leiate infot töötukassa kodulehelt: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11355#oigus

Oma küsimuses Te ei nimetanud kõige tähtsamat momenti - mis põhjusel lõppes viimane töösuhe, millest oleneb, kas Teil võib töötuna arveloleku perioodil olla õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötutoetuse kohta leiate täpsemat infot töötukassa kodulehelt:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11245#hyvitis

Töötuna arvelevõtmiseks tuleb isiklikult pöörduda lähimasse töötukassa osakonda ja kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument, viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument ja tööandja tõend kindlustatule.

Teie eraelu puudutavate asjaolude puhul võiksite küsimuse esitada otse töötukassale:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
Vastame Teile e-posti teel.

Lugupeetud ettevõtja!
Töölepingu lõpetamise tingimuste kohta võivad nii töötaja kui tööandja pädevat nõu küsida tööinspektsiooni juristidelt.
Tööinspektsiooni infotelefon 6406000 töötab igal tööpäeval kella 10-15. E-posti aadress on ti@ti.ee

Töötukassa ülesandeks on aidata inimestel leida tööd!
Selle ülesande täitmiseks me võtame töötuna arvele inimese, kes ise meie poole pöördub töö otsimise sooviga s.t, et ta ei tööta (kõik töösuhted on lõppenud), ta ei õpi täiskoormusega õppes, ta otsib tööd, soovib tööle asuda ja on valmis vastu võtma sobiva töö.
Töötuna ei võeta arvele:
- kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku (näiteks juhatuse liige) lepingu alusel või on avalikus teenistuses;
- kui isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu (välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär).

Kui Te vastate töötuna arvelevõtmiseks seadusega kehtestatud tingimustele, siis on võimalik Teid töötuna arvele võtta, kui Te selleks isiklikult pöördute töötukassa lähimasse osakonda.

Kas töötuna arvelevõtmise korral on Teil õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, saab otsustada arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel, milleks on:
1. kehtiv isikut tõendav dokument;
2. viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping, töövõtuleping, juhatuse liikme leping);
3. tööandja tõend kindlustatule:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12884&pe=shift

Tere!
Kui Eesti Töötukassas töötuna arvelevõetud inimene, kes on eelnevalt töötanud välisriigis, soovib taotleda töötuskindlustushüvitist, peab ta sotsiaalministri 08.04.2009 määruse nr 31 § 3 lg 2 alusel töötukassa nõudmisel esitama hüvitise määramiseks vajalikke dokumente, muuhulgas tema viimase töösuhte või teenistusstaaži pikkust ning viimase töö- või teenistussuhte lõppemise alust ja aega, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu lõppemise aega, abikaasatasu maksmise lõpetamise aega, rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise aega tõendavaid dokumente.

Vajalikuks dokumendiks hüvitise määramiseks on eelkõige vorm U1 välisriigis täitunud töötuskindlustusstaaži kohta ning vastavalt vajadusele lisaks sellele ka töösuhte lõpetamise õiguslikku alust tõendav dokument ja/või viimase 12 kuu palgaandmed.
Info vormi U1 kohta on kättesaadav töötukassa kodulehel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11250.

Infot Euroopa sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kohta üldiselt saab Euroopa Komisjoni vastavalt teemalehelt: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=849&langId=en

Kui isik ei ole töötuna arvelevõtmisel esitanud välisriigis töötamist ja kindlustusstaaži tõendavat vormikohast dokumenti, siis ulatab Eesti Töötukassa inimesele oma abistava käe ja saadab ise kodaniku eest välisriigi pädevale asutusele taotluse töötuskindlustusstaaži tõendava vormi väljastamiseks. Kui ruttu välisriigist vajalikud dokumendid saabuvad, sõltub välisriigi tööandjast ning tööandja ja tööturuasutuse omavahelisest koostööst ning nende suhetesse ei ole Eesti Töötukassal õigust sekkuda. Seaduses ei ole määratletud välisriigist dokumentide laekumise tähtaega.

Seega on soovitatav alati inimesel enne välisriigist lahkumist kohalikust tööturuasutusest taotleda vorm U1 ning töösuhte lõpetamisel küsida tööandjalt töösuhte lõppemise õiguslikku alust tõendav dokument ning viimase 12 kuu palgaandmed.

Tere!
Kui Te töötasite töövõtulepingu alusel, mis on võlaõiguslik leping, siis Te ei töötanud töölepingu alusel ja selle tähtajalise lepingu lõppemisel ei peagi täitma töölepingu seaduses fikseeritud töösuhte lõpetamise tingimusi.
Kui soovite ennast töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist, siis tuleb arvelevõtmisel esitada:
- kehtiv isikut tõendav dokument,
- lõppenud töövõtuleping,
- tööandja tõend kindlustatule, millel on märgitud võlaõigusliku lepingu alguse ja lõpu kuupäevad, samuti kolmel viimasel kuul makstud töötuskindlustusmaksed.

Tere!

Kui isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja ei saa selle eest tasu ning esitab selle kohta kirjaliku tõendi, siis töötukassal ei ole alust isiku töötuna arveloleku lõpetamiseks, s.t töötuskindlustushüvitist makstakse kuni hüvitise perioodi lõpuni, kui isik on jätkuvalt töötuna arvel ja täidab tööotsimise nõudeid.

Kui isik ei täida individuaalse tööotsimiskavaga kokku lepitud tööotsimise nõudeid, võidakse lõpetada tema töötuna arvelolek ja töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise perioodi lõppemist.

Tere!

Jah, koondamise kindlustushüvitist makstakse kõikidele töötajatele, kelle töösuhe lõppes koondamisega. Taotluse koondamise kindlustushüvitise taotlemiseks saadab töötukassale tööandja pärast koondamist.

Koondatud isik võib kohe tööle asuda, ei pea töötuna arvele võtma ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud isikutele.