Töötuskindlustus

Lugupeetud töötukassa klient,

kui Te olete töötuna arvele võetud, siis isiklikult Teid puudutavatele küsimustele (töötuna arveloleku ja töötuskindlustushüvitise maksmise kohta) vastame personaalselt Teie e-posti aadressile: http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/esita-teabenoue

Tere,
tõepoolest Vabariigi Valitsus on saatnud riigikogusse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise eelnõu.
Enne seaduse vastuvõtmist ei ole töötukassal võimalik täpsemaid selgitusi jagada.

Kui Te töötate töölepinguga, siis koondamise korral maksab tööandja Teile ühe kuupalga ulatuses koondamishüvitist.
Kui olete töötanud selle tööandja juures 5 kuni 10 aastat, maksab töötukassa tööandja taotluse alusel Teile täiendavat koondamise kindlustushüvitist ühe kuupalga.
Töötuna arvelevõtmise korral on õigus töötuskindlustushüvitisele. Kõik otsused teeb töötukassa haldusmenetluse seaduses kehtestatud tingimustel, seega töötuna arvelevõtmise otsuse või töötuskindlustushüvitise määramise otsuse vastuvõtmisel järgitakse taotluse esitamise ajal kehtivaid seadusi.

Tere,
õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Töötuskindluse seaduse (TKindlS) § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.

Kui inimene võtab töötuna arvele ja ta on saanud töötasu vähemalt 12 kuul, siis on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui töösuhe lõpeb tööandja algatusel, kuid hüvitisele ei teki õigust, kui töösuhe lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel.

Teie küsimuses nimetatud ühiskondliku transpordi muudatused ei mahu põhjuste hulka, mille puhul tööandja oleks sunnitud Teiega töösuhet lõpetama, seega võiksite töölt koju jõudmise probleemist tööandjaga rääkida (või kohaliku omavalitsusega) ehk leiate koos mõne hea lahenduse nii, et ei peaks töösuhet lõpetama.

Tere,
Teie küsimus ei puuduta otseselt töötukassa tegevust, sest maksude kogumisega tegeleb Eestis Maksu- ja Tolliamet, kes annab ka selgitusi maksude maksmise kohta.
Sotsiaalmaksu seaduse § 2 lõike 4 alapunkti 5 alusel makstakse sotsiaalmaksu töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud.

Seega, võib tööandja esimese tööaasta jooksul tasuda sotsmaksu töötaja tegeliku töötasu alusel (mitte töötasu alammäära järgi), kui võetakse tööle inimene, kes on tööle asumisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 6 kuud töötuna arvel ja kui see inimene hakkab töötama osalise tööajaga.

Töötaja, kes on olnud töötuna arvel, saab küsida töötukassast tõendi töötuna arveloleku perioodi kohta, mille esitab oma tööandjale, kes saab tõendi alusel taotleda maksusoodustust ja põhjendada, miks makstakse sotsiaalmaksu vähem, kui palga alammäära järgi.

Lugupeetud küsija,

kui töötaja ise annab avalduse töölepingu lõpetamiseks, siis sõltumata põhjusest, ei ole tal õigust töötuna arvelevõtmise korral saada töötuskindlustushüvitist.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Õiguse töötuskindlustushüvitise määramiseks annab nt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 - töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).

Lugupeetud tulevane ema,

igal inimesel, kes ei õpi ega tööta ja kes soovib oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, on võimalik ennast töötukassas töötuna arvele võtta.

Oluline on teada, et töötuna arvelevõtmise korral olete kohustatud aktiivselt tegelema töö otsimisega - koostama CV, kandideerima sobivatele tööpakkumistele, vastu võtma sobiva töö, pöörduma töötukassasse konsultatsioonile kokkulepitud ajal.

Tere,
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 32 lg 1 punkt 4 alusel peatatakse töötutoetuse maksmine 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek (2013 aastal 101,68 €). TTTS § 26 lg 2 alusel ei arvata töötu sissetulekute hulka:
1) töötukassa kaudu makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
2) töötukassa kaudu makstavat tasu avaliku töö tegemise eest;
3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust;
4) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust;
5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 61;
7) elatisabi seaduse alusel makstavat elatisabi;
8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust.

Kõiki muid töötule isiklikult makstavaid toetusi ja tasusid, mida ei ole nimetatud TTTS § 26 lg 2, arvestatakse toetuse maksmisel sissetulekuna (s.h enammakstud tulumaksu tagastus, riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavad pensionid jne).

Vastavalt TTTS § 5 lg 1 töötule, kellele makstakse tööturutoetusi, on kohustatud viivitamatult teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa tööturutoetuse saamise õiguse lõppemise.
Seega, kui töötutoetuse saajale tagastatakse enammakstud tulumaksu osa või tal tekib muu sissetulek, siis ta peab teavitama oma konsultanti sissetuleku liigist, suurusest ning laekumise kuupäevast või laekumiste ajavahemikust ning töötukassa teeb otsuse töötutoetuse maksmise jätkamise või peatamise osas vastavalt TTTS-le.
Juhul, kui sissetuleku saamise asjaolud selguvad hiljem, on töötukassal õigus nõuda alusetult makstud töötutoetus tagasi.

Samas töötukassa juhib tähelepanu, et töötutoetuse peatamisel seoses sissetulekuga 30 päevaks pikendatakse samaaegselt töötutoetuse maksmise perioodi peatatud päevade võrra vastavalt TTTS § 32 lg 1 p 4.
Pereliikmete omavahelistest ülekannetest või maksetest töötukassat teavitama ei pea.

Tere,
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt esitab kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral avalduse töötukassale tööandja. Juhul, kui töötaja leiab, et tööandja on avalduse esitamata jätmise või hilinemisega rikkunud tema õigusi, on tal õigus pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Tere,
isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621

Hea küsimuse esitaja,

Eesti Töötukassa ei hüvita tasemekoolitusel osalemise kulusid.
Palun tutvuge erinevate HTM-i algatustega: http://vota.archimedes.ee/
ja TULE: http://www.hm.ee/index.php?0511565